Júma, 22 Qantar 2021
Janalyqtar 1405 0 pikir 3 Tamyz, 2011 saghat 08:57

TAGhDYRYM MENING – KÓShI-QON, BAYLYGhYM MENING – QANDASTAR (Berdibek Saparbaevqa)

Aqynnan agham -Túmanbay,

Ákimnen agham - Berdibek.

Az shyghar jandar, sirә, onday,

Sýietin elin eljirep.

 

Shamaly júrttan ozghanym,

Jazugha jyrdy qol dayyn.

Túmagham jayly kóp jazdym,

Bekem bir jayly tolghayyn:

 

Saf altyn bolsa tergeni,

Keudende túrar orden kóp.

Bekenning men kelgeli,

Týskenin attan kórgem joq.

 

...Ontýstik bardy әkim bop,

Týlegen keshe san ýzdik.

Halqyna naghyz jaqyn dep,

Aytady el әli anyz ghyp.

 

Astana bardy taghy da,

Otyrdy bolyp ministr.

«Núrly kósh» elding baghyna,

Jasalghan naghyz úly is bir.

 

Shyghysqa keldi shyrayly,

Shyndary kókti tiregen.

Qytaydan basyn qúraydy,

Jarysqan Ertis Ilemen.

 

Aytayyn shynyn tarylmay,

Ne kerek osy maqtan qúr.

Mandaydan sory arylmay,

El ghoy búl kele jatqan bir.

 

Qazaqtyng auyp balasy,

Tógildi kózden jas, qany.

Semeyding baytaq dalasy,

Synaqtan kózin ashpady.

 

 

Yzghargha qatty tondy boy,

Tabylmay malgha jyly óris.

Bólip te almaq boldy ghoy,

Keshegi bizding «úly orys».

 

Qysynyng qoyshy qaharyn,

«Jauy ghoy elding ýirengen».

Qaytersing jangha bataryn,

Aqynnan agham -Túmanbay,

Ákimnen agham - Berdibek.

Az shyghar jandar, sirә, onday,

Sýietin elin eljirep.

 

Shamaly júrttan ozghanym,

Jazugha jyrdy qol dayyn.

Túmagham jayly kóp jazdym,

Bekem bir jayly tolghayyn:

 

Saf altyn bolsa tergeni,

Keudende túrar orden kóp.

Bekenning men kelgeli,

Týskenin attan kórgem joq.

 

...Ontýstik bardy әkim bop,

Týlegen keshe san ýzdik.

Halqyna naghyz jaqyn dep,

Aytady el әli anyz ghyp.

 

Astana bardy taghy da,

Otyrdy bolyp ministr.

«Núrly kósh» elding baghyna,

Jasalghan naghyz úly is bir.

 

Shyghysqa keldi shyrayly,

Shyndary kókti tiregen.

Qytaydan basyn qúraydy,

Jarysqan Ertis Ilemen.

 

Aytayyn shynyn tarylmay,

Ne kerek osy maqtan qúr.

Mandaydan sory arylmay,

El ghoy búl kele jatqan bir.

 

Qazaqtyng auyp balasy,

Tógildi kózden jas, qany.

Semeyding baytaq dalasy,

Synaqtan kózin ashpady.

 

 

Yzghargha qatty tondy boy,

Tabylmay malgha jyly óris.

Bólip te almaq boldy ghoy,

Keshegi bizding «úly orys».

 

Qysynyng qoyshy qaharyn,

«Jauy ghoy elding ýirengen».

Qaytersing jangha bataryn,

Tilining anau týirelgen...

 

- Salmaqtyng bilem týserin,

Isteding júmys jan sala.

Qyrymbek, Imash - ýsheuin,

Ýlgising býgin barshagha.

 

Qashanda jomart sheshimge,

Qasymda jýrgen ini edin.

Janbyr men jelding ótinde,

Batyrlar ghana jýredi.

 

Jýzinde túrghan qylyshtyn,

Basqar dep anau iri eldi.

Jaghdayyn oilap Shyghystyn,

Núrekem ony jiberdi.

 

Alpamys tekti shynynda,

Batyr-au Bekem erjýrek.

Abayym qondy túghyrgha,

Kók tuym qyrda jelbirep.

 

Batyldyq - basshy ólshemi,

Ol basqarghan elding baghy bar.

Aq meshit saldy enseli,

Taghysyn, taghy, taghylar...

 

Kórersing ózing kýzde kep,

Nemese jazda, kóktemde.

Jazugha bәrin tizbelep,

Uaqyt qazir joq mende.

 

Qazaqtyng eli - jyr eli,

Almasyn Qúday peyildi.

Búl kýnde Shyghys týledi,

Kýdikten kónil seyildi.

 

Shyghatyn tonnyng kýshimen,

Erinning eri shyn shydap.

Kәri Altay úlyn qysymen,

Alghysy keldi-au bir synap.

 

Jayymen júrttyng sanaspay,

Kelgenshe kýzde ketken qús.

