Osylardyng aitqan boljamy nege kelmeydi? «Olar sol ýshin sarapshy», - deydi qúrbym. Ras-au, aitqany kelse kóripkel bolyp ketpey me? «Anau auysady, mynau taraydy», - dep, sausaq soryp otyrghansha, «ayyng onynnan tuady, baqytty bolasyn», - dep, aqsha tappay ma? Áy, biraq sóz saughan sarapshylar da jerge qarap otyrmaghan shyghar. Bayqasanyz kóbi әldebir qúrylym, qoghamdyq úiym qúrugha әues. «Altyn shyqqan jerdi belden qazyp» jatqandary da bar. «Qor qúryp, grant jenip aldym», - dep jatady, kim bilgen. Onday qorlar syrttan da qarjylandyrylady, ishten de. «Seriktestik qúrma, qúrsang qor qúr» dep qúrqyldap jatatyny sondyqtan. Songhy kezde syrttan keletin kýmәndi aqsha sýzgiden ótetin boldy da, keybir shalqyp ómir sýrip jatqandar tyiyla bastady. Esesine «auzyn alu» әdisi ózimizde kýsheyip kele jatqan siyaqty. Bilgishter solay dep jýr, biraq bizding aitpaghymyz basqa. Osylar kimder ózi, olar nege aqyl aitugha tiyis? Biz olardy nege tyndauymyz kerek? Mәselen?!.

Osylardyng aitqan boljamy nege kelmeydi? «Olar sol ýshin sarapshy», - deydi qúrbym. Ras-au, aitqany kelse kóripkel bolyp ketpey me? «Anau auysady, mynau taraydy», - dep, sausaq soryp otyrghansha, «ayyng onynnan tuady, baqytty bolasyn», - dep, aqsha tappay ma? Áy, biraq sóz saughan sarapshylar da jerge qarap otyrmaghan shyghar. Bayqasanyz kóbi әldebir qúrylym, qoghamdyq úiym qúrugha әues. «Altyn shyqqan jerdi belden qazyp» jatqandary da bar. «Qor qúryp, grant jenip aldym», - dep jatady, kim bilgen. Onday qorlar syrttan da qarjylandyrylady, ishten de. «Seriktestik qúrma, qúrsang qor qúr» dep qúrqyldap jatatyny sondyqtan. Songhy kezde syrttan keletin kýmәndi aqsha sýzgiden ótetin boldy da, keybir shalqyp ómir sýrip jatqandar tyiyla bastady. Esesine «auzyn alu» әdisi ózimizde kýsheyip kele jatqan siyaqty. Bilgishter solay dep jýr, biraq bizding aitpaghymyz basqa. Osylar kimder ózi, olar nege aqyl aitugha tiyis? Biz olardy nege tyndauymyz kerek? Mәselen?!.

Aydos Sarym ózin oppozisiya ókilimin dep sanaydy. Bir qarasang oppozisiya men Ýkimetting arasyndaghy kenistikte alshang basyp jýrgendey kórinedi jәne. Pikirleri qyzyq ta emes, qyzyqsyz da emes. Anda-sanda jap-jaqsy, salmaqty oilarymen kórinse, birde basqa bir toptyng soyylyn soghyp jýrgenge úqsaydy. «Últ ýshin eshtene istemedi», - dep últshyldarmen jii ústasa beredi, biraq ózin últtyq-patriottyq qozghalys belsendilerinen joghary ústaydy. Dese de ol sayasat ýshin ayanyp qalmaydy. Osy maqsatta kimning bolsa da auzy-múrnyn qan jalatyp jibergisi keletindey. Aqsaqalyna da, qarasaqalyna da pysqyryp qaramaydy. Búl jaghynan óktem kózqarastaghy adam. «Tәrbiyeden ketken adam alghan bilimning qúly», - dep aityp ketken bir ghúlamanyng sózi oigha eriksiz oralady osyndayda. Al Aydos ózi izine týsken sayasy tehnologiyanyng qúly. «Abay kz.» aqparattyq portalyn dýniyege әkelushilerding biri әri biregeyi deysiz ghoy. Múny últqa qyzmet etuding bir funksiyasy retinde týsinsek, sayasattanushy sayasatsyz әreket etpeytinin taghy úmytpaghan jón. Bireuler ony: «shylymyn búrqyratyp, tamaghy qyryldap otyryp anekdot aitatyn adamnyng obrazyna kirip alghan», - deydi. «Onysy ras shyghar, biraq anekdottyng jankýieri ekeni anyq» deydi taghy bireu. Áyteuir týbi barlyghyn anekdotqa ainaldyryp jýrmese bolghany. Al sózding shynyna kelsek, Aydostyng boljamdary sayasy kóripkeldilikten góri situasiyagha qaray qorytyndy pikir aitugha kelinkireydi. Býgingi zamannyng sitkomyn izdeseniz, Aydostan tabasyz.
