SÁTTILIK  PIRI  ISTING ADAMYN  JAGhALAYDY

Baylyqtyng bes zany

-  Eger aldarynnan altyn toly qap pen danalyq jazylghan sazbitik٭ shyqsa, qaysysyn tandar edinder?

Aspa shamnyng sәulesine qúlpyra týsken tyndaushylardyng jýzinen barynsha yqylas seziledi.

-  Altyndy,әriyne, altyndy tandar edik,- jiyrma jeti adamnyng dausy jamyray shyqty.

Qart Qalabab týsingen keyippen kýlimsiredi. Ejelgi Babylda altyn men baylyq sózderi ózara mәndes edi.

- Qane, meni tyndanyzdar,- dedi ol.- Týn ortasynda qasqyrdyng úlyghanyn estigendering bar ma? Olar ash bolghasyn úlidy. Olargha qorek berindershi, odan әri ne ister eken.Ertengi kýndi oilamastan bir birimen ne alysady, ne jata qalyp úiyqtaydy.

Adam balasy da sol sekildi. Olargha altyndy bolmasa qalauyna oray, bilimdi berinizder - ne ister eken? Bilimnen teris ainalyp, altyngha jarmasady. Kelesi kýni úlyp shygha keledi, óitkeni, altynnan eshtene qalmaydy ghoy. Altyn bolsa, ol kim de kim onyng zanyn biledi,soghan ghana jaghady.

Qalabab týngi salqynnan qorghanyp, jelbegeyine qymtana týsti.

SÁTTILIK  PIRI  ISTING ADAMYN  JAGhALAYDY

Baylyqtyng bes zany

-  Eger aldarynnan altyn toly qap pen danalyq jazylghan sazbitik٭ shyqsa, qaysysyn tandar edinder?

Aspa shamnyng sәulesine qúlpyra týsken tyndaushylardyng jýzinen barynsha yqylas seziledi.

-  Altyndy,әriyne, altyndy tandar edik,- jiyrma jeti adamnyng dausy jamyray shyqty.

Qart Qalabab týsingen keyippen kýlimsiredi. Ejelgi Babylda altyn men baylyq sózderi ózara mәndes edi.

- Qane, meni tyndanyzdar,- dedi ol.- Týn ortasynda qasqyrdyng úlyghanyn estigendering bar ma? Olar ash bolghasyn úlidy. Olargha qorek berindershi, odan әri ne ister eken.Ertengi kýndi oilamastan bir birimen ne alysady, ne jata qalyp úiyqtaydy.

Adam balasy da sol sekildi. Olargha altyndy bolmasa qalauyna oray, bilimdi berinizder - ne ister eken? Bilimnen teris ainalyp, altyngha jarmasady. Kelesi kýni úlyp shygha keledi, óitkeni, altynnan eshtene qalmaydy ghoy. Altyn bolsa, ol kim de kim onyng zanyn biledi,soghan ghana jaghady.

Qalabab týngi salqynnan qorghanyp, jelbegeyine qymtana týsti.

- Sender maghan úzaq jolda senimdi serikterim boldyndar, týielerime jaqsy qaradyndar, ystyq qúmdy keship, qinalys bildirmedinder, tonaghysy kelgen qaraqshylarmen de batyl shayqastyndar,endi men sonyng óteuine senderge býgin altynnyng bes zany turaly hikaya aityp bereyin.Onday әngimeni búryndy-sondy estigen emessinder.

Qalt jibermey tyndandar, aitqanymdy úqsandar, onda keleshekte sender mol altyngha jolyghasyndar.

Ol ýnsiz qaldy. Qarakók aspandy júldyzdar jaylaghan. Jinalghandardyng artyn ala nayzagha myqtap kerilgen shatyrlardyng qarasy kórinedi.Shatyrlar artynda múqiyat tekshelenip tanylghan teriler dónkiyip jatyr.Odan әri qúmgha shókken týieler anda-sanda pysqyrynyp qoyyp, toqtausyz kýiis qayyruda.

- Bizge talay hikayany aityp berdin, Qalabab,- dedi keruen jetekshi.- Ertengi kýni sendegi qyzmetimiz bitkende, jol kórseterdey sening danalyghyng bizge zor paydasyn tiygizedi.

- Búghan deyin senderge shalghay da beytanys elderde bastan keshkenimdi aityp keldim, endi búl joly Arqat baydyng ilimin jetkizbekpin.

