Sәrsenbi, 25 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 127580. Jazylghandar — 114347. Qaytys bolghandar — 1990
Ádebiyet 5105 6 pikir 21 Qazan, 2019 saghat 11:28

Aygýl Júbanysh. Jasyl jempir

Júmysyna kirise bergeni sol edi, esik qaghylyp, kabiynetke hatshy qyz endi.

- Erden Qayyrjanovich, sizge synyptasynyz kelip túr. Sizdi bos emes desem de tyndar emes...

Hatshy qyz aiypty adamday tómen qarady.

- Synyptasym deysiz be? Aty-jónin aitpady ma?

- Aytty. Qobylan ym-m-m (tegin úmytyp qalsa kerek)

- Qobylan Sansyzbaev qoy.

- IYә, iyә...

- Synyptasty keri qaytarugha bolmaydy.

Kabiynetke kózildirik taqqan, juan qaryn, jasyl jempirli jigit aghasy kirdi. Jasyl jempir Erdenning kózine ottay basyldy.

- Ou, oqymysty, esh ózgermepsin. Bayaghy qúlaghyng qalqiyp, jaghyng sualghan qalpyn. «Sen semirsen, bar ghoy, men myna múrnymdy kesip bereyin» dep, mektep bitirer jyly aittym ba, aittym ghoy?! Ha-ha-ha!

Erden qúrdasyna qarap jyly jymiyp aldy. Qobylan da sol bayaghy qalpy. Sәl tolyghyp, eseygeni bolmasa. Búryn múghalimder: «Týbi týsken shelektey dabyrlama», - dep úrysushy edi. Ómir keruendey kóshse de, adamnyng kónili, minezi ózgermeydi eken-au.

- Sening de ózgergening shamaly (kýlip).

- Yapyrmay, qala ýiining tórt qabyrghasyna telmirgennen jek kórerim joq. Mynau tar qapasta neghyp otyrsyn? Elge kelip, aunap-qunap, asyr salyp qaytpaysyng ba?

- IYә, ol oida bar. Apam da ýnemi auyl jaqqa elendep, kóz tigip otyrady. Bauyrlarym da qoldary qalt etse auylgha ansary auady.

- Sen myqty azamatsyng ghoy. Jasynnan ómirding beynetin kórgeninmen, mine, zeynetin kórip otyrsyn. Anannyng qolyn jyly sugha malyp, kózinning aghy men qarasynday qos bauyryndy el sanatyna qostyn. Tek ózinning eldi ansamaytyn tasjýrektiging bolmasa, týbi jaqsy adamsyn.

Qobylan әdetine salyp qarqylday kýldi. Erden salghan jerden ne aitaryn bilmey, qyzaraqtap qaldy.

- Ou, oqymysty, aittym ghoy ózgermepsin. Áli sol úyalshaqtyghyn...

- Sen de aitady ekensin. Kindik qany tamghan jerdi úmytatyn kisi bola ma eken? Átten, qolymdy qyzmet baylap otyr. Áytpese tughan jerding topyraghyn basyp, marqa jep, qymyz ishken maghan únamaydy deymisin?

Qobylan hatshy qyz әkelgen shaydy soraptap otyryp, el janalyqtaryn aitugha kiristi. Sәlden song bir nәrseni úmytqanday jan-jaghyna alaqtay qarady.

- Ou, oqymysty, mening sómkem qayda?

- Sen kabiynetke sómkesiz keldin.

- Qoy ary, sonau elden meni qúr alaqan keletin aqymaq dep pe edin? Saghan әkelgen bazarlyghym bar edi. Qap, әlgi...

Esine birdene týskendey jantalasa esikke úmtyldy. Erden qúrdasynyng qylyghyna ishek-silesi qata kýldi. «Áli sol úmytshaq qalpy. Ay, auyldyng iysi anqyghan anqyldaghym-ay...»

