Júma, 22 Qantar 2021
Janalyqtar 1609 0 pikir 3 Tamyz, 2011 saghat 06:46

Jorj S.Kleyson. Baylyq kilti (jalghasy)

BIRINShI  DAUA

Ámiyan toltyrudy basta

Arqat ekinshi qatardaghy túnjyraghan kisige qarap:

- Aytshy,qayyrymdy dos, sening kәsibing ne?- dedi.

- Men jazghyshpyn. Sazparaqtargha jazba týsirumen shúghyldanam.

- Men de dәl sol kәsippen alghashqy baqyrdy tapqan edim.Demek, sende de iygilikke dәl solay jetu mýmkindigi bar.

Endi ol әrirekte otyrghan qyzyl shyrayly kisige qaray sóiledi:

- Sen aitshy, qalay nan tauyp jýrsin?

- Men qasapshymyn,- dedi ol.- Sharualardan eshki satyp alyp, soyamyn da satamyn, al terisin etikshilerge sauda qylamyn.

- Eger sening júmysyng túraqty bolyp, aqsha taba bilsen, jetistikke men sekildi jetesin.

Osylaysha Arqat jinalghandardan olardyng kәsipterin bilip shyqty. Súraqtamalap bolghasyn, ol bylay dedi:

- Kórdinder ghoy, shәkirtter, aqsha tabatynday mamandyq ta, kәsip te jetedi.Qarjy tabudyng әrbir tәsili - enbekkerding óz әmiyanyna búryp alatynday altyn jylgha. Árqaysynnyng әmiyanyng arqyly aqsha aghyny jýredi. Onyng tasqyndy bolu-bolmauy ózderine baylanysty.Kelisesinder ghoy búghan?

Bәri de bastaryn iyzedi.

- Biraq ta, әrqaysyng baylyqqa úmtylsan, onda ózdering bastaghan sol baylyq kózinen bastaghan maqúl emes pe?

Olar taghy da bas iyzesti.

BIRINShI  DAUA

Ámiyan toltyrudy basta

Arqat ekinshi qatardaghy túnjyraghan kisige qarap:

- Aytshy,qayyrymdy dos, sening kәsibing ne?- dedi.

- Men jazghyshpyn. Sazparaqtargha jazba týsirumen shúghyldanam.

- Men de dәl sol kәsippen alghashqy baqyrdy tapqan edim.Demek, sende de iygilikke dәl solay jetu mýmkindigi bar.

Endi ol әrirekte otyrghan qyzyl shyrayly kisige qaray sóiledi:

- Sen aitshy, qalay nan tauyp jýrsin?

- Men qasapshymyn,- dedi ol.- Sharualardan eshki satyp alyp, soyamyn da satamyn, al terisin etikshilerge sauda qylamyn.

- Eger sening júmysyng túraqty bolyp, aqsha taba bilsen, jetistikke men sekildi jetesin.

Osylaysha Arqat jinalghandardan olardyng kәsipterin bilip shyqty. Súraqtamalap bolghasyn, ol bylay dedi:

- Kórdinder ghoy, shәkirtter, aqsha tabatynday mamandyq ta, kәsip te jetedi.Qarjy tabudyng әrbir tәsili - enbekkerding óz әmiyanyna búryp alatynday altyn jylgha. Árqaysynnyng әmiyanyng arqyly aqsha aghyny jýredi. Onyng tasqyndy bolu-bolmauy ózderine baylanysty.Kelisesinder ghoy búghan?

Bәri de bastaryn iyzedi.

- Biraq ta, әrqaysyng baylyqqa úmtylsan, onda ózdering bastaghan sol baylyq kózinen bastaghan maqúl emes pe?

Olar taghy da bas iyzesti.

Endi Arqat, ózin júmyrtqa satushy retinde tanystyrghan úyalshaqtau kisige nazar audardy:

- Eger de sebetke ertengisin on júmyrtqa salyp, keshisin toghyzyn ghana alyp otyrsan, ne bolar edi?

- Uaqyt óte kele júmyrtqa syimay keter edi.

- Nege?

- Óitkeni, kýn sayyn men alghannan góri salghan júmyrtqa bir sangha artyq qoy.

Arqat jinalghandargha kýlimsirey qarady:

- Qane, kimning әmiyany bos?

