Jýzinen parasat pen terendik kórinip túratyn qaratory manghaz kisini alghash kórgen adam «sústy, qatal bireu eken» dep oilauy mýmkin edi. Taqiyasyn bir shekesine jyljytyp, basyn әntek qisayta ústap, aldynda otyrghan adamnyng betine bayyppen, synay qarap otyrushy edi. Ángimening әujayyn әbden zerttep, sóz ústaghan sheshenderdi múqiyat tyndap alghan song bir jótkirinip alady da, qonyrqay qoy dausymen kesek sózderdi týidektete tógip jiberedi. Dauryghyp otyrghan júrt birte-birte siltidey tynyp, qúlaqqa úrghan tanaday juasyp qalatyn. Kóz aldyna shәkirtterin biraz erkine jiberip alyp, ataly sózben shegelep, qorytyndysyn qoyyp tastaytyn tәjiriybeli ústaz elesteydi. Ýmbetyrza aghanyng dәl osynday sheberligine jiyn-toylarda, qonaqtyqtarda birneshe ret kuә boldym.

Bir kýni ghalamtor paraqtap otyryp ataqty jyrau Almas Almatovtyng maqalasyn keziktirdim. Ol kisi búrynghy aqsaqaldar, el ishindegi ataqty ishan-moldalar, olardyng ýlgi-ónegesi turaly tebirene otyryp tolghaghan eken. Sol aqsaqaldardyng biri Almasqa «Shyraghym, arnayy qonaqtyng ýsh týri bolady. Toy qonaghy. Qoy qonaghy. Oy qonaghy. Búlardan bólek «qúdayy qonaq» - qayyr-sahauatynnyng meymany. Toy qonaghy - shaqyrushy jiberesin, bolmasa bireuden-bireu estip kele beredi. Jarty bauyrsaqtan auyz tiyse de riza. «Toydan auyz tiydik»- dep, batasyn berip tarap jatady. Qoy qonaghy – «Qojekene sәlem bereyik»,- dep arnayy keledi. Bir malyndy soyyp, qonaqasyn berip, batasyn alyp attandyrasyn. Oy qonaghy - shyraghym, el ishinde ghúlama ishan, molla, shejireshi qariya, aqyn-jyraular bar. Otynnyng basyna olar kelse, bosaghannan yrys-nesibe birge kiredi. Olardyng aitqan sózderinde býtin músylman balasynyng enshisi bar. Sonyng ishinde ózinning de sybaghang bar balam!» deydi. Qanday keremet sózder! Qazaq halqynyng ghasyrlar boyy ústanyp kele jatyrghan altyn erejesi.

Qonaqjaylyq pen berekeli dastarqan Ýmbetyrza әuletinde bayaghydan bar dәstýr. Balasy Ótegendi 1993 jyldan beri tanimyn. Kórgen jerde әrtýrli syltau aityp ýiine qaray erte jóneletin. Sol uaqyttan beri tek ózderi otyryp as ishkenin kórgen joqpyz. Aghayyn-tuys, naghashy-jiyen, qúda-jekjat, auyldas pen klastas, dostyng tanystary, әiteuir mәre-sәre bolyp tolyp otyratyn qonaqtar. «Qonaq segiz nesibe әkeledi. Bir-ekeuin ózi iship-jep ketse de, qalghanyn shanyraqta qaldyryp ketedi» degen sózdi atam jii aitatyn. Zoya sheshemizding dastarhandy toltyryp tastaytyn qory da ýzilmeydi. Osy shanyraqta jatyp oqyghan studentter men naghashy-jiyenderding ózi bir taypa el bar au shamasy. Bir qyzyghy, eshkim oqtau jútqanday bolyp otyrmaydy. Alghashqy bir-eki kýnde torgha týsken qoyanday kózi baqyrayyp otyrghan úl-qyzdar, kelesi kórgeninde tonnyng ishki bauynday aralasyp, jayrandap sharuagha aralasyp jýredi. Retimen quanyshty toylau, bas amandyghyna mal shalyp sadaqa taratu, ýilengen jastargha bosagha kórsetu, kónili jabynqy jandargha kónil shәy beru – qazaqy darhandyqpen jasalyp jatatyn qalypty jaghday.

Ýmbetyrza aghamyz ol kezde auylda túrdy. Qajetine qaray qalagha jii kelip túratyn. Dastarhan basyndaghy salmaqty әngime, saliqaly súhbatty qatty únatatyn. Oryndy uәj ben uytty qaljyngha rahattanyp, kenkildep kýletin. Jantayyp jatqan atasynyng ýstine nemere-jiyenderi minip-týsip, olar ózderinshe mәz. Ótegen men Sәbitting dostary shetinen aqyn, әdebiyetshi, әnshi, termeshi jigitter. Mәjilis qyzghan sayyn ónerli jandar babyna kelip, jelpine týsedi. Ýlkenderding qonaqjay kónili men ashyq qabaghynyng belgisi me, eshqanday qysylu degen bolmaytyn. Kimning aitqany esimde joq, jigitterding biri «Osy ýige kelsem qazaq ekenimdi sezinip, qatty marqayyp qalamyn» dep júrttyng bәrin du kýldirgen. Zoya apa «Áy, jýrseyshi, jastar ózderi erkin otyrsyn» deydi. Bәri shulap qoya beredi, «Jo-joq, ketpenizder, bizdi kim tyndaydy sonda!». Ýmbetyrza agha mәz bolady. Jigitterding jýzinen jastyq shaghyn izdeytindey, riza peyilmen qarap otyrady.