Kabiynetke sýrine-qabyna Qobylan qayta kirdi. Qolynda ala sómke.

- Álginde hatshy qyzyng kabiynetine kirgizbegen kezde esik aldyna qoya salgham. Eshkim almapty әiteuir.

Erden taghy kýldi. Qobylan sómkesin aqtaryp otyryp, sәlden song shaghyn oramany qolyna alyp, ýstel ýstine qoydy. Ala sómkeni Erdenge qaray ysyryp: «Auyldyng dәmi dep marqandy soyyp әkeldim. Jaylauda demalmasa da ýiinde tynyqsyn dep qymyz әkeldim jәne. Bәibishemning basqa sәlemdemeleri de bar. Ol ana esik aldynda túrghan ala sómkede», – dedi.

- Nesine әure boldyndar. Qazir qalada da bәri bar. Sening kelgeninning ózi  ýlken bazarlyq maghan. Kәne, ýige jýreyik.

- Ou, oqymysty, su tatyghan qala tamaghyn qaytesin? Túra túr, ýy qashpas. Men saghan... Men saghan balalyq shaghymyzdy eske týsiru ýshin tosynsyy jasayyn dep sheshtim.

Qobylan oramanyng ishinen jasyl jempir alyp shyqty. Tura sol bayaghy týsi de, sәni de úqsas jasyl jempir. Erdenning mandayynan suyq ter búrq etti. Jasyl jempirding tarihy aryda edi...

***

...Ádemi týs kórip jatyr eken. Ýige әkesi kelip, ýsheuine bazarlyq ýlestirip jatyr. Quanyshtary qoyyndaryna syimay, kýle beredi, kýle beredi... Ákesi alyp bergen su jana kiyimderin kiyip, alma-kezek aina aldynan shyqpaydy. «Men ózi әdemi jigit ekenmin ghoy...»

Jana kiyim kiygenin synyptaghylar tezirek tegis kórse eken. Olargha, sóz joq, únaydy. Kórshileri de ony kórgende: «Beu, qara bala, ózing kórse kóz toymaytyn súlu jigit ekensing ghoy», – dep tanday qaghatyny anyq.

E-e-e-e, bәrinen búryn partalasy, maqtanshaq Qobylannyng ishi uday ashityn boldy. Óitkeni jana jempiri de ózine qúiyp qoyghanday jarasymdy. Ákesine alghys aitpaq bolyp janyna jete berui múng eken, qúlaghyna anasynyng ýni estildi. «Erden, Erdentay, balapanym túra ghoy». Ákesin qúshaqtamaq bolyp edi,  iyghynan bireu júlqa tartty. «Erdesh, Erekem, ainalayyn túr endi». Búl joly anasynyng ýni qúlaghyna ap-anyq jetti. Ákesi ýige kelmegen eken ghoy...

Ádemi týsti әntek ýzgeni ýshin alghash ret anasyna renjip, ýstindegi kóneleu qyzyl kórpeni odan beter býrkene týsti. Jýregi ezilip ketkendey. «Erdentay, balam, sen ana siyrlardy óriske qosyp kel. Men samauryngha shay qoya bereyin», – degen meyirimdi әdemi dauys kýndelikti sharua jayyn bayandaugha kiristi. Ashuy terisine syimay, tósekten yzalanyp túrdy. «Apasy da qyzyq. Maldy óriske keshiktirip te aidaugha bolady ghoy. Qúddy bir siyrlar da júmysqa baratynday asyghyp, óristen qaldyrmauy kerek».

- Apa, mal aidaugha nege bir mezgil Erkinbekti oyatpaysyz? Ol da qaymaq jep, sýt ishedi ghoy.

- Sen Erkinbekke qaraghanda estiyarsyn. Erkinbek siyrdy óriske qosqansha týs bolady.

- Sonda da, apa, búl - әdiletsiz.

- Tek әri!

Apasy qabaghyn týiip edi, jym boldy.