Otyrghandar bir birine mazasyzdana qarady da du kýldi, bәri de әmiyandaryn alyp, onyng bos ekenin búlghay kórsetti.

- Jaraydy, - sózin jalghady Arqat. - Al endi senderge men bos әmiyandy emdeytin nәrse turaly aityp bereyin. Júmyrtqa satushygha aitqanymdy auytqymay istender.  Ámiyangha týsetin әrbir on tengening óz qajetterine toghyzyn ghana júmsandar. Ámiyan barghan sayyn qampiya týsedi de, onyng tolyqqany janyndy jadyratady. Múny isteu jay ghana nәrse dep oilaysyndar ma? Aqiqat әuelden-aq qarapayym.Men senderge qalay bayyghanymdy aitugha uәde ettim. Seninder, mening banggha kirisuim de, dәl osylay bastaldy. Men de qabysqan әmiyandy ústaghan sayyn ony qarghap-silep jýrdim.Óitkeni, onda mening qajetimdi óteytin eshtene bolmaytyn edi. Biraq júmsalugha tiyis on aqshanyng ornyna toghyzyn ghana shyghyndaghanymda, ol bayghús qampiya bastady. Senderding әmiyandaryng da sony bastan ótkizedi әli!

Al endi men sebebi ózime de beymәlim bir nәrseni bayandayyn. Tapqan qarjynyng onnan toghyzyn ghana qajetime júmsay bastaghanymda, sonyng ózi de jetkilikti bolyp shyqty.Men odan búrynghydan beter kedeylene qoymadym. Onyng ýstine, maghan aqsha búrynghydan góri tezirek keletin boldy. Shamasy, kim de kim tabysyn qoryp, ony rәsuә etpese, Jaratqannyng ózine mәlim zany boyynsha, oghan iygilik te onay kelse kerek. Demek, kimning әmiyany qanyrap túrsa, oghan altyn jolamaydy.

Senderge bәrinen búryn ne kerek? Kýndelikti qajetke asyl tastar ma, әlde jyltyraghan syldyrmaqtar ma, bolmasa jútynghan әdemi kiyim-keshek pen jensik as pa? Onyng bәri de ótkinshi, kelesi kýni onyng bolghanyn úmytyp-aq ketesinder.Álde senderge naghyz qúndy nәrse qajet pe: altyn, jer, mal, sauda, tabysty salym? Óz әmiyandarynnan shygharatyn aqsha senderge alghashqy toptaghy nәrseni әkeledi.Al, әmiyanda qalatyn tengeler senderge ekinshi toptaghyny búiyrtady.

Mening ózim ýshin ashqan, qabysqan әmiyangha arnalghan birinshi daua - osy, shәkirtterim. Ámiyangha týsken әrbir on tengeden men tek qana toghyzyn ghana shyghyndaymyn. Endi múny ózara taldap kórinder. Eger múnyng basqasha ekenin dәleldegendering bolsa, ony maghan ertengi otyrysta aitarsyndar.

 

 

EKINShI  DAUA

Shyghyndy qadaghala

- Keybireulering maghan mynaday saual qoydyndar: «Tabystyng onnan bir bóligin qalay saqtaugha bolady, eger de tapqan tabystyng ózi de solayymen tirlikke jetpese?» - dep bastady ekinshi kýni Arqat óz sózin.- Keshe kimning әmiyany bos bolyp edi?

- Bәrimizding de,- shu etti shәkirtter.

- Sender әrtýrli tabys tabasyndar ghoy. Bireui kóp, endi biri az degendey. Bireulering kópbalaly, endi birinde janúya ýlken.Soghan qaramastan, bәrinde de әmiyan  birdey bosaghan. Endi men senderge qarapayym emes aqiqatty ashayyn. Ol mynau: senderding bәring aitatyn «kýndelikti qajettilik» tabystaryng ósken sayyn artyp otyrady, eger oghan ózdering qarsy túra almasandar.

Kýndelikti qajettilik pen ózderinning nәpsilik qúmarlaryndy shatastyrmandar.  Árqaysynda tapqan tabysqa sәikes qajettilikten góri qúmarlaryng basym.Sondyqtan da jinalghan aqsha әlgi qaptaghan qúmardy qandyrugha shyghyndalyp jatady.Soghan qaramastan, qanaghattandyrylmaghan qúmardyng shegi  bәribir de bolmaydy.

