Jeksenbi, 5 Aqpan 2023
Janalyqtar 2693 0 pikir 4 Tamyz, 2011 saghat 08:12

Berkin Ákebaev. QAZAQTYNG ALGhAShQY MEMLEKETI QAY KEZDEN BASTALADY?

«Ana tili» gazetining №22 (1070) 2-8 mausym, 2011 jyly shyqqan nómirinde «Kerey men Jәnibek handar Qazaq memleketining negizin qalaushylar boldy» degen atpen tarihshy Bereket Kәribaevtyng kólemdi maqalasy shyqty. Kerey men Jәnibekti zerttegen qúndy maqalasyna, sóz joq, razy boldyq. Alayda taqyryby bizdi qanaghattandyra almady. Jalghyz Bereket Kәribaev qana emes, kóp jerde osynday tújyrymdar jazylyp jýr. Aqiqattyng anyghy qalay, sony baghamdap kórelik.

«Ana tili» gazetining №22 (1070) 2-8 mausym, 2011 jyly shyqqan nómirinde «Kerey men Jәnibek handar Qazaq memleketining negizin qalaushylar boldy» degen atpen tarihshy Bereket Kәribaevtyng kólemdi maqalasy shyqty. Kerey men Jәnibekti zerttegen qúndy maqalasyna, sóz joq, razy boldyq. Alayda taqyryby bizdi qanaghattandyra almady. Jalghyz Bereket Kәribaev qana emes, kóp jerde osynday tújyrymdar jazylyp jýr. Aqiqattyng anyghy qalay, sony baghamdap kórelik.

