Synnyng estilerdi izgi etetin, essizderdi kýlki etetin kýshin qazaq halqy qadirlegen. Osyghan baylanysty biz de býgin “Ónertanu” PhD doktory, Qazaq Últtyq Óner uniyversiytetining dosenti, teatr synshysy Nartay Ramazanúlymen súhbattasqan bolatynbyz. Ángimemizdi nazarlarynyzgha úsynamyz...

Riza Ysqaq: - Nartay Ramazanúly, qoyylymdy qoyghan kezde klassiyk-dramaturgting mәtinining týpnúsqasyn kóbirek saqtaghan sheberlik pe, әlde qongshy rejisserding óz interpretasiyasyn kóbirek qosqan sheberlik pe? 

Nartay Ramazanúly: - Rejessura XIX-ghasyrda damydy. Oghan deyin antikalyq kezden bastap, rejisserding ornyna akterler, teatr diyrektorlary bolghan. Olar teatrgha demeushiler izdep, bәrin ózderi úiymdastyrdy. Piesalardy olar avtordyng iydeyasy boyynsha qalay bar, solay qoyyp jýrdi. Andre Antuan, Jorj Pitoev, Luy Juve, Goston Bati, Sharli Dulender kelip teatrdy damytty. Spektakliderding kórkemdik dengeyi ósti. Problemalardy anyqtap alyp, kórermenderge bizding aldymyzgha jan- jaqty ashyp kórsetti. Ol kórermenderding dengeyine de baylanysty. IYә, búl kýrdeli súraq! Búl jerde әrkimning ózining dengeyine de baylanysty. Eger ol rejisser Europanyng da, Aziyanyng da janrlar teoriyasyn bilip túrsa, týpki «sterjenin» qúrtpay, jaqsylap tarqata bilse jәne ózining iydeyasyn qosyp birtútas shygharma berip jatsa, jaqsy dep qabyldaymyz. Qazir de piesa qalay jazylsa,  solay qoya salatyn rejisserlerdi de kóp bayqaymyz. Ásirese, magistraturany oqy salyp nemese tipti bes jyl oqyghanymen dengeyleri әlsizder kezdesedi, akterlikten rejisserlikke ayaq astynan, jarty joldan bet búra salatyndary bar. Olar jalpy kórkemdik qúndylyqty týsine bermeydi. Teatrda rejisser ne ýshin kerek? Olay bolsa «ne ýshin bes jyl oqu oqidy?» - degen súraq tuyndaydy. Rejissuranyng tarihy men teoriyasyn tereng iygermegender. Rejisser mamandyghy «Jalynan ústata bermeytin» onay iygeretin mamandyq emes. Teatrda rejisser jalpy tútastyqty kóredi. Sahna dekorasiyasy, dәuirine say kostumder, rekvizitterding oinauy, akterlerding sahnadaghy mizanssenasyna, әrbir qimyl qozghalysyna jiti nazar audarady, sahnamen júmys jasaydy. Piesanyng aitar astaryna kónil bólip, býgingi kýndegi qoghamdaghy kýrdeli mәselelerdi traktovkalaydy. Mysaly, Ázirbayjan Mambetovtyng rejissurasy qanday myqty bolatyn, әrbir detaligha kónil bólip, akterlerding sheberlikterin ashatyn. Sol kezdegi ýlken-ýlken mәselelerdi kótere bildi. Onan keyin de Bәiten Omarov, Maman Bayserkenov, Janat Hadjiyev, Áubәkir Rahimov, Núrqanat Jaqypbay t.b. qazaqtyng úly rejisserleri qanshama jaqsy dýniyelerdi qoydy. Olardyng dәstýrin jalghastyrushylar Gýlsina Merghaliva, Dina Júmabaevalar, Farhatbek Qanafiyn, Eslәm Núrtaziyn, Aydyn Salban, Farhat Moldaghaly qazir óz shygharmalary arqyly halyqqa keninen tanylyp, spektakliderin ózindik kózqaraspen qoyyp kele jatyr. Keybir rejisserlerimiz Europadan, Resey teatr spektakliderinen qaytalau jasap  jatsa da, búlar jana kózqaraspen qoyyp jatyr. Últtyq dәstýr men jana «mektep» qalyptastyryp keledi. Kórermender dengeyin asyryp, olardyng sanasyna oy salyp jatsa jaqsy. Klassiyk-dramaturgterding mәtinining týpnúsqasyn qysqartyp tastap jatqandar kóp, esimderin atamay-aq qoyayyn. Qúr kóshirmesin qaytalap qoya salyp jatqandar da bar. Onda rejissura ne ýshin kerek deysiz? Rejessurasyz teatr algha jyljymaydy, damymaydy! Olar bir-birimen tikeley baylanysty. 

