- Qayyrbek Shoshanúly, qazir elimizde ne bolyp jatyr? Biylikting joghary buynyn alayyq. Bar bolghany az ghana aidyng ishinde Jogharghy sotta sybaylastyq syr berip, alty birdey sudiya qyzmetinen bosatyldy. «Qorghas» keden beketinde búryn-sondy bolmaghan úiymdasqan qylmystyq top qúryqtaldy. Onyng qúramynda Últtyq qauipsizdik komiytetining joghary lauazymdy shendi-shekpendileri de bar bolyp shyqty. Qylmys әlemin alyp qaralyq. Almatyda qylmyskerler toby qúryqtalsa, Aqtóbe oblysynyng Shúbarshy auylynda ýsh birdey polisiya jasaghy mert boldy. Almatyda horeografiya uchiliyshesining diyrektory óz pәterinde óltirildi. Búl tizimdi toqtamay jalghastyra beruge bolar edi. Ómir sýru qauipti bolyp barady...
- Men búl súraqty eki bólim boyynsha qarastyrar edim. Birinshisi - sybaylas jemqorlyq, ekinshisi úiymdasqan qylmys pen ashyq banditizmning kórinisi. Sybaylas jemqorlyq turaly kóp aityldy, men tek soghan mynany qosar edim: elde әdetten tys eshnәrse de bolyp jatqan joq. Preziydent korrupsiyagha qarsy kýresting ayausyz jýrgiziletini jayly bayaghyda-aq eskertken. Sondyqtan, tәrtipti týzeuge uaqyt jetedi.
Al qylmys әlemine kelsek, siz aitqanday songhy jyldary jaghdaydyng kýrt ózgere bastaghany jayly әldeqashan oilanyp, sheshim qabyldaugha bolatyn edi.

- Qayyrbek Shoshanúly, qazir elimizde ne bolyp jatyr? Biylikting joghary buynyn alayyq. Bar bolghany az ghana aidyng ishinde Jogharghy sotta sybaylastyq syr berip, alty birdey sudiya qyzmetinen bosatyldy. «Qorghas» keden beketinde búryn-sondy bolmaghan úiymdasqan qylmystyq top qúryqtaldy. Onyng qúramynda Últtyq qauipsizdik komiytetining joghary lauazymdy shendi-shekpendileri de bar bolyp shyqty. Qylmys әlemin alyp qaralyq. Almatyda qylmyskerler toby qúryqtalsa, Aqtóbe oblysynyng Shúbarshy auylynda ýsh birdey polisiya jasaghy mert boldy. Almatyda horeografiya uchiliyshesining diyrektory óz pәterinde óltirildi. Búl tizimdi toqtamay jalghastyra beruge bolar edi. Ómir sýru qauipti bolyp barady...
- Men búl súraqty eki bólim boyynsha qarastyrar edim. Birinshisi - sybaylas jemqorlyq, ekinshisi úiymdasqan qylmys pen ashyq banditizmning kórinisi. Sybaylas jemqorlyq turaly kóp aityldy, men tek soghan mynany qosar edim: elde әdetten tys eshnәrse de bolyp jatqan joq. Preziydent korrupsiyagha qarsy kýresting ayausyz jýrgiziletini jayly bayaghyda-aq eskertken. Sondyqtan, tәrtipti týzeuge uaqyt jetedi.
Al qylmys әlemine kelsek, siz aitqanday songhy jyldary jaghdaydyng kýrt ózgere bastaghany jayly әldeqashan oilanyp, sheshim qabyldaugha bolatyn edi.
Búl degeniniz, birinshiden, Ishki ister ministrligining dini-ekstremistik sipat ala bastaghan úiymdasqan qylmyspen kýresti әlsiretip alghanyn bildiredi. Agenturalyq-operativtik sauyqtyru júmystary әlsiregen. Múny kýndelikti ómirde ghana emes, týrmelerdegi «kenetten» tuyndaghan qylmystyq isterden bayqaugha bolady. Ishki ister ministrligining ebedeysiz ekeni kózge úryp túr. Mysaly, strategiyalyq josparlau departamentin óz shtabymen qosa qúru jәne soghan úqsas kóz aldaytyn bólimder qúra beru polisiyagha paydaly emes. Onyng ornyna halyqpen shynayy baylanys ornatu, qylmystyq ortagha terendetilgen barlau isin engizu, jas mamandar men tergeushilerdi oqytyp shyghu әldeqayda dúrys bolar edi.