«Qazaqstannyng últtyq ensiklopediya­synyn» 5-tomynda «Qazaq halqynyng túnghysh memlekettik qúrylymy shamamen 1456-1847 jyldar», - dep kórsetilgen. Demek, Kerey men Jәnibek Ábilhayyr handyghynan bólinip, Shu ónirine kóship kelgen jyldan bastalyp otyr. Sonda osy kezenge deyin qazaq degen últ jәne qazaq memleketi bolmaghan ba?» degen zandy súraq tuady. Eger memleketimiz ben qazaq bolmasa, biz kim boldyq? Joq әlde orystyng tarihshylary aitqanday, kóshpendi «kirgiyz-kaysak» bolyp, «úsharymyzdy jel, qonarymyzdy say bilip» jýre berdik pe? Al tarihty qarap otyrsan, bizding jerde әu bastan-aq týrkilerding memleketteri bolghan. Ras, ol kezde qazaq degen sóz bolmady, biraq olar qazaqtyng arghy babalary emes pe? Oghan eshkim talaspas, sirә.
Kenes dәuiri kezinde orys tarihshylary orta ghasyrdaghy «HI-HII ghasyrlardaghy Qypshaq handyghynyng ózin qazaqqa qospay qoydy emes pe? Al qypshaqty qazaq emes dep kim aitady? Kezinde qazaq degen atau atalmay túrghan zamanda bizding halqymyz «qypshaq» dep atalghany ótirik pe? Kezinde dýrkirep túrghan Týrik qaghanatynyng biyleushi taypasy, osy qaghanatty qúrushy qypshaqtar ekeni tarihtan belgili. B.z.753 jyldary birikken týrik qaghanatyn, onyng ishinde ýshinshi Týrik qaghanatyn qúrushy býgingi qazaq dep atalatyn halyqty qúrghan naymandar men kereyler boldy ghoy. Álde olar qazaq emes pe? Nege bizding tarihshylar keyin shyqqan qazaq degen sózge ghana baylanyp, odan arghy qazaq babalarymyzgha barghysy kelmeydi? Kezinde kenestik sayasattan jasqandy desek, endi nege batyl qimyldamasqa?! Mening sózimdi tarihshy Talas Omarbekov te rastaydy. Osy «Ana tili» gazetinde shyqqan «Nayman handyghy» atty maqalasynda: «...Naymandar bolashaq alty Alash (Jalayyr, Alshyn, Qonyrat, Arghyn, Nayman, Qypshaq) qauymdastyghyn úiystyrushy beldi taypalardyng birine ainaldy. Yaghny tarihy derekterdi bayandaghanda búrynghy Naymandar men keyingi Alash qauymdastyghyna qosylghan Nayman rulary arasyndaghy tarihy etnikalyq sabaqtastyqty teriske shygharu negizsiz. Keyingi Naymandar - alghashqy Naymandardyng tikeley jalghasy» deydi. Demek, búrynghy Nayman da, keyingi Nayman da qazaqtar ghoy. Búrynghy Naymandardy týrkiler dep bólu tariyhqa qiyanat bolady. Taghy da «Qazaqstan últtyq ensiklopediyagha» kóz salayyq. 8-tomynda «Týrgesh qaghandyghy» Jetisu manyndaghy ejelgi memleket (704-766 j.) 6-ghasyrdan bastap týrgeshter Shu-Ile ózenderi aralyghyn mekendep, Jetisudaghy keruen jolynyng negizgi bóligin baqylaugha aldy. Týrgeshterding alghashqy qaghany bolghan Ýshlik, qaghandyqty basqarudy bir jýiege keltiru maqsatynda әkimshilik reformalardy jýzege asyrdy. Ol әrqaysysynda jeti myng túrghyny bar 20 әkimshilik okrug qúrdy. Qaghan ózining Shu ózenining soltýstik baghytyndaghy ordasyn Suyab qalasyna kóshirip, oghan «Úly»degen at berdi. Kýngirt qalasyna (Ile ózenining boyy) Kishi ordasyn ornalastyrdy» delingen. Sonda ózimizding ataqonysymyz Jetisu jerinde qúrylghan memleket nege bizding memleket bolmaydy. Onyng alghashqy qaghany Ýshlikting jasaghan reformasy osy kýnge deyin saqtalyp, әkimshilik okrugtar qúrylyp keledi. Demek, Ýshlik qaghandy bizding jerimizdegi qazaqtardyng alghashqy memleket basqarushysy dep aitsaq qatelespeymiz. Jalpy, memleket basqarushynyng ataulary (preziydent, patsha, han, qaghan, koroli) әrtýrli bolghanymen maghynasy bir, ol - memleket basqarushy túlghanyng lauazymy. Sonda bizding alghashqy qazaq memleketining qúrylghanyna 1300 jyldan asty dep tolyq aita alamyz. Osynday derekterge sýiene otyryp, erte orta ghasyrda Qazaqstan jerinde ornaghan birinshi, ekinshi, ýshinshi Týrik qaghanattary qazaq memleketining negizi boldy dep senimdi týrde aitsaq, bizdi eshkim sotqa bere qoymas.
Mәselen, qazaqtyng belgili týrkology Qarjaubay Sartqojaúly osy mәsele jayly zerttep, qúndy derekter tapty. «...Búl qaghanattyng qolastynda asa ýlken aimaq boldy. Euraziyanyng shyghys-soltýstigi Hyanghan jotasynan batysy Qara tenizge deyingi, shyghysy Qytay qorghanynan, soltýstigi Týn eline (Yakutiya) deyin, ontýstigi Tiybet, Kushan imperiyasynan qazar tenizine deyingi aimaqta tek qana týrki halyqtary ómir sýrdi» dep jazady ol. Demek, kezinde babalarymyz kýshti memleket qúra bilgen. Olardyng qúramynda taghy sol bizderding arghy babalarymyz Nayman, Qanly, Sirgeli, Kerey jәne taghy basqa da taypalar bolghan. Kenes biyligining zamanynda týrkitektes ghalymdarymyzgha týrkologiyamen ainalysuyna shekteu qoyylghany jasyryn emes. Búl sayasat shyndyqtyng betin ashugha kóp kedergi keltirdi.