- «Ádiletsiz», - deydi ghoy. Tang atpay týlen týrtti me sen balany? Kýndegi tirliging emes pe?

«Apa, meni beker oyattynyz. Týsimde ýige әkem kelipti. Kiyim әkelip bergeni ýshin alghys aitpaq bolghanymda, oyatyp jiberdiniz», – dedi ishinen. Dauystap aitugha dәti barmady. Ákesi turaly sóz qozghasa boldy, apasynyng kónil-kýii búzylady.

- Tanda dalanyng salqyn bolatynyn úmytpa. Kiyim ilgishtegi әkenning qonyr kostumin ýstine ile sal.

Ákesinen qalghan kostum olar ýshin ýidegi bar zattan baghaly. Ýstine kiygen sayyn әkesining ter iyisi singen kiyimi saghynyshyn sәl de bolsa basatynday. Auyryp qalsa boldy, anasy da osy kostumdi ýstilerine jauyp: «Áy, Bәke, balalaryna bas-kóz bol. Áruaghyng jelep-jebep jýrsin», - dep dúgha etedi. Soghan qaraghanda apasy da әkesin saghynatyn siyaqty...

«Óristen qalyp qoydym», - degendey, eki siyr aulany basyna kóterip mónirep túr eken. Yzadan bulyghyp túrghany sonshalyqty, atasy siyaqty boqtanyp, eki siyrdy qamshymen osyp-osyp jiberdi. Arqangha oralyp qalghan ala siyr jerge omaqasa qúlady. Áp-sәtte aula ishinde móniregen mal ýninen qúlaq túndy. Siyrdy bas jibinen bosatyp jatyp, kózi janynda túrghan búzaugha týsti. Anasyn jazyqsyz úrghanyna nalydy ma, әlde, qazir jalghyz qalatynyn sezdi me, baqyrdyng kózi ózining janarynday qyzaryp, jasqa túnyp túr. «Jazyghym ne?» - degendey ala siyr da typyrshidy. Sasyp qaldy. «Keshirim súraghannan kishireymeysin», - degendi apasy jii aitatyn. Jalma-jan yshqyna ornynan túrghan ala siyrdyng basynan sipady. Ózinshe keshirim súraghan týri. Mal ekesh malda da minez bar eken-au. Ala siyr tong minez tanytyp, qúiryghyn búlghandatyp, aula esigin qirata qashty. «Atana nәlet, qaytyp keler qorannyng esigin syndyrghanyng netkenin?!» - dedi kijinip...

* * *

...Apasy shay ýstinde jaq ashpady. Kýndegidey emes, býgin qalyng oigha shomghan kýii shayyn soraptay berdi. Ekeuin tónirektegen ýnsizdikti búzdy.

- Apa, týsimde ýstime jana kiyim alyppyn.

Apasynyng meyirimdi jýzine kýlki ýiirildi.

- Yrys-nesibeng artady eken, balapanym.

- Synyptaghy dostarym qyzyghyp jatyr deymin.

- Mereying ósedi, qúlynym.

Anasynyng kónili ýshin týsin osylay amalsyz ózgertip aitugha tura keldi.

Taghy da ýnsizdik jandaryna jayghasty...

Shaygha qanghan song apasy: «Erdentay, sen sabaghyna dayyndal. Men bazargha baryp keleyin», -dedi.

- Bazargha deysiz be? Apa, maghan jana jempir әkelip beresiz be? Bizding synypta Aydyn kiyip jýr. Sonday jempir.

Apasy biraz kibirtiktep túryp qaldy. Kónilin qimady ma әlde balasynyng jempirining eskirgeni esine týsti me: «Jaraydy, qúlynym, әkelip beremin», - dedi.