- Aqtóbe oblysynda polisiya qyzmetkerlerin óltirgen kýdiktilerdi ústau isine Ishki ister ministrligining «Súnqar» jәne «Býrkit» arnayy jasaghy qatysty. Qylmyskerlerdi zalalsyzdandyru kezinde ekstremistik toptyng toghyz adamy jer jastandy. Osy tragediyalyq oqigha boyynsha Bas prokuratura, ÚQK, IIM mekemearalyq komissiyasy tekseru jýrgizip, mynaday súraqtargha jauap berui tiyis: Banditter qamys arasynan qalaysha, bildirmey qorshaudan ótip, auyldyng ishinde jasyryndy? Arnayy jasaqtyng saqaday jigitteri ne sebepti 11 qylmyskerge der kezinde toytarys bere almady? Al Balqashta arnayy jasaqtyng shabuyly barysynda týrmedegi on alty tútqyn ózin-ózi jaryp jiberdi. Shildening sonynda Aqtóbede T.Orazbekov degen 24 jastaghy júmyssyz jigit ózin-ózi atyp tastady. Aldyn ala úiymdastyrylghan shara barysynda bir polisiya qyzmetkeri qaza tauyp, birnesheui jaralandy. Arnayy jasaq ókilderinde de shyghyn bar. Qúrbandyq tym kóp emes pe? Osynshama shyghyn arnayy jasaqtyng әlsizdigin, shebersizdigin, dayyndyghynyng nasharlyghyn bildirmey me?
- IYә, qaruly qylmyskerlerding jiyilep ketken shabuyly men polisiya qyzmetkerlerining shyghyngha úshyrauy sol agenturalyq-operativti júmys pen arnayy jasaqtyng dayyndyghynyng әlsiz ekenin kórsetedi. Songhy jyldary mamandar dayyndaugha asta-tók aqsha júmsaldy. Biraq diyletanttyq úrandarmen, bolmashy ghana qateligi ýshin jappay jazalaumen nemese kadrlardy tanystyq boyynsha qoydan sapany kótere almaydy ghoy. Polisiya qyzmetkerleri barlyq kezde de ólimge bas tigedi. Júmystyng ózi sonday. Biraq kenetten shabuyl jasalghanda solay bolsa, bir sәri, al basshynyng kәsiby kembaghaldyghy men nemkettiligi jaghdayynda oryn alsa, basqa әngime. Myna bir nәrse esime týsip otyr. Óz-ózimdi jarnamalaudan aulaqpyn, әriyne. 
Ishki ister әskerine qolbasshy bolyp túrghan kezimde Pavlodardaghy sarbazdyng biri әskery bólimdi tastap ketipti. Jәy kete salmay, avtomatpen dýkenshini kepildikke alypty. Ol songhy oghy qalghansha, atysatyny jayly mәlimdedi. Oblys polisiyasynyng bastyghy M.Túmarbekov bolatyn. Úzaqqa sozylyp ketken kelissózderden son, ishki әskerding kýshimen birlese otyryp, shabuyldaugha dayyn otyrdy.  Men Astanadaghy kabiynetimde otyryp, dezertirmen telefon arqyly baylanystyrudy súradym. Sóitip, onymen jarty týn boyy sóilestim. Mening osylaysha, auyzba-auyz sóilesuim - qazir ghana bәrin qyryp-joyyp tastaghaly túrghan soldatty sabasyna týsirdi. Sóitip, óz erkimen berildi. Snayper men shabuyldaushylargha dezertirding әzirshe bas qolbasshymen sóilesip túrghany, sondyqtan, arnayy shara uaqytsha toqtatyla túratyny jayly habar jetkende, olardyng boyynda da basshylyqpen birgemiz degen jiger payda boldy. 
