...Keyingi jyldary osy «Alash gimni» tabyldy degen habargha qúlaghymyz eleng ete qalghan edi! Onyng biraz núsqalaryn da (Týrkie qazaqtarynyn; Taldyqorghandyq ólketanushy J. Tolymbekovtyng mәlimeti boyynsha, ýsh ret repressiyagha úshyraghan, Aqsulyq qart - Dulatbek Tolymbekúly (1898-1968) aidalyp baryp, әigili «Belomor kanalyn» qazu kezinde, Kareliya ASSR-i, Slovesskide, Mirjaqyppen birge bolghan eken. Kóptegen ólenderin jatqa aitqan kórinedi, sonyng biri osy gimn. Búny jetkizushi aqsaqaldyng qyz-kelinderi bolghan apalar; Jolaman Qajymanovtyng dombyragha qosyla oryndauy t.b.) kezdestirdik.  Negizi, búlar, sol gimnning núsqalary ma, naqty avtory (M. Dulat degenge kóbirek sayady) kim... anyghyn zertteushiler aita jatar!

Men óz tarapymnan biraz eskirgen sózderdi qazirgi zamangha sәikestendirip, óndeuge talpyndym jәne әueni de óndelse degen niyettemin! Taghy bir talabym avtorlary retinde Alash arystaryn bólip jarmay birge kórsetsek! 

PS: Tómende maghan kezdesken birneshe núsqalardy qosa keltirip otyrmyn. Búl úsynysyma «Alash» iydeyasyn nasihattap jýrgen «Aq Jol» partiyasynyng kósemderi ne der eken (Mýmkin, konkurs ótkizip, belgili kompozitorlarymyzdyng birine әnin óndetse...)  

Alash gimni

(Sózi men әni: Á. Bókeyhan, M. Dulat, A. Baytúrsyn)

Arghy atam er Týrik, biz qazaq elimiz,

Asqar tau, shalqar kól, keng baytaq, jerimiz.

Ejelden en jaylap, sayrandap, jayrandap,

Erke ósken dalanyn, erkesi, serimiz.

Úrpaghy Alashtyn, babalar kemenger, 

Egeske el bermes, shyn tughan eren er.

Búghaudan bosanghan, biz doly arystan,

Azatpyz búl kýnde, qalmasyn ishte sher!

At minsek suyldap, jel bolyp shabamyz,

Lap etsek, ot bolyp, duyldap janamyz.

Alashtyng aq tuyn, qolgha alyp, kóterip,

Elime jau kelse, shyn oiran salamyz.

Er Týrki ejelden, oq tesken etimiz,

Qaymyghyp esh jaudan, qaytpaghan betimiz.

Jausyn oq, aqsyn qan, shyqsyn jan, qorqu joq,

Alashtyng jolynda, jan qimaq niyetimiz.

Bizderge sóz be eken, jauynnyng kóp azy,

Ólsek haq sheyitpiz, óltirsek biz qazy.

Alashtyng aruaghy, jebesin, qoldasyn,

Jasaghan saqtay kór, Alashtyng Ordasyn.

Qayyrmasy: 

Azattyq elime,

Búiyrsyn mәngilik!

Alashtyng úrany,

Óshpesin janghyryp!

(Osy zamangha say, sózin sәl óndegen Azken Altay. Jetisulyq. Áni:?) 

..........................................

 Maghan kezdesken búrynghy mәtinder:

Arghy atam er týrik, biz qazaq elimiz,

Samal tau, Shalqar kól, Sary-Arqa jerimiz.

Say saylap, mal aidap, sayrandap, el jaylap,

Erke óske Arqanyn, erkesi, serimiz

Biz jýrgen Alashtyn, shyn kemengerimiz,

Egeske el bermes, eniregen erimiz,

Búghaudan bosanghan, biz doly arystan,

Doldansa bolmaytyn, jana dәu perimiz.

At minsek suyldap, jel bolyp shabamyz,

Lap etsek, ot bolyp duyldap janamyz.

Alashtyng aq tuyn qolgha alyp,

Aqyryp, úrandap shapqanda, Jaugha oiran salamyz.

Er Týrki ejelden oq tesken etimiz,

Qaymyghyp esh jaudan qaytpaghan betimiz.

Jausyn oq, aqsyn qan, Shyqsyn jan, qorqu joq,

Alashtyng jolynda jan qimaq niyetimiz.

Bizderge sóz be eken, jauynnyng kóp azy.

Ólsek haq sheyitpiz, óltirsek biz qazy.

Alashtyng aruaghy jebesin, qoldasyn,

Aqsaqal tiley kór, sapardy ondasyn.

Jasaghan saqtay kór, Alashtyng ordasyn,

*************************

Arghy atam er týrik – Biz qazaq elimiz!

Shalqar kól, samal tau – Saryarqa jerimiz!

Toy toylap, mal aidap,

Erke ósken Alashtyn, El qorghar erimiz!

Qayyrmasy:

Qolday gór jasaghan!

Alashpyz qauymnan –

Qoryqpaymyz jauynnan!

Biz – Qaly Arystan, Doldansa qoymaytyn.

Algha úmtyl, er Alash, Eling bar qorghaytyn!

Álihan, Álihan – Alashtyng serkesi,

El qamyn oilaytyn!

************************

Arghy atam er týrik, Biz qazaq elimiz.
Samal tau, shalqar kól, Saryarqa jerimiz.

Say saylap, mal aidap, Sayrandap, iyen jaylap,
Erke ósken Arqanyn, Erkesi serimiz.

Biz jýrgen alashtyn, Shyn kemengerimiz!
Egessek el bermes, Eniregen erimiz.

Búghaudan bosaghan, Biz doly arystan.
Doldansa bolmaytyn, Jana dәu perimiz!

At minsek, jel bolyp, Suyldap shabamyz.
«Lap!» desek erlenip, Duyldap janamyz.

Alashtyng aq tuyn, Qolgha alyp, aqyryp,
«Alash!» dep shapqanda, Jaugha oiran salamyz!

Er týrik ejelden, Oq tesken etimiz!
Qaymyghyp esh jaudan, Qaytpaghan betimiz.

Jausyn oq, aqsyn qan, Shyqsyn jan, qorqu joq.
Alashtyng jolynda, Jan qimaq - niyetimiz.

Bizderge sóz be eken, Jauynnyng kóp, azy!?
Ólsek haq shahitpiz, Óltirse biz qazy.

Jol bolyp jau shauyp. Sau qaytsaq bolamyz,
Qazaqtyng shyn úly, Qaharman sabazy!

Alashtyng әruaghy, Jebesin, qoldasyn!
Aqsaqal tiley gór, Sapardy ondasyn!

Jasaghan jar bolyp, Qazaqtyng eline
Jasatsyn, saqtasyn, Alashtyng ordasyn!

Azken Altay 

Abai.kz