Bir qaraghan adamgha apasynyng týsi suyq kórinedi. Biraq adamnyng kelbetine qarap, ton pishuding qajeti joq siyaqty. Eger bireu odan: «Ghalamdaghy birinshi meyirimdi jan kim?»,  - dep súrasa, ol esh oilanbastan «Mening anam» der edi. Al eger: «Nәzik jandylar arasynda qayratty, enbekqor adam kim?», - dese, ol taghy esh mýdirmesten anasyn aitar edi. Ózge balalardyng analaryn jasyq, bolmasa jalqau dep otyrghan joq. Búl onyng anasyna degen óz qúrmeti-túghyn...

Ýiden moynyna rәgetkesin asynyp, Erkinbek shyqty. Ol qay uaqytta da sotqarlyghyn tastamaydy.

- Erden, qozghalma, janyndaghy talda torghay túr eken. Atyp týsireyin.

Erkinbek bir kózin júmyp, alansyz túrghan torghaydy atudy kózdep túr.

- Joq, tiyme torghaygha!

- Ne boldy? Tfuy, әne úshyp ketti. Ayttym ghoy qozghalma dep.

- Qashanghy aitam qústardy atushy bolma dep!

-Atsa ne bolady eken?!

- Obal! Obal bolady. Qayta qústargha qamqor boludyng ornyna atqylaghanyng ne?!

- Obal bolmaydy. Mening oghym tiymedi ghoy.

- Eger oghyng tiygende, balapandary anasyz qalatyn edi, bolmasa biz siyaqty әkesiz ósedi.

- Tfuy, sende apam siyaqtysyn.

- Osy isindi apama aitamyn qazir!

Erkinbek erke bolghanymen, apasynan qatty qorqady. Eger apasy qabaghyn týiip otyrsa, ýide onyng ayaq tyqyryn esty almaysyn. Al, apasynyng kónili jaydary bolsa, bәrin «kóshirip» jiberuge bar.

- Jaraydy, Erden, men endi qústardy atpaymyn. Biraq saghan qoyar bir shartym bar.

Erkinbek – minezdi bala. Degenin jasatpasa jany tynyshtalmaydy.

- Shartyng jenil bolsa, oryndaymyn.

- Jigit bolsan, sózde túrasyn.

- Ayta ber.

- Qazir Eljan ekeumizge «Batyrlar jyryn» oqyp beresin.

- Eljan oyansyn. Sosyn men senderge «Qobylandy» batyr jyryn oqyp beremin...

Apasy ylghi: «Uaqytty tekke ysyrap etushi bolmandar. Ár nәrsening súrauy bar. Sondyqtan sabaqtaryndy oqyndar. Qoldaryng bos kezde kitap oqyghandaryng jaqsy», - deydi. Dúrys aitady. Kitap oqyghan adamnyng jaman bolghanyn kórmepti. Mektepti ýzdik bitirgen Kólbay kórshining qyzy búryn kitaptan bas almaytyn. Qazir sonyng jemisin kórdi. Bir mekemede bastyq kórinedi. Erteng búlar da sonday bolady. Óitkeni ýilerinde sóre toly kitap bar. Ákesi men anasynyng olargha jighan bar asyl qazynasy – osy. Qazir qoly qalt etse, kitap oqyp jýr...

* * *

Apasy bazardan kóp keshikpey keldi. Ózimen birge shaghyn ala sómkeni arqalay kelipti. Erkinbek, Eljan ýsheui bir-birine qarap, jymyn-jymyng etedi.

«Apa, maghan kostum-shalbar aldynyz ba?», - dedi Erkinbek.

«Apa, maghan ayaq kiyim aldynyz ba?», - dedi Eljan.

Olargha qaraghanda búl estiyar ghoy. Apasy: «Ýlkender shydamdy boluy kerek», – degendi jii aitady. Sómkedegi kiyimning barlyghy ózderine satyp alynghanyn ishi sezip túr.

Apasy tereng kýrsindi de: «IYә, senderge sabaqqa kiyim aldym», - dedi.