Qoghamgha mysqyldap qarau sayasattanushy Dosym Sәtbaevta da bar. Sayasatta jýrip, satiralyq roman jazu sonyng әseri. Alayda 2008 jyly qantarda «Mәsimov ketedi!» dep edi, Mәsimov qayta qazir kýsheyip ketti. «Mәsimov daghdarysqa qarsy menedjment kórsete almady» degen, kerisinshe biz daghdarystan din aman shyqtyq. Elbasy ony qayta taghayyndaghanda osynysy ýshin alghys aitty. Taraydy-aq degen Parlamenti de taramady. Ótken Preziydent saylauyn da dәl boljap bere alghan joq. «O-y-býi, aitqanym kelmey qaldy» dep, onyng sebebin týsindirgen Sәtbaevty da, basqany da kórmedik osy joly. Bayaghy «Ara-Shmelidin» zamany bolsa, Sәtbaevtyng ózi keyipker bolyp keter me edi, qayter edi. Bir qarasan, dúp-dúrys-aq boljam jasaytyn siyaqty, biraq ómiri aitqany kelmeydi. Álde biz belgilengen erejemen jýrmeytin halyq pa ekenbiz? Neghylsa da múnday jaghdaydaghy berer kenesimiz bireu-aq, Sәtbaevqa senseniz de, qolshatyrynyzdy úmytpanyz!
Sóitse de osy Dosym Sәtbaev, Erlan Qariyn, Berik Ábdighali, Dos Kóshim tórteui sayasattaghy sýikimin joghaltpaghan adamdar. Basqalardan góri obektivtileu pikir aita alady. Mysalgha, ótken jyl aralyghynda belgili sayasattanushy Erlan Qarin ótimdi pikirlerimen qayta kórindi. Biz sayasattanushynyng Petropavldy Qyzyljar dep atau turasyndaghy daugha belsenip aralasqanyn aityp otyrmyz. Ádette biylik tarapyndaghylar shy shyqqan jerge «ot tastamaugha» tyrysatyn. Sonday ortada jýrgen «Núr Otan» partiyasy sayasy kenesining hatshysy Erlan Qarin oiyn ashyq jetkizdi. Dosym Sәtbaev onday «qanshyl» emes. Últ mәselesindegi keybir jayttargha kelgende Dosym ýshin «eki qoyyng bir som». Qazaqshagha da jorgha emes. Al Qarin bolsa, qazir jogharydaghyday qazaqqa jaqyn әngimelermen úpayyn týgendey bastady. Sebebi sayasattyng jol ortada mónkip tastap keterin «Asar» partiyasynda kenesshi bolyp asarlatqanda bilgen. Elge aqyl aitpaq týgil, «Asardyn» tarap keterin bilse, tu túrghanda jalau kóterip shyghar ma edi, mәselen. Uaghynda Aqaevqa da aqylshy bolghany Erlannyng sayasattyng saudasynan da alys emes ekenin bayqatsa kerek. Aynalyp kelip «tuyn tapqany, týbin tapqany» dermiz endi. Últtyq mәselelermen tylyn myghymdap qoyghan Qarin alayda, yqpaldy partiyadaghy yqpaldy túlgha bola túra, jogharydaghy Qyzyljar mәselesining onynan sheshiluine esh yqpal jasay alghan joq. Búghan ne deymiz, ózi týgel bolmasa da, sózi týgel, әiteuir. Endeshe Erlangha da tolayym senip qalugha bolmaydy.
Alpauyt partiyanyng alamanyna ainalghan Qarindiki týsinikti, al myna basy bostan Ázimbay Ghaligha ne joryq?! Birdene súrasan: «ananyng kәrine úshyrap qalarmyn, mynanyng kóniline tiyip qalarmyn», - dep ashyq aitatyn bolypty. Aytqany kele bermegen son, saq bolghan týri me eken, әlde. «Ishimdegini ózing tap» dep mysyqtabandap jýretin sayasattanushy bola ma eken, tәiiri. Sodan da shyghar, qazir Ázimbay Ghalidyng ýni shyqpay ketti. Ózi de últ mәselesin kóbirek kóterse de, qazaqsha eki sózding basyn qúray almay mingirlep qalushy edi, keyingi kezde birjola tyiyldy. Búrynyraqta basqalardan góri Ázimbay Ghaligha seninkireytinimiz ras edi, endi ol da tym-tyrys. Endi bizge ertegini kim aitady dep, qar-a-ap otyrmyz.