- Aqtóbelik tәrtip saqshylary songhy eki aida osy ónirde qaru qoldanghan qylmys sanynyng óskenin aitady. Mysaly, bir qylmystyq top mýshelerinen 22 qaru-jaraq alynghan. Qazaqstandaghy qylmyskerlerding deni Makarov tapanshasymen, Kalashnikov avtomatymen kenestik granatalarmen qarulanghan. Olar ony qaydan alady? Polisiya tipti erikti týrde qaru-jaraqty ótkizuge ýgitteude. Azamattarymyz ótkizui kerek sol qarudy qaydan alghan ózi?
- Onyng barlyghy Kenes Armiyasynan qalghan múra. Ishki ister ministrligi men Últtyq qauipsizdik komiytetining qaruy emes. Kenes Armiyasy degende Týrkistan әskery okrugyn menzep otyrghanym joq. Oghan búrynghy Kenes Odaghynyng barlyq aimaghy jatady.
- Jogharghy sot pen Qorghastaghy lauazymdy jemqorlardy qarjy polisiyasy әshkereledi. Sonda, tek qarjy polisiyasy ghana júmys istep, basqa tәrtip saqshylary, onyng ishinde óziniz eki ret basqarghan Ishki ister ministrligi de bar, andysyn andyp otyrghan tәrizdi...
- Ishki ister ministrligi sybaylas jemqorlyqpen mýldem ainalyspaydy. Onymen tek qarjy polisiyasy men keybir kezderde Últtyq qauipsizdik komiyteti ghana kýresedi. Ol qyzmet zang jýzinde solay bólingen. Biraq Ishki ister ministrligi óz ishindegi jemqorlyqty jónge saluy tiyis.
- «Qorghas» isi turaly sóz qozghasaq... Últtyq qauipsizdik komiytetining tóraghasy sol iske qatystylardyng lauazymyna, «komandadaghy» qyzmetine qaramastan, ayamay jazalaugha uәde berdi. Sizdinshe qalay, ol mýmkin be?
- Mýmkin der em. Biraq tergeu isining ayaqtaluyn kýtuimiz qajet.
- Bizding azamattardyng pikirinshe, jemqorlyqtyng isinip-kebinip ketkeni sonshalyqty, búdan ary qaray damityn salasy da qalmapty. «Zandy búrmalau, para, tamyr-tanystyq, sheneunikterding sharasyzdyghy» degen sózderding ómirimizge engeni sonshalyqty, qazir oghan eshkim de tanghalmaydy. Túrghyndar tәrtip saqshylary men kýshtik qúrylymdar júmys istemeydi, bәri aqshagha kelip tireledi degen pikirde. Tóleseng - qozghaydy, tólemeseng - isti jauyp tastaydy. Nelikten bizding azamattarymyz, qoghamymyz, tipti memleketting ózi qylmystyq odyrandaudan jetkilikti dәrejede qorghanbaghan? Ne isteuge bolady? Jemqorlyqpen kýreste qay nәrseni siz eng basty nәrse dep atar ediniz?
- Songhysynan bastayyq. Men birneshe mәrte aitqan edim, taghy qaytalaymyn. Qol astyndaghylardy týrli «salyqtar» jinaugha mәjbýrleudi toqtatu kerek. Ózderi qabyldaghan sheshimning oryndaluyn qadaghalaytyn tiyimdi jýie ornatu kerek. Búl óte manyzdy. Odan basqa, memleketting orasan shyghyn júmsaytyn jobalaryna kriminologiyalyq saraptama jýrgizu kerek. Bir qyzmetten ekinshisine týgel «komandamen» auysugha tyiym salghan jón.
- Janadan taghayyndalghan Ishki ister ministri Qalmúhanbet Qasymov polisiyany jan-jaqty  qayta qúrugha qabiletti me?