Sómkening auzy ashylar-ashylmastan eki sotqar qoldaryn sýngitip jiberdi. Erkinbek ózine  shap-shaq jana kostum shalbar aldy. Eljangha aq kóilek pen ayaq kiyim de shyqty. Al búghan... Apasy túnghyshyna jasyl jempir әkelipti. Alaqay-y! «Apam-ay, mening altynnan da ardaqtym-ay! Kónilimdegi qalauymdy dәl tapqanynyzgha ne derimdi bilmey túrghanym...» Kókireginde sayraghan maqtau sózin aitugha ynghaysyzdanyp, apasynyng betinen shóp etkizip sýiip aldy.

Jalghyz týimeli jasyl jempir aq kóilekpen ýilesip ketti. Synyptastaryna da únaytynyn ishi sezedi. Yapyrmay, ýlkender: «Týs týlkining boghy» deushi edi, keyde týsting de shyndyqqa úlasatyny bar eken ghoy. Jana kiyim kiyetinin әkesi aldyn ala sezdirgen boldy ghoy...

- Apa, maghan jasyl týsting ýilesetinin dәl tauypsyz.

- Qútty bolsyn, qúlynym, ózing kiyip, ózing tozdyr!

Apasynyng ýninen diril bayqady. Úldarynyng quanghanyna qarap anasynyng da kónili marqayyp, kózine jas kelgendey. Sóitse...

* * *

Býgin – 2 qyrkýiek. Úiqydan erte túrdy. Biraq maldy óriske aidamady. Apasy Erkinbekti tanerteng qonyr ýnimen әldiylep oyatty. Ol sabaqqa týs qayta baratyn bolghandyqtan, endi maldy óriske sol qosady. Sotqar bauyry tәtti úiqysyn әzer qiyp, qos siyrdy aldyna salyp, bir shybyqpen aidap bara jatqanyn kórip, kýlkisi keldi.

Shay iship bolghan song apasy әndetip otyryp, sýt tartqysh tartugha kóshti. Apasyna erkelep janyna jayghasty da, tilip әkelgen nanyn separatordyng shýmegine tosty. Jolaushy kýtken adamday qaymaq aghatyn shýmekti tosyp otyr.

- Erdesh, qaraghym, sabaghynnan qalyp qoyma.

- Apa, әli erte. Nan men qaymaq jep alayyn.

Ýy men mektep arasy asa qatty alys emes. Biraq býgin ol mektepke sәl erterek baruy kerek. Synyptaghylargha jana kiyimin kórsetkeni jón ghoy...

Mektep aldynda Aydarmen jolyqty. Boyy bir tútam bolghanymen, búl ózi úzyn tildi qu bala. Andamay sóilesen, shaghyp alady.

- Qyzgha baratyn jigittey syqiyp kiyinip alypsyng ghoy.

- Keshe apam satyp alyp berdi.

- Apannyng talghamy biyik eken.

- Rahmet.

Ózi oilaghanday synyptaghylar jana jempirine qyzygha qarady. Ásirese, qyzdar jaghynan maqtau kóp estildi. «Jasyl týs sening týsing eken», - dedi biri, «Ózing appaq jigitsing ghoy», - dedi ekinshisi, kelesileri: «Ádemi bolyp ketipsin», «Kýnde osylay kiyinip jýr», - dep qostady. Biraq búl maqtau úzaqqa barmady. Qobylan múnyng kýlimdegen jýzindegi quanyshty su sepkendey basty.

- Ei, bilgish bala, jasyl jempiring qútty bolsyn!

- Rahmet.

- Myna jempirdi qaydan aldyn?

- Apam bazardan әkelip berdi.

Qobylan synypty basyna kótere qarqylday kýldi. Ózgeler búl qylyghyn únatpasa da, diyrektordyng balasy bolghany ýshin lәm-lim dep til qata almady.

- Apang mektepting «bazarynan» aldy búl kiyimdi.