Aq boran betti qaratpay,

Qarysyp baqty ótken qys.

 

Túrghanda jetpey qarymy,

Qasynan júrttyng tabyldy.

Ár ýige sóngen jaryghy,

Shyraq bop Bekem jaghyldy.

 

Qaqasa ayaz, әriyne,

Aytyla qoymas jazdaghy әn.

Jarylghan peshi әr ýige,

Jylu bop kirdi mazdaghan.

 

Es boldy shyqqan esi elge,

Aryqtan sular jýrgizdi.

Qiraghan eldimekenge,

Aq shanqan ýiler túrghyzdy...

 

Qonyr kýz eptep kelse de,

Jap-jasyl әli bau-baqtar.

Mezgilden, bilem, erterek,

Basyna onyng jaudy aq qar.

 

Azattyq kýni tudy-ay kep,

Aumaghy bekip jerimnin.

Agharsa shashy quday bop,

Aghartqan - múny elimnin.

 

Kónilining gýldep baqshasy,

Búlbúldar әli qonar kep.

Sipaudan jengem «qashpasyn»,

Sausaghym úshy tonar dep.

 

Keledi elge dem berip,

Paryzy kóp-aq ótelgen.

Qosyldym endi men kelip,

Óz jýgi azday kótergen.

 

Qandastar kelse kirsin dep,

Auyl da salyp ýlgirdi.

Onalar bәri birtindep,

Jalgharmyn әli búl jyrdy.

 

Jete almay Atamekenge,

Janardan jasty aghyzdyq.

Qosylsaq, qalmay shetelde,

Emes pe osy naghyz qút.

 

--Alty jýz qazaq әkelsem,

Dep edim múnda kóshirip.

Qaradyng tura, Bekem, sen,

Jýzime mening tesilip.

 

Ýsh jyldan beri búl istin,

Bitpegenin aittym mingirlep.

Qaraugha birden kiristin,

Qaghazymdy alyp, bir-birlep.

 

Tyndamay qoydy mýlde eshkim,

Men sorly kimge barmadym.

Qytaydan keler búl kóshtin,

Taghy aittym toqtap qalghanyn.

 

Haharman eken býgingi,

Qalmasyn bireu dep meni.

Deputattarda jýgirdi,

Shamasy qúrghyr jetpedi.

 

Órgizgen malyn qoradan,

Jatyr el onda aumaqty ap.

Qasardy tipti tóraghan

Kelerdey kóship jau qaptap.

 

Ministrlering de aqyrghan,

Ýn qatpaydy eken múndayda.

Núrekem edi-au shaqyrghan,

Ou, oghan jeter kýy qayda!?..

 

Joq shyghar qúnym ózgege,

Túmagham ýshin qymbatpyn.

Kelmesten eki sózge de,

Kesip bir, Bekem, til qattyn.

 

Betpe-bet, sóitip, kezdestik,

Onymnan shyqty batqan kýn.

«Sheshemin!» degen sózdi estip,

Shekpen kiygendey shattandym.

 

Qandastarmen de kezdestik,

Arghy betinen kelgen Altaydyn.

«Ákelem!» degen sózdi estip,

Arghymaq mingendey marqaydym.

 

Jetelep meni barady,

Taularday úzyn silemdi oi.

Jaghdayy elding shamaly,

Ol jaqty jaqsy bilem ghoy.

 

Qyldyq qoy әbden kók balaq,

Kóldeneng tartyp jolgha bel.

Úshargha, әtten, joq qanat,

Týiesin otyr qomdap el.

 

Atyrdym tandar kóz ilmey,

Batyrday tikken oqqa bas.

Túrghanda agham ózindey,

Alashtyng kóshi toqtamas.

 

Qandastar jýgi kótergen,

Dertimdi ketti qozghap tym.

Ayyrylghan Atamekennen,

Birimin men de bozdaqtyn.

 

Aqyn men әkim arasy,

Bolmasa kerek tym alshaq.

Qoqsyqqa tolghan sanasy,

Men emes ining súranshaq.

 

Bitpeydi júmys osymen,

Asatyn әli alda asqar.

Taghdyrym mening - Kóshi-qon,

Baylyghym mening - qandastar.

 

Alghysyn alyp jaqynnyn,

Qyzyghyn tirlik jii kór.

IYilse, basy aqynnyn,

Batyrgha ghana iyiler.

 

Bolmaydy mende qaltarys,

Key-keyde óstip tasimyn.

Býgingi bizding Alpamys,

Ózinsin, Beke, - bas iydim.

 

Jyr jazdym taghy neshe óndep,

Shabyttan janym tynaymaq.

Auytjan qayda eken dep,

Qoysanyz boldy bir oilap.

 

Meken qyp jayly búl mandy,

Qazaqtyng basy qúralsyn.

Últ ýshin tughan úldardy,

Úshpaqqa Allam shygharsyn.

Áumiyn!

 

Auyt Múqiybek

"Abay aqparat"

0 pikir