- Ol turaly kóp estigenbiz,- dedi keruen jetekshi,- Ol Babyldaghy ómir sýrgen baylardyng ishindegi eng aitulysy bolypty.

- IYә, ol baylardyng bayy bolatyn, óitkeni, sol ghana altynnyng jolyn jaqsy biletin.Býgin týnde onyng úly Nomasar búdan birneshe jyl búryn Niyneviyada maghan aitqan danalyghyn aityp berem.

٭ Sazbitik - kirpishke oiylyp, kýidirilgen jazba.

Ol kezde men bala edim. Qojayyn ekeumiz sol kýngi keshte Nomasar sarayynda úzaq boldyq. Men qojayyngha buylghan keremet kilemderdi Nomasar ózine qajettisin tandaghansha, tasumen boldym.Ol saudagha razy bolyp, búryn-sondy men iship kórmegen júpar iyisti, asqazandy qyzdyratyn siyrek sharap ishuge shaqyrdy.

Sol joly ol bizge óz әkesi, danyshpan Arqattyng ilimderin osylaysha senderge aitqanymday әngimelegen bolatyn.

Babylda ózdering bilesinder, baydyng úldary әkeden qalatyn múrany kýtip, ata-analarymen birge túra beretin dәstýr bar.Arqat bolsa, búl dәstýrdi búzghan adam edi. Sondyqtan da basqa jerde túryp, aqyl toqtatqan Nomasardy shabarman jiberip, ózine shaqyrtypty:

- Úlym, sen mening múrama ie bol. Biraq әueli sen ony aqylmen júmsay alatynyndy kórset.Sondyqtan seni jer-jahandy kezuge jiberemin de, ózine altyn taba alatynyndy әri adamdar arasynda syily bolu qabyletindi shyndaysyn.

Onyng bәrin bastau ýshin, men saghan ózimning jas kezimdegi iske kiriskende bolmaghan eki nәrseni beremin.

Birinshiden, bir qap altyn berem.Eger sen aqylmen ony júmsay alsan,ol saghan bolashaqta banyna qajet negiz bolmaq.

Ekinshiden, altynnyng bes zany oiylghan sazbitikter berem. Eger de ony qoldana alsan, olar saghan bilim men senim beredi.

Býginnen bastap, on jyldan keyin maghan kelip, esep beresin. Layyq bolsan, men seni bar baylyghyma múrager etemin. Basqa jaghdayda barymdy abyzdargha ótkizuge ósiyet etip, odýniyelik bolghanymda olardan ruhyma dúgha oqudy ótinish etem.

Sóitip, Nomasar ómirding jolyn iygeruge bir qap altyn men jibek jamylghygha oralghan sazbitikterdi, qúldary men jylqylaryn alyp attanyp ketti.

On jyl ótken song Nomasar keliskendey ýiine oraldy. Ákesi onyng qúrmetine barlyq dostary men tuystarynyng basyn qosyp ýlken toy jasady.Toy bitkende, әkesi men sheshesi ýlken bólmening bir basyna qoyylghan taqqa bergisiz oryntaqqa jayghasty da, Nomasar әkesine bergen uәde boyynsha, esep beruge kiristi.

Kesh bolghan kez. Bólmege mayly shamnyng týtini jayylghan. Aq shapandy qúldar palimanyng úzyn japyraghyn bir qalypty jelpude.Barlyq jaghday manyzdy sharagha layyqtalypty.Nomasardyng әieli men eki kishkentay úly, dostary men tuystary onyng artyna kilem ýstine jayghasyp, esepti múqiyat tyndaugha kóshken.

- Áke,- dep qúrmetpen bastady sózin Nomasar.- Men sening danalyghyna bas iyemin.On jyl búryn men kәmelet jastyng tabaldyryghynda túrghanymda,sen meni ózinning baylyghyna móliygen músaldat etpey, túrghylastyrym ishinde layyqty azamat bolyp shyghuym ýshin dýniyeni aralaugha jiberdin. Arqama altyndy ayamay artyp, bilimdi qosa arqalattyn. Biraq bergen altynyndy men layyq júmsay almadym.Ol mening tәjiriybesiz qolymnan ústap alghan balalardan qashqan  jabayy qoyan sekildi ghayyp boldy.

Ákesi týsinistikpen kýlimsiredi:

- Ayta ber, úlym. Sening bastan keshkening maghan barynsha naqty derekterimen manyzdy.