Múrat Qolghanattyng “Quyrshaq” piesasyn monospektakli retinde Túnghyshbay Jamanqúlovtyng oinauymen quyrshaq teatrynda qoyylghan. Aydana Alamannyng «Jýregimning iyesi» piesasy Múhtar Áuezov teatrynda jas rejisser Áridash Ospanbaevanyng rejissurasymen qoyyp jatyr. Ánnәs Baghdattyng “Ruh” piesasy, “Dostar serti” muzikli “Ertóstik”-ting inssenirovkasyn jasady, “Jyr-jolbarys” degen piesasy qoyyldy. Jazushy- dramaturg, әdebiyettanushy Álibek Bayboldyng «Áripter әlemine sayahat» piesasy Gh.Mýsrepov at.Memlekettik akademiyalyq balalar men jasóspirimder teatrynda S.Qarabalin rejissurasymen sahnalanghan, kelesi «Jeti oiynshyqtyng jenisi» degen ertegisi J.Aymauytov atyndaghy Pavlodar oblystyq muzykalyq drama teatrynda qoyyldy. Rejisseri Ádilet Aqan. Otyzdaghy orda «búzar» dramaturg  úl -qyzdarymyz osynday iygi ister istep jatyr.

Sizding әr súraghynyz, әrqaysysy bir-bir maqaghalagha parapar. Búl ýlken mәsleleler turaly tipti 30-40 betten júmystar jazugha bolady.  Qoyylymdy qoyghan kezde klassiyk-dramaturgting mәtinining týpnúsqasyn kóbirek saqtaghan sheberlik pe, әlde qongshy rejisserding óz interpretasiyasyn kóbirek qosqan sheberlik pe? – degen súraghynyz óte oryndy. Eng birinshi ol rejisserding talghamy men parasatyna, bilim dengeyine baylanysty. Piesany týbegeyli ózgertken nemese eki nemese ýsh shygharmany aralastyryp jiberetinderge qarsymyn, tek bir klassikalyq piesany janasha traktovka jasay alghan rejisserlerdi qoldaugha bolady. Mysaly, F.Moldaghalidyng «Qarakózin» aitugha bolady.  Tragediyadaghy Syrym beynesi arqyly, óz basyn alyp qashatyn býgingi keybir jigitterding beynesin kórsete bilgen t.b detalidardy jana qyrynan kórsetken. Jalpy, dramaturgiya eshqashan ólmeydi! Biraz myzghyp aluy mýmkin. Dayyndyq aldyndaghy kezeng sekildi. Biraq, ólui mýmkin emes!

Riza Ysqaq: - Nartay myrza, ótkende Jastar teatrynda “Ayman-Sholpan” premierasy ótti. Alayda, búl 90 jyl búrynghy material. Nege XIX-ghasyrda jazylghan premieragha layyqty pisalar sonshalyqty az, әlde dramaturgiya óli janr ma?