Q.Sartqojaúlynyng 2007 jyly jaryq kórgen «Bayyrghy týrik jazuynyng geneziysi» atty enbegi - qazaq ghylymyna qosqan bagha jetpes tarihy dýniye. Ghalymnyng aituynsha, bayyrghy týrik bitik «runa» jazulary búrynyraqta bolyp, 552-570 jyldary reformalanghan. Al qazaqtyng jazulary jayly «Qazaqstan jerin jaylaghan kóne ghún, saq taypalary paydalanghan kóne (Esik jazuy) jazu sol taypalargha tәn mәdeniyetting tarihy múrageri - qazaq halqynyng negizin qúraushy ýisin, qanly, qypshaq,taghy basqa taypalardyng eng kóne jazuy bolyp sanalady» dep jazylghan «Últtyq ensiklopediyanyn» 5-tomynda. Demek, qazaq - ýisin, qanly, qypshaqtardyng tarihy múrageri. Al týrik qaghanaty kezinde osy runa tanbalaryn paydalanghan. «738 jyly Sýlik qaghan biylik qúrghan, onyng qolastynda 200 myng adam bolghan. Ol Jetisu ónirindegi belgili sayasy jәne әskery túlghagha ainalyp, tiybet biyleushilerimen qarym-qatynas ornatty. Sauda damydy, qaghandyqtaghy ekonomikalyq baylanystar tauarly-aqshaly qatynas sipatyna ie boldy, tenge soghu isi qolgha alyndy. Ejelgi týrki tilinde jazylghan Talas jazbalarynyng payda bolu kezeni osy uaqytqa sayady» dep jazylghan «Últtyq ensiklopediyanyn» 8-tomynda. Sonda ózining jeri bar, tili bar, әskeri bar, tengesi jәne jazuy bar qazaq jerindegi Týrik memleketi bizding alghashqy memleketimiz dep tolyq aita alamyz. Aytugha tolyq qúqymyz bar. Atalghan ghalym taghy bir sózinde «Osy alyp aimaqtyng shyghysynda, ontýstiginde ómir sýrgen týrkiler egin sharuashylyghymen ainalysyp, sol dәuirding ózinde otyryqshy bola bastaghan. Naghyz kóshpendi bolghan degen Kók týrikterding ózi sol dәuirde Orhon dariyasynyng boyyna Orda-balyq atty qala túrghyzyp, qaghanatyn asqaqtatty. Erte orta ghasyr dәuirinde búl qalanyng kólemi 55 sharshy kilometr bolghan eken. Mine, osy qúndylyqtardyng barlyghy qazaq halqyniki dep jeke-dara iyemdenuge bola ma? Áriyne, auzyng barsa da aryng barmaydy» depti. Al men qazaqtyki dep aitar edim. Sebebi osy memleketting negizin salghan qazaqtyng arghy babalary emes pe? Onyng nesine úyalyp, arymyz barmaugha tiyis. «Keyin týrli tarihy jaghdaylargha baylanysty әr últ ózining tildik, dindik dәstýrlik aiyrmashylyqtaryna baylanysty bólinip ketti» deydi ghalym. Dúrys aitady, tarihta onday bólinip ketkender az ba? Mәselen, keshegi qylyshynan qan tamyp túrghan Kenes ókimetinen tili men dili jәne dәstýrlik jaghdayyna baylanysty 16 memleket egemendik alyp bólinip ketken joq pa? Al Resey óz ornynda sol orys halqynyng memleketi bolyp qala berdi. Sebebi óz jeri, óz eli ekeni anyq.
Ghalym Q.Sartqojaúlynyng taghy bir qúndy deregi - 2008 jyly Monghol-Altay silemi Jarghalant-qayyrqan tauynan tabylghan qazaqtyng dombyrasy. Ghalymnyng dәleldeui boyyn­sha, búl saz aspaby b.z. besinshi ghasyr múrasy bolyp tabylady. Onyng moynyndaghy týrik bitik jazuynyng oqyluy, yaghny audarmasy: «Júpar kýy әueni bizdi sýiispenshilikke bóleydi» bolyp oqylady eken. Osy dombyranyng mongholdyng emes, týrik molasynan tabyluy kóp súraqqa jauap berip otyrghan joq pa? Ol mola mýmkin naymandiki nemese qypshaqtiki, tipten basqa týrki taypasyniki boluy mýmkin. Biraq dombyra qazaqtyki ekeni týsinikti. Demek, dombyra iyesi qanday týrik bolsa da ol - qazaq, yaghny bizding ata-babalarymyzdyki ekeni dausyz. Sol kezende qazaq degen últ aitylmasa da, qazaqtyng bolghanyn dәleldep otyr. Joq әlde keybir oqymystylar «ol kezde qazaq degen últ bolghan joq, sondyqtan búl dombyra bizdiki emes» dep dau aita ma? Joq, aita almaydy, óitkeni bizder - sol kezdegi týrkilerding tarihy múragerimiz.
Kerey men Jәnibek súltandar qúrghan qazaq handyghyn eshkim joqqa shyghara almaydy. Búl da - tarihtyng aghymyna baylanysty bolghan jaghday. Biraq olar qúrghan handyqty «Qazaqtyng túnghysh memlekettik qúrylymyn qúrghan» dep kórsetpey, kerisinshe, olar «Qazaqtyng memlekettik qúrylymyn jalghastyrushylar» dep kórsetken dúrys bolar edi. Óitkeni qazaqtyng «babataghy» búlar qúrghan handyqtan әldeqayda búryn altynshy ghasyrda qúrylghan. Meninshe, búl tújyrymdy talasqa saludyng qajeti shamaly. Múnyng bәri - tarihy shyndyq. Sondyqtan alghashqy qazaq memleketining qúrylghanyna 1300 jyl bolghan dep basqalardy moyyndatu kerek. Búl, әriyne, mening jeke úsynysym. Bizdegi tarihshylar osy mәselege taghy bir oralsa degen oiym.

Berkin Ákebaev

http://anatili.kz/?p=7119

0 pikir