Shamasyna qaramastan adamnyng bәrinde de qúmar kóp bolady. Men shylqyghan bay bolsam da, oilaghanymnyng bәrine qolym jetedi dep oilaysyndar ma? Tipti de, olay emes. Onyng bәrine qol jetkizuge uaqytym da joq. Kýshim de jetpeydi. Jýretin jolym da shekteuli. Jegim kelgen astyng bәrin de jey almaymyn. Janym qúmar ómir lәzzәtynyng bәrimen birdey rahattanyp ýlgere almaymyn.

Mynany eskerinder: sharuanyng qopsytqan alqabynda, tamyryna jetkilikti jerde qaptaytyn aramshóp sekildi, adamnyng niyetinde de aramshóp qaptaydy, eger onyng bәrin qanaghattandyrugha mýmkindik tabylyp jatsa. Adamnyng ainalasy qaptaghan qúmarlyq, biraq onyng az ghana bóligine qanaghattanugha tura keledi.

Ózderinning ómirlerine qajetti әdetke bas qatyryndar. Adam ýshin shyghynnyng basty bóligin solar qúraydy. Olardy salauatty týrde qysqartugha da, tyygha da bolady. Sondyqtan da ózdering aqsha júmsaytyn nәrsening tizimin aldyn ala jasaghandaryng maqúl. Olardyng ishindegi eng qajettisin ghana iriktep, oghan tabystyng onnan toghyzyn ghana júmsau kerek. Qalghanyn syzyp tastap, olardy oryndalmaytyn tilekterge jatqyzyp, oghan ókinbegen abzal.

Sodan song barlyq qajetti shyghyndy oilastyryndar.Ámiyandy toltyrugha tiyis onnan bir bólik tabysqa qol tiygizbender. Ol senderding oryndalugha tiyisti eng basty tilektering bolsyn.Al shyghyn kestesi әmiyan qampaytugha qajetti eng birinshi kómekshi boluy kerek.

Osy kezde altynmen әdiptelgen qyzyl shapandy shәkirt ornyna túryp, bylay dedi:

- Men erikti adamyn. Meninshe, ómirding bar rahatyn túshynghan dúrys. Sondyqtan da, maghan neni shyghyndap, neni tútynudy núsqaytyn esep-qisaptyng qúly bolghym kelmeydi.Ol jaghday mening ómirimdi jadyratpaydy әri ózimdi jýk artylghan esekke ainaldyrady.

- Endeshe, ol shyghyndardyng bәrin kim aiqyndaydy, shyraghym-au?- súrady Arqat.

- Ózim,- dedi shәkirt.

- Eger jýk artylghan esek qanargha salynghan nәrselerdi talghaytyn bolsa, onyng ishine ap-auyr asyl tastar men kilemdi, altyn qúimasyn salar ma edi? Joq. Ol ózine jem-shóp pen shólden ótuge qajetti su toly mes artqan bolar edi ghoy.

Shyghyn kestesi әmiyanyndy toltyrugha kómekshi ghana. Ol saghan barlyq qajetti nәrse men atqaryluy mýmkin basqa da tilekti oryndaydy ghoy. Onyng jәrdemimen sen ózine naghyz kerek nәrseni kezdeysoq qúmardan ajyrata alasyn. Ol týnektegi sәule sekildi, qarjynyng tekke júmsalu jolyna jaryq týsiredi de, paydasyz shyghyndy doghartady.

Sonymen, qabysqan әmiyangha qajetti ekinshi daua mynau: tabystyng onnan bir bóligi shyghyndalmaytynday, qarjyndy kýndelikti qajetke de, sayrandaugha da jәne negizgi qúmardy qandyrugha da jetetindey júmsa.

ÝShINShI  DAUA

Jinaq aqshandy kóbenge iytermele

- Ámiyanyng tola bastady. Ondaghy tabystyng onnan bir bóligin qaldyrugha ózindi kóndirdin.Jinaqty qoru ýshin óz shyghyndaryndy qadaghalay bastadyndar.Endi aqshalaryndy senderge júmys istetetin әri kóbeytetindey sayman kerek.Ámiyanda jatqan altyn senderding jandaryndy jadyratyp, kónil toghaytqanymen, eshbir tabys әkelmeydi. Jinalghan qarjy - bar bolghany alghashqy qadam ghana.Jinaq tabys әkele bastaghanda ghana esikten baylyq syghalaydy.- dep bastady Arqat ýshinshi kýni, shәkirtteri aldyndaghy dәrisin,- Altyndy yaghny jinaq qarjyny qalay júmys istetken jón? Mening alghashqy aqsha salymym sәtsiz bolyp, men bәrinen júrday boldym. Búnyng jayyn keyinirek aitarmyn.