Nartay Ramazanúly: - Siz óte dúrys aitasyz! Auqymdy, problema kóterip aitatynday súraqtar eken. Búl problema qalay degenmen bizding de aita-ayta jauyr bolghan mәsele bolyp túr. Birinshiden, iyә, “Ayman-Sholpan” premierasy- degen atyna bola kóruge kelmeytin kórermender bar. Kórermenderden ózim de keyde saualnama jýrgizemin: qanday spektakli kórginiz keledi?» dep súrap jýremin. “Oy, «Ayman-Sholpan» ba? Sol bayaghy bayghús “Qaragóz” be? Men ony ana qalada, myna qalada, nemese mektepte oqyp jýrgende kórgenmin, qayta-qayta kóre beremin be?” dep jatady. Dúrys aitasyz, býgingi tanda aitylmay jýrgen problemalalar kóp. Kenestik zamanda kóptegen teatrlar iydeologiyagha sәikes qúrylghan bolatyn. Din mәselesin ekinshi qatargha qoydy. Baylardy jaman qylyp kórsetu alda túrdy. 

Ekinshiden, býgingi teatrda jastar da, ýlkender de bar, joq emes. Ýlkender de býgingi zamannyng da taqyryptaryn kóterip jatyr. Sannan sapa shyghady dep senemiz. Ne nәrse bolsa da, birden bola qoymas. Aqyryn-aqyryn týzelip keledi. Tәuelsizdik alghannan beri úrpaqty tәrbiyeleu maqsatynda tarihy shygharmalar da kóptep qoyylyp jatyr. Barlyq teatrlarda da batyrlardyng erligin ruh bererdey etip qoyyp jýr. Al endi negizi “Ayman-Sholpandardy” tym jii qoyyp kerek emes dep esepteymin. Búnyng premierasyn baryp, óz kózimmen kórdim. Núrqanat Jaqypbaydyng rejissurasymen qoyyldy. Ol kisining auyz toltyryp aitatyn júmystary kóp. Mysaly, “Revizor”, “Asaugha túsau”, “Qyz Jibekti” qoyghan bolatyn. Jastargha arnap temporitmge qoyghan shygharmalar. Ondy shygharma, tek bir kemshiligi Jibekting qúrbysy Dýriyany kókpargha qatystyryp, ol birinshi oryn alyp jenip keledi. Búl turasynda maqala jazyp, aitqan da bolatynmyn. Biz endi búghan qosylmaymyz, búryn «Kókpargha» tek er adamdar qatysqan. Tipti, «әiel adamdar alystan, ne bolmasa barmaytyn da»- degen tarihy derekter bar. Óskeleng úrpaqty olay shatastyrmau kerek. “Ayman-Sholpan” sekildi spektaklider әbden jauyr bolghanymen, manyzdy kerek shygharmalar ghoy. Býgingi tandaghy Dulat Isabekov, Súltanәli Balghabay, Roza Múqanovanyng jaqsy dramalyq shygharmalary bar. Jastardy endi jogharyda atap shyqtym. Jas dramaturgtterge arnalghan bayqaularda jýldeli oryn alyp jýrgenderding shygharmalaryn iriktep, rejisserler sahnagha alyp shyqsa degen úsynysymyz bar. Áytpese, barlyq teatrlar bir-birin qaytalap qoya beredi. Býgingi qózqaras, ózgeris kerek. Bir qalada eki teatr bolsa, bir-birinen qalyspay qaytalap qoyylatyn klassikalyq spektaklider «Shash-etekten» asyp jyghylady. Sondyqtan belgili bir teatr sahnalasa, ekinshileri qaytalamay belgili bir kezeng qong qajet.  