- Tolyghymen qabiletti. Onyng tәjiriybesi jetkilikti. Biraq barlyq dengeydegi kadry әlsiz. Sondyqtan, әbden dayyndalghan jәne polisiya isine kózsiz berilgenderdi izdep, olardy sheshushi oryndargha taghayyndauy kerek. Songhy jyldary Ishki ister ministrliginde kóldeneng kók atty da kariera jasady. Olardyng deni týk bitire almaydy, tek, talantty sózuarlar ghana. Songhy ýsh ministr de, onyng ýsheui de polisiyadan góri ýlken sayasatker edi, sheshimdi naqty mәsele boyynsha emes, «bayandamalar» boyynsha qabyldady. Kenqoltyq, sózshender qyzmettik baspaldaqta onay kóterildi. Qasymov bolsa, naghyz kәsipqoy, mәselening mәiegin ishinen-aq bayqaydy. Meninshe, úilyqqan shiybóri-paraqor men dýdәra dókeydi ýiirimen quu kerek. Olardyng paydasynan góri ziyany basym. Yaghny Ishki ister ministrliginde keng kólemde tazartu júmysy jýrui tiyis edi. Biraq biz әzirshe ondaydy kórmey túrmyz.  
- Elimiz tәrtip saqtau organdary men sot jýiesin reformalaudy úzaq kýtti. Byltyr tamyzda Preziydentimiz osy qúrylymdardyng tiyimdiligin arttyru turaly Jarlyqqa qol qoydy. Tәrtip saqtau organdarynyng ókilettigin shekteu, ontaylandyru, olargha tәn emes mindetterden bosatu siyaqty sharalar úsynyldy. Sonda reforma degenimiz - bir jaghynan, tek bir memlekettik organnyng qyzmetin ekinshisine berumen shektelu bolyp shyqpay ma? Ekinshi jaghynan, sot-qúqyqtyq reformany dayyndaudy sheneunikterding ózin-ózi aqtauy ýshin beruimiz kerek pe? Olar ózderin-ózderi reformalaghysy kele me? Sebebi, olargha bylaysha da jaman emes qoy.
- Endi ony sheneunikterden basqa kim jýzege asyruy tiyis? Atanyzshy. Memleket pen qoghamnyng birlesken júmysy boluy tiyis. Azamattyq qoghamnyng belsendiligi tómen dep jatamyz. Sondyqtan, reformanyng negizgi subektisi - sheneunik. Sot-qúqyqtyq reformanyng taqyryby auqymdy. Osy manyzdy baghytta memleketting qyzmeti kýshtik qúrylymdar arasyndaghy qyzmetterdi qayta bóliske saluy. Júmystyng nәtiyjesi men tәrtip saqtau organyndaghy psihologiyalyq atmosfera da osyghan qatysty. Ókinishke qaray, songhy uaqytta sot-qúqyqtyq reformanyng konteksine mýldem kereghar sheshimder qabyldandy. Mysaly, Ishki ister ministrligi qyzmetine әskery qylmystardy tergeu mindetining artylghany mýldem migha qonbaydy. Prokuratura organdarynda tolyqqandy tergeu apparatyn qalpyna keltirip, әskery prokuraturagha әskery qyzmetkerlerge qatysty tergeudi ótkizgen jón.  Men óz basym ontýstikte, batysta, soltýstik-shyghysta kólik departamentterin jongha qarsymyn. Olar temirjol boyyndaghy stansalar men razezderdegi, әuejaylardaghy kóptegen polisiya beketterin der kezinde baqylap, basshylyq jasap keldi. Endi ol júmyspen Ishki ister ministrligining Kólik komiyteti ainalysady. Kónilsiz balger bolmay-aq qoyayyn, biraq kóliktegi tolyq anarhiya men eleuli bir jaghdaygha úshyratady. Sosyn ónirdegi departamentter qaytadan qúrylady. Sonday-aq, Astanadan týsken tapsyrma boyynsha, Almaty oblystyq Ishki ister departamentinde tәjiriybe retinde, tergeushiler men kriminaldyq polisiyanyng jedel uәkilderinen túratyn shata bólimning ómirining úzaqqa barmaytynyn da aita alamyn. Olar aityp jatqan tergeu jónindegi basqarma degenimiz - bir diyletanttyng aqylynan adasyp tapqan nәrsesi. Jedel uәkil men tergeushini bir túlgha retinde biriktiru ýshin, qylmystyq modelidi de batystyq ynghaygha say qayta ózgertu kerek. Sot tergeuining auqymyn keneytu kerek. Qylmysty zertteudegi sottyng rólin ózgertip, prokuror mәrtebesin yqshamdau kerek. Qazir biz ózenning ortasynda túryp qaldyq. Bir shetinen, sottardy batystyq ýlgi boyynsha ózgerttik te, qalghandaryn sol kýii qaldyrdyq. «Reformatorlarymyz» túnshyghyp qaldy, úrandaryn týsirip tastap, búgha qaldy.