Mening alghashqy paydaly aqsha salymym qalqan jasaushy Aqqar sheberge qaryzday qosqan qarjym boldy.Ol jyl sayyn tenizding arghy betinen óz kәsibine jaratu ýshin kóp mólsherde qola satyp alatyn. Ol ýshin, saudagha salatyn ózinde qarjy bolmaghandyqtan, ol jinaghy bar adamdardan qaryzgha aqsha alatyn.Ol senimdi jan edi. Alghan qaryzyn qalqandaryn satyp bitkesin, múqiyat týrde ýsteme qosyp qaytaratyn.

Men ylghy da odan bergen aqshany eselep qaytaryp otyrdym.Osylaysha mening jinaghym molayyp qoyghan joq, onyng ózi de mol payda keltire bastady. Qarjynyng búlaysha әmiyanymdy qampayta qaytyp jatqany meni rahatqa bóledi.

Mening senderge aitarym, shәkirtterim, adamnyng baylyghy - onyng әmiyanyndaghy aqsha emes. Ol - adamnyng ózine qamtamasyz etip alghan túraqty tabys, әmiyangha ylghy da seldey qúiylyp, ony qampayta týsetin baylyq tasqyny. Búl - әr adamnyng armany. Árqaysysyng tipti, júmyssyz otyrghanda da, sayahatta jýrgende de, әlgi tasqyn toqtamaytynday iske úmtylu kerek.

Men orasan jetistikke jettim. Onyng moldyghy sonday, meni júrt asqan bay kisi deydi.Mening Aqqarmen jasaghan mәmilem, paydaly salymnyng alghashqy bayqauy boldy.Men biligim men tәjiriybemdi sinire otyryp, óz salymymdy keneyte týstim. Mening әmiyanyma basynda baylyq tasqyny birneshe búlaqtan, keyinirek kóptegen kózden aghyldy.

Kórdinder me? Men ózimning shaghyn ghana tabysymnan, әrqaysysy maghan eselep baylyq tasityn altyn qúldar әskerin jasaqtaudy qolgha aldym. Olar da, olardyng úrpaqtary da, úrpaqtarynyng úrpaqtary da mening baylyghymdy úlghayghansha tynym tappady.

Altyndy júmsay bilsen, tez arada baylyqqa ainalady.Mynaghan qarandar: púl molaytushygha túnghyshy tughan sharua on kýmis aqsha berip, úly jiyrmagha tolghansha saqtaluyna onymen sharttasty delik.Oghan molaytushy kelisip, әrbir tórt jyl sayyn berilgen somanyng shiyregindey bólikke molayyna eki jaq ta mәmilelesti.Búl somanyng barlyghy sharuanyng úlyna tiyesili bolghandyqtan, ol ósim somanyng ózin de salymgha qosudy úsyndy.

Úly jiyrmagha tolghanda, sharua molaytushygha kelip, tapsyrghan kýmisining jayyn súrady.Molaytushy oghan alghashqy on kýmisting mәmile negizinde ylghy da ósip otyryp, otyz jarymgha jetkenin habarlady.

Sharua búghan quana qayran qaldy, jәne de úlyna búl somanyng әli de qajeti bolmaghandyqtan, jinalghan kýmisti molaytushygha odan әri qaldyrdy.

Sharuanyng úly eluge tolghanda, onyng әkesi odýniyelik bolghan edi, molaytushy shartqa sәikes oghan jýz alpys jeti kýmis soma tóledi.

Osylaysha, salym soma elu jylda on jeti esege derlik ósti.

Qabysqan әmiyangha arnalghan ýshinshi daua, mine osy: әrbir tengeni óristegi qaptaghan malday, ózindeylerdi óndiretindey etip, әmiyangha baylyq aghynyn baghyttaytynday júmysqa salyndar.

 


audarghan – Serik Ábdireshúly

Jalghasy bar..

0 pikir