Jaqyn arada T.Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasynyng studenti Ádilhan Asanov degen shәkirtimiz “Múnly Arlekiyn” piesasyn jazyp, Ayzat Qydyraliyevanyng bastamasymen “Tagha” degen jekemenshik teatrda sahnalaghan bolatyn. «Rejissura»  bóliminde oqityn Núrlan degen 4-kurs studenti rejisser bolyp, jastardy tartyp, qatystyrdy. Qaraghandyda ótken premierasynda Kenes Núrlanov degen talantty akter oinady. Jas rejisser, dramaturgterding shygharmalary sahnalanyp jatqany kónil toydyrady.  Taghy Oljas Janaydarov degen dramaturg bar. “Bir, eki, ýsh”, “Jút” t.b.- degen qoyylymdary qoyylyp jýr. Dramaturgiya boyynsha teatr laboratoriyasyn ashqan bolatyn. Dramaturgter tәrbiyelep, kóptegen sheberlik saghattaryn ótkizip jýr. Tapsyrysqa jazyp jýrgender de bar. Jalpy biraz júmystar jasalynuda, men «joq» dep aita almaymyn. XIX-ghasyrda jazylghan premieragha layyqty pisalar az emes, tek dramaturgiya janryna әlide bolsa memleket jaghynan qoldau az bolyp jatyr demekpin. Ásirese qalamaqy men kitap qylyp basyp, Qazaqstannyng týkpir-týkpirine taratyluy qajet. Álemdik klassikalyq, zamanauy piesalardy audartugha da aqsha men mamandar jetpey jatyr. Ár rejisser ózi, nemese teatry óz aqshalaryna audartyp sol jerde qalyp ketip jatyr. Birinshi kezekte osy mәselelerdi sheshkenimiz abzal. Jәne sol dramaturgterding shygharmalaryn jas rejisserlerge teatrlargha sahnalatugha kedergiler kezdesip jatyr.

Riza Ysqaq: - Teatr óneri – kóne óner, ol óner XXI-ghasyrda kerek bolady ma eken? Kino, telearna jәne ghalamtorgha bәseke bola ala ma? 

Nartay Ramazanúly: - Teatr óneri adamzat payda bolghannan bastap, oiyn týrinde bolsa da ómir sýrip bastady. Teatr kóktemin qazir teatr kýni dep 27-shi nauryz toylap jýrmiz. Ejelgi Grek elinde teatr VI – ghasyrda 534 jyly kóktem kezinde payda bolghan. Fesfit degen dramaturgting shygharmasy qoyylghan eken. Biraq, ol bizge jetpegen. Eshiyl, Sofokl, Evripiyd, Aristofan degen grek dramaturgterining shygharmalary jetken. Tabighy faktorlargha baylanysty kóp ózgeristerge dushar bolghan. XIX – ghasyrda kino, telearna payda bolghangha deyin teatr birinshi orynda túrdy. Degenmen, XIX – ghasyrda rejissura, teatr, kino rejisserleri keldi ghoy. Olar óz kórermenderin tapty. Kinoda týsirilimdi bir ret qalay týsiredi, solay mәngige qalady. Dublyaj da da solay. Al teatrda ózgerip, janaryp túrady, damidy. Árkezde de ózinshe janasha tynys ala bastaydy.

Biraq ta, teatr ózining әdemiligimen, sezimderimen adamdy jaulap alady, jylatady, kýldiredi, emdeydi, oilandyrady, tazartady. Aristoteliding Poetikasynda da «Katarsiys» yaghny tazartu turaly aitylady. Qazir bireuler “Teatr ýiretpeu kerek, óitpeu-býitpeu kerek, onyng múnday funksiyasy bolmauy qajet!” dep aitatyndar bar. Teatr bolghasyn әr-týrli janrlar bar, sondyqtan ol zandy qúbylys! Jәne ony rejisserding talghamyna qaray sahnalanuynda. Áriyne, teatr – jandy óner bolghan son, bereri, әseri kóp. Sondyqtan, teatr eshqashan óz kórermenderin joghaltpaydy, jәne óz teatral kórermenderi kóp. 

Mәdeniyet, Qazaqstan, Habar sekildi telearnalardan birneshe spektaklidardy bergen bolatyn. Biraq, teatrdyng ózine baryp kórgendey bolmaydy. Atmosferasy, jaryghy, tabighaty ózin kózben kórip, sezingende bәri basqasha. Aqparattandyru, jarnamalau jaghy tym nashar bolyp túr. Teatrda ne bolyp jatqanyn kórermender  bile bermeydi. Bilse de, qaytalay beretin pisalardy kórgisi kelmeydi, olar jana dýniyelerdi izdeydi. Bir spektakli únamay qalsa, kelmey ketedi. Kórermenderdi jan-jaqty tartu qajet. 