- Men bolashaghy mol Niyneviya qalasyna baryp, sonda túraqtaudy sheshken edim. Men sonda baratyn keruenge ilestim de, jol boyy jana dostar taptym.Olardyng arasynda astaryna jelmen jarysqan sәigýlik mingen eki kisi boldy.

Sapar barysynda olar maghan attary bәigide  aldyna jan salmaghan, asa jýirik jylqysy bar Niyneviyada bir bay kisi túratynyn jetkizdi.Atbegi ózining attaryn bәigide ozatyn jylqynyng joqtyghyna senimdi edi. Sondyqtan ol atjarysta Babyldyng bir de bir atyn aldyna shygharmaytynyna senip,  boljam oiyngha qansha aqsha salsa da dayar bolatyn.Alayda mening bir dosym әlgining aty ózining sәigýlikterine qaraghanda aqsaq esek ekenin aityp, bәigide óz attarynyng aldyna jan salmaytynyn jetkizdi.

Ol maghan dostyq qúrmetine óz attaryn jaqtap, oiynpúl saluymdy ótindi. Búl úsynys menin  boyymdy myqtap biyledi.Biraq bizding attarymyz ozbady da, men biraz aqshamnan aiyryldym.

Ákesi mәz bola kýldi.

- Keyinirek bildim, basymnan ótken jayt qiytúrqy isting saldary eken. Álgi maghan dos bolghandar keruenmen birge ilesip, men sekildi ashyqauyzdardy andityn bolyp shyqty.Al, Niyneviyadaghy atbegi de әlgilermen auyz jalasqan adam eken, oiynpúldy qylday bólisip alypty.Osyday salqynqandy alayaqtyq maghan alghashqy ashy sabaghyn osylay berdi.Kóp úzamay, men taghy bir ózek órter jaytty bastan keshtim. Keruende men dostasqan taghy bir jigit bolghan.Ol da men sekildi bir bay balasy eken, Niyneviyagha ómirlik oryn tebuge shyghypty.Sapar kezinde ol maghan Niyneviyada bir saudagerding qaytqanyn, onyng dýkenin tauarymen qosa týkke túrghysyz aqygha satyp alugha bolatynyn aitqan.Ol ekeumiz búl iste seriktes bolatynymyzgha uaghdalastyq, biraq ol Babylgha baryp altynyn alyp qaytuy kerek boldy.Sondyqtan ol dýkendi mendegi bar aqshagha ala túrudy úsyndy.

Biraq ol Babylgha saparyn keyinge qaldyra berdi, onyng ýstine sauda isinde biletini az bolyp shyqty, qolda baryn ondy-soldy júmsay beredi eken.Aqyrynda men odan bas tartym, biraq ol kezde sharuam keri ketken edi.Dýkende jaramsyz tauar qaldy da, satu mýmkin bolmady, al janasyn alugha mende altyn týgesildi. Áyteuir, әupirimmen izraildik bir kisige dýkendi óte arzan baghagha satyp kettim.

Basyma auyr kýnder tudy.Júmys izdegenmen, eshtene tappadym, óitkeni qolymnan eshtene kelmeytin.Attarymdy sattym.Qúldy da sattym.Tamaq pen týnek oryngha basy artyq kiyimderimdi ótkizdim, biraq kýn artynan kýn ótse de, sәtsizdikten qútyla qoymadym.

Sol auyr kýnderde, әke, sening maghan senetining esime týsti.Sen meni sapargha attandyrghanda,azamat boluymdy qaladyng ghoy, men sony atqaruym kerek boldy.

Anasy bolsa, betin oramalmen kólegeylep kemsendedi.

-  Sol kezde maghan bergen altyn zany jazuly sazparaqtar esime týsti.Oqyp shyqtym da, әuel basta bilimdi qolgha alghanymda altynnan ajyramaytynymdy úqtym. Men zannyng bәrin әrpine deyin jattap aldym da, eger de meni sәttilik piri qolday qalsa, isimdi bala tәjiriybesizdikke emes, qart danalyqqa basqartam dep sheshtim.

Endi osynda jinalghandargha men әkemning sazparaghynda jazylghan onyng maghan on jyl búryn bergen danalyghyn oqyp shyghayyn. Ol mynau edi.