Ýmekeng reti kelgen jerde jaqsylap qaljynday da bilgen. Auyl qazaghy tauyqtan búryn erte oyanyp alady. Bir sharuasymen qalagha qaray shyghady. Astynda júrt «pirojkovoz» atap ketken «Moskvich» kóligi. Qala syrtynda GAY toqtatady. Qújattary dúrys. «Agha, budkany ashynyz» deydi jas jigit. Osy kezde Ýmekenning qyrsyqtyghy ústaydy. Kiltti alyp kólikten týsedi de «Mә, inim, ózing asha ghoy» dep, kiltin ústata sala, ózi birneshe metr әrirek baryp túrghan ghoy. «Nege?» depti jas leytenant. «Auyldan shygha bere týsi suyq beytanys eki adam toqtatty. Ekeuinde de myltyq bar. Qorqyp mingizip aldym, budkada otyr». Biraz oilanghan qyzmetker «Agha, jýre beriniz» depti.
Toqsanynshy jyldardyng ayaghynda jazgha salym Aqtóbege akademik Rahmanqúl Berdibay bastaghan bir top ghalymdar keldi. Negizgi sharualary uniyversiytet bitiretin týlekterden emtihan qabyldau. Kókiregi qazynagha toly ghúlamalar elge kelip jatqanda Ótegen nege ýnsiz qalsyn, birden ýiine shaqyrdy. Bilimdi adamdar kishipeyil bolady ghoy, ylghy marghasqa tórt professor jatsynghan joq, jastyqqa jantayyp jatyp mәndi әngimening kórigin qyzdyrdy. Auyldan keshiginkirep kelgen Ýmbetyrza agha jaghalay amandasyp shyghyp, tómenirek jaqqa kelip otyrdy. Ghalymdardyng súhbaty taza әdeby baghytta: әdebiyettanu, foliklor, Abay men Áuezov múralary... týidek-týidek ketip jatyr. Júmys babymen eki saghattan song qaytyp kelsem – jantayyp jatqan qonaqtar túryp ketken, Ýmbetyrza aghany úiyp tyndap otyr. Rahmanqúl agha myqty ghalym, tereng kisi ghoy, dastarhannyng sonyna qaray «Áy, Ýmbetyrza inim, filolog diplomyng bolmasa da sen naghyz dalanyng professory ekensin. Bәrimizdi auzyna qarattyn. Aman bol. Halyq danalyghy eshqanday ólshemge, qalypqa syimaytyn ýlken qazyna ghoy. Kónening әngimelerin kókiregine qúighan ekensin. Bala kýnimde estigen sózderimdi tiriltting au» dep qatty riza boldy.

Songhy bir kórgenimde múqiyat aman-saulyq súrastyrdy. Áke-sheshemdi, dostarymdy týgel súrap týgendep shyqty. Ýlken-kishining bәrine ózimsinip «bala» dep sóileytin. Sol daghdysyna salyp:

- Bala, «týie qartaysa botasyna eredi» degen, osynda kóship kelgeli jatyrmyn,- dedi.

-E, dúrys bolghan eken. Bala-shaghanyng qasynda, birge bolghan dúrys qoy.

-Áy, qaydam. Jer ýy bolsa da qalanyng auasy tar. Auyldaghyday kenshilik qaydan bolsyn,- dep qysqa qayyrdy. Keng dýnie men irilikke adaldyghyn saqtaghan ghaziz jýrek qalagha kónbeytinin sezgen eken. Bir aptadan song Ótegen telefon shaldy, «Ayshuaq, býgin mening asqar tauym qúlady. Ákemnen aiyrylyp qaldyq, jigitterge ait» dedi qarlyghynqy dauys. Janazagha kisi óte kóp jinaldy. Qaraly jiynda arnayy sóz bergen. Kómeyime óksik tyghylyp, eshtene aita almadym.

Ýmbetyrza aghanyng baqilyq ghúmyry bastaldy. Artynda qalyng ormanday el-júrty, tuys-bauyrlary, dos-joldastary, jayqalghan aghashtay úrpaqtary, didaryn kórgen myndaghan jerlesteri qaldy. Atasy ketken song tughan nemerening aty Yrzabek boldy. Túsauyn kesip, tay jetektedik. «Ákeng bolghanda qúlyndy bie beretin edi» dep bir jelpindik. Ayta ketetin bir jәit, Ýmbetyrza agha kelinderin óte jaqsy kóretin. «Óz balam óz ýiinde jýr. Kelinderding qabaghyn kirletpeu kerek. Kónil-kýii jaqsy, meyirimge bólengen kelinnen tughan úrpaq myqty bolady» dep otyratyn. Qanekey, barlyq ata-eneler osylay payymdasa. Zoya әjesining qoynyna jatugha talasqan nemereler, enshisi bólinbegen Ótegen men Sәbittin, apa-sinlidey jayrandap jýretin Alma men Dinaranyng tatu-tәtti tirshiligi, bәri de Ýmekeng salyp ketken sara jol. «Jaqsy әkening aty úrpaghyna qyryq jyl azyq» deydi. Kisi ólgende ólmeydi, úmytylghanda shyn óledi ghoy. Jaqsy adamnyng aty úrpaqqa ýlgi, júrtqa ónege bolyp myng jasasyn.

Ayshuaq Dәrmenúlynyng jazbasy

Abai.kz