Roza Múqanovanyng “Mәngilik bala beyne” qoyylymyn Bolat Atabaev Áuezov teatrynda qoyghan. Qazir Qúralay Qaleketqyzy asa joghary dengeyde “Quyrshaq” teatrynda qoyyp shyqty. Sol spektakli balalargha kóp nәrseni aityp, kórsetti. Auyzdaryn ashyp tyndap, qarap otyrdy. Balalardy osylay tәrbiyeleu kerek! Teatr qay zamanda da ólmeydi, tek damy týsedi. Kersinshe “Teatr kóbeygen sayyn, týrme azayady” dep beker aitpaghan bolar.

Riza Ysqaq: - Osydan 25 jyl búryn teatrdaghy «akademizmen» kýres bastalghan edi. Nege sol kýresting nәtiyjesinde synshylar men jalpy el bir auyzdan moyyndaytyn kóptegen әri jarqyn zamanauy jauharlar (shedevr)   әli payda bola qoyghan joq? Álde jana zamannyng Áuezovy men Mayliynin taghy da 25 jyl kýtu kerek pe? 

Nartay Ramazanúly: - Akademizm degende, qazir janrlardyng barlyghy aralasyp, qosylyp ketti. Romantizm, synyy realizm, neorealizm, absurd, simvolizm, ekzistentalizm, postmodernizmge deyin kelip otyr. Ne nәrsening bolsyn “resepti” bolady deydi ghoy. Óner – sheksizdik! Áuezov, Maylinderden de basqa biz kóp dramaturgterdi, piesalardy bile bermeymiz. Biraz sayasy taqyryptardy qozghaghan shygharmalardy shyghara almay otyrmyz. Ákim Tarazi, Roza Múqanovanyng piesalarynda qazirgi zamannyng problemalary jaqsy kórsetilgen. Nege óz dramaturgterimizdi bilmeydi, әlde mensinbeydi me? Oqymay jatqan sekildi. Sondyqtan, rejisserler sahnagha alyp shyqpay jatyr. Kóz ýirengen batyrlar turaly shygharmalardy ghana ainalyp kelip qoya beredi. Audarma mәselesinde de problemalar kóp. Kitaptardy shygharu, memlekettik dengeyde taratu jaghy jaqsylap qolgha alynbasa, óte qiyn. Arnayy menedjerler kerek. Taraluy jaghynan satyp alsa, bir-eki teatr ghana alady. Jastargha qalamaqy tipti tólenbeydi, tek memleket úiymdastyrghan jylyna bir ret ótkiziletin konkurstar bolmasa. Sahnada qoyylsa da jaqsy. Tanymal dramaturgterding piesasyn qoyghan son, kelesi teatrgha qoya salu ýshin satyp alyp jýrgenshe, alyp qoya salghan búlargha jenilirek. Olargha «tiri» dramaturgten góri «óli» dramturgting shygharmasyn ala salghan ynghayly bolyp túr. Qalamaqysyn, nalog tólep jýrgenshe. Avtorlyq qúqyq degen bar. Bizde kóp nәrse jolgha qoyylmaghan. Jalpy jýie, tipti osyghan arnalghan ortalyqtar kerek.  Árbir teatrgha bir-bir menedjerlerdi bekitu kerek. Qanshama audarylmaghan kitaptar da bar. Olardy audarmashylar «kóz mayyn» tamyzyp audarady, ózderi taratady. Barlyghyna óz aqshalary ketedi, ol eshteneni de aqtamaydy. Ýkimetten osynyng bәri qolgha alynsa eken. Sayttar da dúrys júmys jasamay jatyr. 