BAYLYQTYN   BES  ZANY

1. Tabysynyng keminde onnan bir bóligin ózi men janúyasynyng bolashaghyna jinaytyn adamnyng qolyna ghana baylyq qonady jәne kóbeyedi.

2. Ózine tabysty is tapqan adamnyng aqshasy ghana túraqty da qalqysyz júmys istep, óristegi malday molayady.

3. Bilikti adamdardyng kenesine qúlaq asyp, aqylmen iske jaratqan adamnyng baylyghy eselenedi.

4. Ózine beytanys iske salghan adamnyng aqshasy qoldan susyidy.

5. Qoldan kelmeytin iske úrynghan bolmasa alayaqtar men qulardyng qarmaghyna týsken nemese tәjiriybesizdigi men qiyalilyghy kesirinen tez baigha úmtylghan adam baylyghynyng berekesi qashady.

Maghan jazyp bergen әkemning baylyqqa arnalghan bes zany osy bolatyn.Men búnyng qúny altynnan da qymbat ekenine kóz jetkizdim, ony kelesi hikayalarymda bayandayyn.

Ol taghy da әkesine qarady:

-  Men saghan ózimning tәjiriybesizdigimnen úrynghan sharasyzdyghym men uayymym jóninde  aittym. Biraq kez kelgen jamanat tizbegining sony bolady eken. Mening qayghym qala dualyn túrghyzyp jatqan qúldargha qaraushy qyzmetin tapqanymda seyile bastady.

Jinaqtyng birinshi zanyna sýienip, tabysynan týsken baqyrlardy alghashqy kýmis aqsha tapqansha jinay berdim, jinay berdim. Biraq jinaghym óte bayau jýrdi, óitkeni, tabysymnyng kóbi kýndelikti tirlikten auyspady.Soghan qaramastan, talmay aqsha jinay berdim, óitkeni, әke, on jyl búryn sen bergen altyndy qaytarudy qatang týrde maqsat ettim. Qúldardyng qojayynymen dostasyp ýlgergem, ol bir kýni maghan: «Sen tyghylyqty týrde aqsha jinap jýrsin. Sende altyn bar ma?» - dedi.

«IYә, - dedim,- maghan bir kezde әkem bergen altyndy joyyp aldym, sony qaytaru ýshin kóp jinauym kerek».

«Myna yqylasyng maqtaugha túrarlyq. Al, sen qolda bar altynnyng saghan júmys isteytinin jәne onyng ýsteme payda әkeletinin bilushi me edin?»

«Ókinishke oray, mening auyzym kýigen tәjiriybe bar, sonyng kesirinen әkem bergen altynnan aiyryldym.Endi taghy sondaygha úshyraudan qorqam».

«Maghan sensen, men saghan qanday jolmen aqshany paydaly salym etudi ýiretem,- dedi ol - Bir jyl ishinde qalanyng dualy bitu kerek.Patshanyng jaularynan qorghanu ýshin oghan birneshe qola qaqpa ornatylmaq.Niyneviyany sharlasang da, qaqpa jasaytyn temir taba almaysyn. Al, patsha ony tapsyrudy oilastyrmapty.Mende jospar bar: birneshe adam ýlesterimizdi qosyp, alysqa mys pen qorghasyn qúimalaryn әkeluge keruen jóneltemiz.Patsha qaqpa jasaudy tapsyrghanda, biz әlgi qúimalardy satyp,paydagha kenelemiz. Tipti, patsha bizden almaghan kýnning ózinde kelgen tauar óz qúnyn joymaydy, odan bәribir jaqsy payda tabamyz.»

Búl úsynystan men dana adamdar kenesi boyynsha jinaqty salu jazylghan ýshinshi zanynyng oryndaluyn anghardym.Qatelespeppin. Bizding ortaq isimiz jemisti boldy, nәtiyjesinde mening shaghyn jinaghym aitarlyqtay ósip shyqty.

Sosyn sol adamdarmen kelesi iske qatystym. Olar altynnyng qadyryn jaqsy biletin jәne payda tabudyng qyr-syryn mengergen jandar edi.Olar aqsha saludan búryn kez kelgen jospardy jan-jaqty taldaytyn.Olar negizgi jinaqtaryn tәuekelge salmaytyn әri paydasyz mәmilege ayaq basqan emes. Álgi atjarys oiyny bolmasa týsimsiz dýken satyp alu syqyldy mening tәjiriybesizdigimnen barghan isterge, eshqashan bastaryn súqpastan, osal jerin olar birden angharatyn.

