X.

«...Ólgeni emes, jerdi tastap ketkeni,

Shyn baqytqa erte bastan jetkeni.

Izgi oimen jayly jannat tórinen,

Oryn alyp Ata-Anasyn qýtkeli!»

Maghjan Júmabaev

« Ár jyl sayyn әlde qaydan, bir jel eser...»

Júmeken Nәjimedenov

X.

«...Ólgeni emes, jerdi tastap ketkeni,

Shyn baqytqa erte bastan jetkeni.

Izgi oimen jayly jannat tórinen,

Oryn alyp Ata-Anasyn qýtkeli!»

Maghjan Júmabaev

« Ár jyl sayyn әlde qaydan, bir jel eser...»

Júmeken Nәjimedenov

Kórkem suretpen beyneleuge kelmeytin, qolmen ústap, dәl solay dep aitugha bolmaytyn ón, boyau, týrli sezimning ózin sóz arqyly jetkizuge bolady degen úghym Júmatay aqynnyng birden-bir maqsaty eken. Kózge kórinbeytin tek qana sezim arqyly kókirekke úyalaytyn múnday suretkerlik ólmes talanttardyng ghana qolynan kelse kerek. Áueli sezim úlylyghy - Buddanyng búrhandarynyng ózinen múnsha tereng suretkerlikti kóru - qiyndyqqa soghar. Mine, tirlikte әn ataulyny «jylatyp», sezim tәnirin alaqanyna qondyrghan suretker aqyn - qazaqtyng Júmatayy dep aitugha bolarlyqtay. Oghan әntek bizding ózimizdi kózge ilmeytin, beysezimdiligimiz jol bermeydi de. Onyng esesine «shyghystyng bәlenbay degen aqyny bylay depti» desek sonda baryp, soghan auyz ashyp, kóz júmamyz. Qazaq aqyndarynda sonday úlylyq bar degenge senbeymiz. Ózimizdi ózimiz qúr bosqa qyzghanamyz. Birde әdebiyet tónireginde bolghan әngimede mongholdardyng asa talantty aqyny Dashbalbar: «Qazaq oqyrmandaryna Oljasty týsinu ýshin әli de myng jyl bar» degen edi. Bizding úly aqyndarymyz jayly týsinigimiz tar. Olardyng kórkemdigine boylamay, esesine jalghan maqtap nemese ósektep, bar bolghany ólgenin toylaumen ghana shektelemiz. Óitkeni bodandyq sezim bizdi solay qalyptastyrghan. Biz dýniyede úlylardy qúdayday tudyratyn, biraq ta úlylarymyzdy moyyndamaytyn halyqpyz.

XI.

«Kýmiljigen kók aspannyng iyesi bolyp tudym men»

Yavuuhulan (monghol aqyny)

«...Kóktesin, Sәulem! Qaray ma Ýrker de beri,

Aspannan qarap ayay kór meni.

Ayaqtan shalyp, abaysyz bir pende meni,

Zyndanday múngha (zymstan) týsirgen edi.

Úgha almay qaldym qayda kýi, qayda óleng sel?!...»

Shuaqty sezim men kógildir aspan, jaryq júldyzdar mekenin sharlap, ghajayyp órnekter arqyly solardy jan kókiregine sinirip alyp jýrgen aqyn andausyzda boy aldyryp, kýndelikti kýibeng tirlikting ortasyna kenet kelgendegi «әtten-ay» dep aitqan óleni búl. Onda da sezim mastyghy men jýrek mahabbaty basylmaghan:

«Úgha almay qaldym qayda kýi, qayda óleng sel,

Shygha almay qaldym hal osy týsinseng meni.

Shatastyramyn da jatamyn Ay menen Seni,

Sәulennen ústap shyghar em týsirseng beri» deydi aqyn. Áli de bolsa, aigha qarap óz ornyn izdep, tirlik túnghiyghynda jan mahabbatyn aimenen shatastyrady. Ayly aspan, kók júldyz mekeni onyng jýregine mәngi úyalaghan. Aysyz - aqynda kýn joq, tirlik te joq. Alghyr aqyn dýniyeni Ay arqyly, Ýrker arqyly sezinip biledi. Jýrek mahabbatyn da Ay arqyly sezinedi. Qúpiya, ashylmaghan kenistikti ansaydy, sony arman qylady. Kýndelikti túrmysqa ózining qalay kelip qalghanyna qayran qalady. Aydyng súlu sәulesin tolyq sezingen aqyn kózge kórinbes nәzik sәuleni qolmen ústap, aspan biyigine órmeleuge qúmartady. Aspan tóri - aqynnyng kenistik mekeni. Sol kenistik arqyly zamanyn ólshep, baghalaydy. Ózin jete týsingen aqyndar ýshin aspan kenistigi qaytkende qajet. Óleng sózge kókirek qalauymen kelgen aqyn tek sonday qúdiretting ghana degenimen bolmaq. Áriyne, ol ekining birine kele bermeytin ýlken baqyt, mәngi úlylyq!