Shetelde “Karoli lev” qoyylymyn kýnine tanerten, keshke eki ret qoyylady. Ony kóruge kórermender ailap kezekte túrady. Biz sonday dengeyge kóterilip, kórermenderdi de solay qyzyqtyra biluimiz qajet. Negizi bizding mәdeniyetting qay salasyn alsang da kenje qalyp jatyr. Tek balet pen operagha jaqsy kónil bólinip jatyr. Drama teatrlarynda bәri júpyny. Akterlerding jalaqysy da óte-óte az. 70-80 myng alady, «Men» degen eng ataqtylarynyng ózi azar bolsa 120-150 myng aluy mýmkin. Al teatrgha janadan ornalasqandardyng ózi de 50-60 myng tenge alady ghoy. Olar teatrda tannan keshke deyin jýredi. Dramaturgterding jazghan piesalaryna da eshkim aqsha tólep jatqan joq. Biz - teatrtanushylar jazamyz, ony kitap qylyp shygharamyz, taratamyz – bәrin óz qarajatymyzgha jasatamyz. Búryn Kenestik zamanda  әr maqalagha aqsha tóleytin, sanatoriylerge «jaz» - dep jaghdayyn jasap, memleketting ózi jiberetin. Adam enbegin baghalay bilu kerekpiz. Bizding elde osy jaghy dúrys qarastyrylmaghan.

Riza Ysqaq: - Shekspirdi Álem tanidy, óz zamanynda Stanislavskiydi әlem tanydy, Efremovty (ýlkeni) da әlem tanidy. Nege qazaq dramaturgterin, әsirese býgingi qazaq daramturgterin әlem túrmaq, ózimizding 18 000 000 kórermen, oqyrman tany qoyghan joq, bilmeydi?

Nartay Ramazanúly: - Bizde Mәmbetovty tanidy. Sol zamanda kóbisi Mәskeuden bilip alyp keletin. Tәuelsizdik alghannan keyin sol dәstýr ýzilip qaldy. Qazir qayta qolgha alynyp jatyr ghoy. Rejisser Júldyzbek Júmanbay taghy birneshe rejisser, akterlerimiz baryp oqyp keldi. Kәsibiylikti arttyru boyynsha barady, Mәskeudegi akter, redisserlerdi dayyndaytyn «jazghy mektepterge» de baryp jýr. Teatr qayratkerleri odaghyna Ýlken bir ghimarat salyp, ishinde óz derbes teatrlary da bolsa, sol ortalyqta osy mәseleler boyynsha júmys jasaytyn teatrtanushylar otyru kerek. Olardy oblystyq teatrlargha jiberip túrsa, aitqandaryn jýzege asyrsa. Aytqandary zandy kýshke iyelense. Áytpese, aitylghan jerinde qalyp qoyady. BAQ-men júmys jasauymyz kerek. Telearnalarda teatrgha qatysty baghadarlamalar ashylsa. Arnayy biylet berip, kishkentay balalardyng da osy kezden bastan qyzyghushylyqtaryn oyatsaq. Útystarda, oiyndarda, jalpy yntalandyru retinde teatrgha biyletter berse.  Búl – býgin ózekti bolyp túrghan súraq! Naryq zamanynda osy mәseleler manyzdy. “Kókeydegi kórikten, bazardaghy naryq qymbat” degenge kelip túr. Birinshiden, dramaturgiya – kýrdeli janr. Dramaturgeterimizding aqysy layyqty tólense, al rejisserlerimizding әli de kәsiby dengeyin kóteruimiz kerek. “Teatr qayratkerler odaghy” degen Mәskeudegi siyaqty arnayy ortalyq ashsaq. Bizde de Almaty da bolghan. Kenes ýkimeti «qúlaghan» kezde ol ghimaratymyz satylyp ketken. Ókinishke qaray, qazir joq! Olardyng bәrin TQO basqaryp, jýielep, qadaghalap otyratynday, “Aq degenderi alghys, qara degenderi qarghys” bolatynday, aitqandary oryndalatynday boluy kerek qoy. Áytpese, bizde әkimderge ghana baghynady. Jergilikti bәlenbay-týgenbaydyng әkesi, atasy turaly shygharmalardy kórip jýrmiz. Bir ókinishtisi de osy bolyp túr ghoy! Sondyqtan osy jaghyn dúrystap túryp qolgha aluymyz kerek. Sonda ghana ortalyqta ýlken mәseleler sheshiler edi. Akter, rejisser, dramaturg, teatr synshylaryna t.b. qoldau kórsetiledi. 