Solargha baylanysu arqyly men altyndy paydaly kәsipke saludy mengerdim. Jyldar ótken sayyn mening baylyghym eselene týsti. Men joghaltqanymdy qaytaryp qana qoymadym, odan da beter kóp tabysqa jettim.

Týrli sәtsizdikter men synaqtargha úrynsam da, jetistikke jetsem de, eshuaqta baylyqtyng bes zanyna kýdigim bolghan emes.Kim de kim búl bes zandy bilmese,altyn oghan siyrek úshyrasyp, tez arada ghayyp bolady. Búl zandargha sýiengen adamnan baylyq qashpaydy, ol enbekqor qúl sekildi iyelenushige qyzmet etuden tanbaydy.

Nomasar ýnsiz qaldy da, keng bólmening alys jaghynda túrghan qúlyna bet búrdy. Ol bólmege ýsh ýlken bylghary qapshyqty kirgizdi.Onyng bireuin Nomasar әkesine úsyndy.

- Sen maghan on jyl búryn bir qap altyn bergen edin.Ol Babyldyq altyn bolatyn. Men dәl sol mólsherdegi niyneviyalyq altyndy qaytaramyn.Onyng әdil qaytarym ekenimen bәriniz de kelisetin bolarsyzdar.Sonymen birge maghan danalyq jazylghan sazparaqtar bergensin. Onyng ornyna men eki qapshyq altyn beremin.- Osy sózderin aityp, ol qúldyng qolynan eki qapshyqty alyp, әkesining aldyna aparyp óz qolymen qoydy.- Búnymmen, әke, sening danalyghyndy altynnan da ardaqtaytynymdy kórsetkim keldi.Biraq altynmen danalyqty ólsheuge bola ma? Aqylsyz altynnyng qolda túraqtauy mýmkin emes. Alayda, adam әueli danalyqqa bet búrsa, ony altyn ainalyp ótpeytinin myna ýsh qap kórsetip túr ghoy.Áke, men býgin aldynda osylay túrghanyma quanyshtymyn, jәne de aitarym, sening danalyghyng arqasynda men bay-quatty әri qúrmetti kisi boldym.

Ákesi Nomasardyng basyn eljirey sipady.

-  Sen sabaqty jaqsy iygeripsin.Endi men óz baylyghymdy senip qaldyratyn sendey úlym bolghanyna baqyttymyn.

Qalabab әngimesin tәmәmdady da, tyndarmandardy jaghalay sholyp ótti.

-  Nomasardyng búl tarihy senderge neni bildirdi?- dep súrady ol.- Ákesine bolmasa qayyn atasyna osylaysha óz әrekettering men tabystaryng jayly esep beretining bar ma, aralarynda? Eger de kelip, qarttargha: «Men birshama jerdi aralap sayahat jasadym, biraz nәrseni ýirendim.Kóp júmys istedim, kóp tabys taptym,biraq mening altynym az. Onyng bir bóligin aqymaqtyqpen shyghyndadym, al qalghan bóligin aqylsyz әreketpen joghalttym.» desender, olar ne oilar edi?

Bireude kóp altyn bolyp, kelesi bireuinde eshtene bolamasa, ony taghdyrdyng tәlkegi sanamay-aq qoyyndar.Baylyqqa ie bolghandar - baylyqtyng bes zanyn bilip, sony ústanghandar.

Búl zandardy men jastayymnan mengergendikten,olardy ylghy da búzbay kelgendikten - bayydym.Mendegi baylyq syiqyrdyng kýshinen jinalghan joq.

Jyldam kelgen baylyq, dәl solay jyldam ketedi.Eger de baylyq bilim men tynghylyqty enbekting arqasynda kelse,onda ol iyesine baqyt syilap, úzaq uaqytqa sinedi.Aqyldy adam ýshin baylyq jinau qiyn emes.Ol mindetti úzaq jyldar boyy ústanu - kýrdelirek.Biraq ta, baylyqtyng bes zanyn  ústanu kez kelgen adamdy nesibege keneltedi.

Búl bes zannyng әrqaysysy tereng mәnge toly,ony úghynbasandar, hikayany aityp bitirgenshe, men taghy da qaytalaymyn. Men olardy jas kezimnen jatqa bilemin, әri olardy talay iste teksergenim bar.

Jalghasy bar...