«Qobylan, mektepte bazar bar ma?», «Qobylan, kóp sóileme», «Qobylan ne aityp otyrsyn?» Jan jaqtan osynday dauys estildi. Yzalandy.

- Mektepte apama kiyim bere me?

Qobylan myrs etti. Oryndyghyn ynghaylap qoyyp aldy da: «Sening әkeng qaytys bolghan ghoy, bilesin. Ýide anang ghana júmys isteydi. Mektepte tolyq emes otbasy mýshelerining balalaryna jyl sayyn tegin kiyim taratady. Ótkende apamnyng (mektep diyrektory) saghan jәne sening bauyrlaryna kiyim beru kerektigin múghalimderge tapsyryp jatqanyn estidim», - dedi. Erden ne derin bilmedi. Kirerge tesik tappay alasúrdy.

Synyptaghylar ýnsiz. Olardyng bәri ózine qarap qalghanday.

- Ótirik aitasyn, Qobylan.

- Mynau úqpaytyny nesi? Basqa synyptaghy әkesi joq balalardy qara, tura senikindey jempir kiyip jýr.

«Ákesi joq...». Yzalanyp baryp Qobylannyng jaghasyna jarmasty. Ol búghan qaraghanda boyshang әri irileu edi. Ózin shybyn shaqqan qúrly kórmey, jerge alyp úrdy. Álining jetpeytinin bilgen son, ol parta ýstinde jatqan qalamsapty alyp, arqasyna súghyp aldy. Qobylan «baj» ete qaldy. Synyptan jýgire shyghyp, dalagha bet aldy. Jetim atandyrghan әkesine, mektepten alghan jasyl jempirdi kiygizip qoyghan anasyna renjidi. Óksip keledi. Qalayda jasyl jempirding kózin qúrtuy kerek. Mektepting syrtyn ainala bere qalamsabynyng siyasyn aghyzyp, jempirine jagha berdi, jagha berdi.

* * *

Auruhana palatasynda kózin ashsa, janynda anasy otyr eken. Jylaghannan eki kózi kýptey bolyp, isip ketipti. «Ákeng bolghanda, búlay jýrmes edin. Sen endi bizding ýiding arqasýierising ghoy». Osylay degen apasy mandayynan sýidi. Renishin aitqysy keldi de, biraq jasyl jempirdi siyamen býldirgeni ýshin ózin kinәli sezindi.

- Er jigitting basyna neler kelip, neler ketpeydi, qargham. Mektep býgin saghan kómektesse, sen erteng bilim alghan úyana qol úshyndy sozasyn. Búl -qayyrymdylyq dep atalady, qúlynym, - dedi apasy shashynan sipap otyryp.

Palatagha Qobylan kirdi. Janynda anasy (mektep diyrektory) bar.

- Erden qaraghym, bir aiybymyzdy kesh. Myna esersoq nemening sybaghasyn erteng mektepte beremin.

Qobylan tómen qarap, jer shúqylap túr. Mektepting birinshi atamany búlay jenile salady dep oilamapty. Ayap ketti.

«Apay, bala ghoy. Qatelesken bolar, keshire salynyz!» - dedi apasy. Qobylangha qamqor bolyp, diyrektordy rayynan qaytarugha tyrysty.

- Joq, «jan bar jerde, jaza bar» degen. Tәrtip bәrimizge birdey. Endi búlay qaytalasa, polisiya shaqyramyn.

Kóz aldyna polisiyalardyng Qobylandy qolynan qayyryp, mashinagha mingizip bara jatqany elestep ketti. Rasynda solay bolsa, synyptaghylar búghan renjiydi ghoy.

- Apay, Qobylannyng jazyghy joq. Kinәli – menmin. Onyng arqasyna qalamsap tyghyp aldym. Polisiya meni alyp ketsin.