Riza Ysqaq: - Qoishy rejisser sahnagha naryqqa qaraghanday qaraghany dúrys pa, әlde taza ónerge qaraghanday qaraghany dúrys pa? Jalpy nelikten bizding teatr kesheuildep damyp jatyr?

Nartay Ramazanúly: - Múnday naryqqa qaraghanday qaraytyn rejisserler bola beredi. Bizge jat nәrseler Europa ýshin kýndelikti ýirenshikti nәrse. Olargha búl úyat emes. Biz osy jóninde kóp kemshilikter turaly aityp jatyrmyz. Europadaghyday kommersiyalyq zamangha ayaq basyp otyrmyz. Ol jaqta jetpis-seksen payyz kommersiyalyq teatrlar. Taza ónerlerin kórsetip jatyr. Eng bastysy ónerge janashyr adam bolghany jón. Jәne jogharyda aityp ketkenimdey TQO barlyghyn qadaghalap otyruy kerek. Búryn ministrlik úigharymymen arnayy mamandardan jasaqtalghan komissiya kelip ónerdegi  әn-bi, teatr, kino t.b. ónerlerding kәsiby kórkemdik, idialogiyalyq dengeyin tekserip. Atalmysh tuyndyny halyqqa ótkizuge bola ma, joq pa sony halyq aldynda talqylap, sheshetin. Osynday ortalyq kerek, әr óner salanyng mamandary toghysyp kelisim berip otyrsa. Áytpese kino salasyn alyp qarasaq rejisserding kóbi qazaqsha bilmeydi, salt-dәstýrdi búrmalaydy kelip, tarihty jiti bilmeydi t.b sonyng kesirinen kinodaghy kelensizdikterdi kórip jatyrmyz. Shygharmalardyng tәrbiyelik mәnining boluy manyzdy. Jalpy óz atyn shygharu ýshin, qara «piar» jasap qajet emes. Biraq, búl paralelidi jýredi. Árkim bi, ózi qoja! Qansha aitsaq ta, eskermey jatady. Syrttan bizge kórinip túrady ghoy. Áytpese, olar óz ishinde qaynap, kemshilikterin kórmey qalyp jatady.

Almatydaghy “Quyrshaq” teatry Talghat Qamqabayúlynyng bastamasymen auyz toltyryp aitarday jaqsy júmys jasap jatyr. Teatrda erkindik, syilastyq bar. Búrynghyday «araq iship ketu» degen joq, akterlerimiz de imandylyqqa kelip jatyr. Kenestik uaqyttarda «ishu» – sәn boldy. Jazamyn, piesamdy qoyamyn degenderge ónerde eshkim betin qaqpaydy. Búl akterlerge de qatysty. Ónerge degen mahabbatyn joghary bolsa, әriyne sen әrdayym biyikten kórinesin. Onday adamdy halyq ózi kerek etedi. Qazirgi teatrdyng dәrejesi ósip keledi. Astana qalasynyng ózinde: “Tagha”, “Astana komediya teatry”, «Astana balet». Kókshetauda “El jastary” teatrlary ashyldy. Barzu Abdyrazaqtyng “Jas sahnasy” óte jaqsy júmys jasap jatyr. Qazir shygharmashylyq bәseke, qyzyghushylyq, jantalas bar.

Riza Ysqaq: - Nartay myrza, әdemi súhbatynyzgha raqmet! Áriqaray da syndy dәl býgingidey shynayy aita beriniz degen tilek bildiremiz.

Súhbattasqan: Riza Ysqaq

Abai.kz