XII.

«Álem ornaghannan jýz jyl búryn, Aqyn tuypty»

Rasul Ghamzatov

Aqyn Júmataydan song (bәlkim búryn da shyghar) alyp Jonghardyng silbesin tistegen Kóksu men Qaratal ekeuining aralyghynda túrmyn. Búl jerde ýlken aqyn ómirge kelgen dep oilaghandyqtan ba, әlde aqynnan qalghan sýrleuding izi kókringeni me, tau qoynynan sarqyraghan doly ózen jýrekke óleng bolyp qúiylady. Men ómirge Júmataydan song nemese búryn kelgenimdi bile almay del-salmy:

Seni bólegen taghdyr Kóksugha meni әkeldi,

Sol baghy kók samal bayau ghana jelpiydi.

Múny óshkin, quraghan shóbi de óshkin,

Marghau dala әlde bir kýige eltiydi.

Syryn úqqan aqynnyng ýnin tyqqan,

Mylqau Kóksu nesine kóp jyl aqqan?!

Asan qayda, әuliyeli zaman qayda?

Ádire qal, súmyray zúlym baqqan.

Kóp jýrekten kók dónen tym bólek-tin,

Bolmaghanda shanyn da bir kórmeppin.

Mahabbatqa ulanghan mas bútanyn,

Býrin tistep osylay oigha kettim.

IYә, taghdyr bәrin de ózi syzghan,

Aqyny joq artynda jary qalghan.

Qu taghdyrgha men nesin qúmar bolgham.

Óksip jatyr seni tughan dalang tozyp,

Kókirekten saghynysh múndar qozyp,

Qoy manyrap, jaylauda jel anyrap,

Ala Jonghar qalghidy seni oilap.

Solghan dýnie sen joqta kebi ketip,

Ózeksizder taghyny qoygha telip,

Ozbyr jalghan seni jútqan meni de alar.

Óleng sózding ýstinde andyp kelip.

Tek solay bir uaqyt ózgergende,

Qaryn solyp tәnir ruhty jebegende,

Qimastyqpen attanghan elge oralghyn,

Nadandy topyraq kómer kez-kelgende», - dep óleng de jazdym. Biraq  aqyngha degen saghynysh basylar emes. Ol mynau keng dalany týgeldeyin iyelenip, kólbegen kók múnargha mәngi sinip alghanday.

- Meni kórmey úiyqtap túrsan, oyan el,

Ózing bolsan, jolyndy ber, noyan-er.

Júrttyng aty jetpegende - qoya ber,

Júrttyng sózi ótpegende - qoya ber!»

Aqyn ómirge kelgende osylay dep aitqan eken. Az da bolsa úzaq, ashy bolsa da tәtti, jalt eter ómirining sonynda: bar dýniyesin mahabbatyna arnap, kókiregin ókinish syzdatqan sәtte:

«Toz-toz boldym. Endi kimge iyligem?

Óz halime ókinishpen kóp kýlem.

Atyghaydyng qúlasynan jýirik em,

Adaylardyng qylyshynan ótkir em.

Múly basty endi kimge qosamyn,

Tәu etkizgen tendesi joq baq, qayghym,

Qara shashty qol jetpegen qosaghym,

Men ózinsiz tabytqa da jatpaymyn!», - dep endigi barar jerining ózi bólek, mәngi mahabbattar mekeni ekenin anghartypty. Aqyn myna ómirge jan qosaghyn qaldyryp ketudi tozaq dep týsinipti. Mahabbatsyz ómir sýru súlu jýrek aqyngha ýilespeytindey. Áriyne, adamdardyng sezimindegi - «óldi» degen týisik qana bolghany bolmasa naghyz aqyn әli de ólmegen...

1992j. Balqash - Qaratal

Jalghasy bar...