- Songhy uaqytta Qazaqstangha diny ekstremizmning qaupi tóndi deushiler kóbeydi. Búl turaly ne aitasyz?  
- Ókinishke qaray, ol ras. Biraq kórshi memleketterdegidey dәrejede emes. «Shahidter» shygha qoymas, biraq shúghyl әri jýieli sharalar qabyldanuy tiyis. Ateizmnen týk bilmeytin, sananyng sosialistik ýlgisinen beyhabar jastar ósip jetildi. Psevdoislamdyq iydeyalar men әdebiyetting baqylausyz tarauy, ashyqtan-ashyq soghysqa shaqyru, shirkeu men memleket arasyndaghy shekarany syzyp tastaugha úmtylu, memlekettik qúrylymdardyng әreketsizdigi, shyn mәninde, qúlshylyq jasaushylardyng pikirin elemeu degenderiniz diny ekstremizmning negizgi sebebi men saldary. Bizding bәrimiz de Qúdaygha senemiz. Árqaysymyz әr týrli. Uaqapshylar men fundamentalisterding serkeleri arab aghartu mektepterining týlekteri. Olardyng bәrin bizding kózimizshe óz qatarlaryna qosyp alyp jatyr. Qazaqstanda úiymdasqan qylmystyq topqa jeleu bolarlyq sebepter tolyghymen joyylghan. Biraq songhy uaqytta bayqalghan kóptegen әreketter tәrtip saqshylarynyng enjarlyghyn kórsetse kerek. Biraq bizde úiymdasqan qylmystyq toppen kýresu tәjiriybesi bar da, diny ekstremizmmen kýresu tәjiriybesi joq. Dinshilderding qylmystyq әreketining bәrin jihadqa balay beruge de bolmaydy. Biraq búryn bastalghan prosesting zardabyn baghalamay qalugha taghy da bolmaydy. Qazaqstan músylmandarynyng diny basqarmasy da terrorizmge qarsy tiyimdi júmystar atqaryp jatyr dep senimdi týrde aita almaymyn.
- Qazaqstanda jankeshti-sodyrlar dayyndaluy mýmkin be?
- Eger lankestik әreket úiymdastyru Norvegiyada mýmkin bolsa, Qazaqstanda qalaysha mýmkin emes? Biraq bizde eng ýmitsiz ekstremist ýshin de lankestik әreket jasaytyn alghyshart joq. Elde kimdi, ne ýshin jaruy kerek?  Sózding sonynda bylay degim keledi: әriyne, әrbir oqyrmannyng kókeyinde «Ishki ister ministri, Qauipsizdik Kenesining hatshysy bolghanda qayda qaldyn? Búl problemalardy nege sheshpedin?» - degen siyaqty zandy súraq tuyndaytyny ras. Tarihy uaqyttyng әrbir bóligi jana mәseleler úsynady. Yaghni, búl jana problemany endi sonymen ainalysatyn adam sheshui kerek...

Súhbattasqan  Torghyn Núrseyitova
«Zakon.kz» saytynan yqshamdalyp alyndy

http://jasqazaq.kz