Eki kózine jas tolghan Qobylan janyna jýgirip kelip, búnyng ýstine qúshaqtay qúlady.  Búl da ony qúshaqtady. «Keshirim súraghannan kishireymeysin», - degen anasynyng sózinen qalay attap ketsin?..

«Qoy, ainalayyn, sen aqyldy balasyn. Senen kýter ýmitimiz kóp. Zere, balalaryng aman bolsa, bir jerden jaryp shyghady. Áli-aq osy aitqanym keledi», - dedi diyrektor palatadan shyghyp bara jatyp.

Aldaghy kýnning әdemi bolatynyn sezdi me, әlde diyrektordyng balalaryn maqtaghanyna masattandy ma apam meyirlenip, basynan sipay berdi.

Palatagha esersoq Erkinbek kirdi. Apasynyng kózin ala bere: «Jasyl jempirdi beker býldirdin. Saghan únamasa, men kiyetin edim ghoy», - dep renjip, sybyrlap ýlgerdi. Jasyl jempir namysyn janyghanyn qaydan týsinsin búl sotqar!

...Qobylan ekeuining múnan song júptary jazylghan emes. Ol mektepting nómiri birinshi, al búl odan keyin 7-synyptyng ekinshi atamany atandy. Múnyng bәri jasyl jempirding arqasy edi...

* * *

- Ou, oqymysty, sen osy meni rasymen keshirding be?

Qobylan búl joly kýlmedi. Súrauly jýzben qarap otyr.

- Qobylan-au, bas jarylyp, kóz shyqqan joq qoy. Bәri dúrys. Men seni sol kýni keshirgem. Qalamsap qadalghan arqang auyryp jýrgen joq pa? - dedi quaqylana kýlip.

Qobylan bólmeni basyna kótere kýldi.

-Ou, oqymysty, ótken ókinishti emes, balalyq shaqty  eske alayyq dep ekeumizge birdey jasyl jempir satyp aldym. Anam әli kýnge seni maqtap otyrady. Rasynda sen ózindi ghana emes, otbasyndy jaryq júldyzgha ainaldyrghan adamsyn. Sol ýshin seni qúrmetteu kerek.

- Tym maqtama, Qobylan. Sening de ornyng biz ýshin bir tóbe ghoy.

Eski dostar ótken kýndi eske alyp, biraz sher tarqatysty.

- IYә, bizding mektepti bitirgenimizge otyz jylgha juyqtady. Tay-qúlynday tebisip qatar ósken synyptastar mektepti bitirgen son, taram-taram soqpaq joldargha óz izimizdi saldyq. Qazir biri bar, biri joq...

Diyrektordyng aitqany keldi. Filologiya fakulitetin tәmamdap, keyin dissertasiya qorghady. Qazir ghalym degen aty bar. Erkinbek Jogharghy sotqa ornalasty. Shanyraqtyng sýt kenjesi Eljan qazir qaladaghy myqty dәrigerler sanatynda. Eki bauyryn ýilendirip, anasyn qalagha qolyna kóshirip aldy. Anasy endi nemerelerining qamqorshysy...

Al, Qobylan qazir auylda mal dәrigeri. Shaghyn kәsipkerlikpen de ainalysady. Maqtanghany emes, olardyng synybyndaghy jiyrma bala el damuyna ýles qosushylardyng qatarynda. Óitkeni bolar mektepte jaqsy oqydy... Eng bastysy, kinәsin moyynday biletin, ústazgha qarsy sóz qaytarmaytyn.

- Qobylan, ýige barayyq. Apam seni kórip, balasha quanatyn boldy.

- Ou, oqymysty, ýstine jasyl jempirdi ki. Apam da ótken kýndi esine alsyn.

...Jasyl jempir kiygen qos qúlynyn ana qúshaq jaya qarsy aldy. Qobylandy jazbay tanydy. «Ómirlering jasyl jempirdey jaynasyn», - dep aq batasyn berdi...

Aygýl Júbanysh

Abai.kz

6 pikir