Qazirgi zamannyng sayasatshysyna qyzyl sóz joldas bolmaydy, әriyne. Dese de sol joqtyng ornyn toltyryp jýrgen Bekbolat pen qyzyl sóz adamat (kentavr) qúsap birigip ketkendey. Tyndaushynyng da qotyryn qasyp, eminte týsetin siyaqty. «Últym, tilim, dinim» dep bezek qaghyp jýrgenin kórip: «Áy, osy Bekbolattan basqanyng qazaqqa jany ashymaydy-au», - dep oilap qalasyng sen de. Sondaghy Bekbolattyng «menshiginde» ýsh-tórt-aq taqyryp bar. Sonyng eng jandysy - kino. Kórermenge jol tartqan kinonyng bәri shetinen Bekbolat Tileuhannyng synynan ótedi. Mәselen, «Kelindi» qazymyr qayynata qúsap jer-jebirine jete synap, aiyzymyzdy bir qandyrdy. Alayda kino men tilge kelgende jarqyn-jarqyn shyghatyn Bekbolattyng dauysy sayasy mәselelerge kelgende kóbine «óshedi» de qalady. Áytpese ýlken-ýlken, kýrdeli taqyryptargha baylanysty Bekbolattyng pikirin estigin-aq keledi. Qyzba sóz, qyzyl til, emosiyagha salghanda qanday bolyp shyghady eken degen et pen terining arasyndaghy jelik qoy bizdiki. Bekbolat sayasattanushy emes, biraq qazir ol últtyng sózin sóileytin sayasattyng adamy.

Sol qasiyet Sәtbaevta ghana emes, Erimbetovte de joq, mysaly. (Bekbolat Tileuhan qalamymyzgha sol ýshin de iligip qalyp otyr). Núrlan Erimbetovti tyndasanyz, ringte júdyryghyn ondy-soldy siltep jýrgen boksshyny elestetesiz. Aralaspaytyn taqyryby joq, onynan kelse onynan, solynan kelse solynan shartpa-shúrt kirisip ketedi. Baghamdap qarasanyz, onyng memlekettik til men últshyldyq turaly pikirleri sayasattaghy әuesqoy adamnyng keypin kóz aldyna әkeledi. Dese de, belgilengen ereje shenberindegi «tәrtippen» tóbelesetin «boksshylardyn» arasynda ol sol ondy-soldy soqqylarynyng arqasynda basqalardan góri kóbirek tanymal bolyp ýlgerdi. Ornyqty, ordaly oilary bolmasa da oy aita alatyn adamdardy dodagha saludy úiymdastyra alatyn qabileti bar. Salystyra aitsaq, sayasattanushy Erlan Qarin odan әldeqayda kәsibi, әldeqayda teren. Alayda Núrlan әldeqayda qyzyq, «tobyrgha» әldeqayda jaqyn.
Biyliktegi birden-bir qyzyq figura kim deseniz, ol «biylikting aitqyshbegi» atanghan - Ermúhamet Ertisbaev. Keyde sayqymazaqqa da úqsap ketetin kezderi az emes. Áytse de ony qansha únatpaghanymyzben, bәribir onyng aitqany kelip jatady. Bizdinshe, Ertisbaev demokrattyng obrazyn iymenbey iyemdengen talantty «akter». Osy uaqyttyn, tap osy kýnning adamy. Taq múrageri kim boluy mýmkin ekenine boljam jasaugha tek soghan ghana rúhsat berilip qoyghanday qúddy. Biraq ol da dәl ýstinen týsiru ýshin emes, qoghamdyq pikirdi adastyru ýshin boljam jasaydy. Mine, bizding sayasattanushylardyng syr-sipaty endi anyqtaldy, «olar sol ýshin de sayasattanushy!» Pikirleri asa qyzyq ta emes, asa qyzyqsyz da emes. Biz de ýirenip kettik, aita bersin: «Ayyng onynnan tuady, baqytty bolasyn!..»

http://www.halyksozi.kz/news/view/id/706