(Rubayattar)

Kәriligim  mening toly  kýnәgha,

Maghan  keshirim joq!  Osy meni ayap kerek pe?!

Men esuaspyn,  qúdaydyng tilin almaghan,

Ghúmyrym ótti, búzyp  tiym salghandy.

******

Jaratqan iyem,  qayghydan men qajydym,

Týk  shyqpaytyn  júbanyshqa toly  ýmitten.

 Jaratushy  bolsan, syilashy  maghan basqa ómir, 

Mýmkin  ol jaqsyraq  shyghar mynadan. 

******

Biz quyrshaqpyz,  taghdyrymyz onyng qolynda,

Búl  sózimning   rastyghynda kýmәn bar ma?!

Biraz aunatyp, oinatyp, ótken song әrkim  merzimi,

Sandyghynyn  týbine tyghady da tastaydy. 

 

Ishimdegi syrymdy aittym  saghan jasyryp:

Adamnyn  qayghysyna   miy onyng jetpeydi,

Qúday  bәrimizdi  qasyret balshyqtan iylep jasaghan :

Bir  týnekten shyghyp,  ekinshi týnekte joghalsyn dep! 

******

Kýnәsiz kelip  – kýnәgha batyp  jýremiz,  

Kýlip  kelip –   qayghy jep ómir keshemiz.

Kýidirip  jýrek, kózden  jasty tógemiz,

Kýlde  aunap, ómirdi bosqa  jaghamyz.

******

Mahabbat ta,  jauyzdyq ta -

Adamgha tua bitken, biri qalmay.

Jaqsy da, jaman da bolarsyn,

Jaratsa  Qúday solay adamdy.   

******

Aytar sózim: Qúday ózi berip, ózi alady, 

Nege solay,  qúpiya   bolyp qalady.

Dәm – túzymdy,  ishkenimdi kózben ólshep,

Týbinde toltyryp  qúimay tynady.                             

******

 Búl dýnie shyr- shyr  úshqan kóp torghay,

 Alystan estiledi   aiqaylaghan janayqay. 

 Búl dýniyenin  esigi joq – dóngelek tor,

 Qamalyp  men de otyrmyn bir  torghay. 

******

Jýregim menin, izdeme bosqa sen  - izgilik,

Ótirik kýshti,  izdeme bosqa sen -  shyndyq,

Jalghangha  qarsy eshkimde em tapqan joq.

Dúrysy  kóngen, izdeme bosqa dәri  joq.

******

 Molagha sýiegimdi mening kóminder,

 Qútqarmas endi  sóz ben eshkim kóz jasy,

 Sәl kýtinder topyraq bolyp ketkenshe,

 Sodan keyin qúmyra  jasap qoyyndar.

******

 Jýz jyl  kýl bolyp, otta  byqsyiyn,

 Qoryqpaymyn  týsime kirgen tozaqtan.

 Qorqamyn men qayyrymy  joqtardan,

 Ólgen artyq olarmen dýnie sýrgenshe.                                             

 ******                                   

 Estimen týssem  júmaqqa,

 Tozaqta kýnimdi kórip ketermin,

 Qúdayym  saqta qayghydan, 

 Aqymaqpen týsirme   júmaqqa.

******

Besikte – sәbiy,  tabytta – sýiek,

Bile  bilsen: taghdyr  mine osynday. 

Týbinde qaldyrmay jút, súrama sen:

Qojasy  qúlyna qúpiyasyn ashpaydy.

******

 Adamgha jaqyn jýr,  jәili bol!

 Jarala ma aqylynmen sen ony, 

 Sende batyl bol! Taghdyrynmen arpalys.

 Sertindi ber, jәbirle me adamdy!

******

Jaqsylarmen  jaqyn jýr – sózindi bil,

Jamandardan  aulaq ústa –  jónindi bil,

Aramza  emin berse  – tógip tasta,

Adal u qúisa – tókpey úrtta.

******

Qúdayym - au, әielge  keremet anar keude berdin, 

Súlu erin  berdin, al qyzyl shәrbәt shyrynday, 

Osydan keyin   búiyrasyng búrylma  dep olargha,

Sugha sýngip, bylghanba  maghan deysing be?! 

******

Dosyn  az bolsyn, shúbyrtpa kóp,

Este saqta: alystaghy dos jaqyn.

Qasyndaghy  jaqyn dosyn,

Bir kýni  qasyng bolyp shyghady.   

******

Jaqsylar   qadyryn bilip,  qúrmetteydi ózderin, 

Qiyndyqta  janynnan tabylady  jan úryp,  

Jaqsy  kóretin  ózindi -  kórging kelse  ainadan,   

Kýnshil bolma  - kýning shyghar  jarqyrap!

 ******

Ómir keyde  bezbýirek,

Degenmen  ol ghaniybet, 

Qara nan jegen  esh emes,

Niyetin  qara bolmasa! 

******

Senbe  bóspe aitqan sózge, 

Olar  oinaqy,  ótirikshi keledi.

Adamgha sen,  ýnsiz túryp,

Adamgha  bolsa eken dep jýretin.

******

 Áuelden zeyin  maghan jat bolmaytyn,

 Dýniyenin  júmbaq syryn  birge ashqan.

 Sergitip,   men de astym  jetpis jastan,  

 Bilgenim týkte  emes, ne deyin men!        

******

Adal  ómir sýr,  qanaghat qyl  baryna,

Erkin  jýr, joghaltpay,   saqta aryndy.

Anau  bay eken  dep, qapalanba,  qyzghanyp,   

Kedeyler  bar senen de  sorly sanausyz. 

******

Qatal taghdyr,  óltiredi, ayamaydy eshkimdi,

Bir kýni tәning ólip, janyng shyghyp  ketedi. 

Otyr, asyqpa, kók  shalghynnyng ýstinde,

Qalar tәnin  shalghyn shópting astynda.

******

Bilemin: Úrlyq -ýstem, qaptap jýrgen  úry.

Aqyldy  - qashanda   jemi aqymaqtyn,

Arsyz -     adaldy qorlap kýnde  jýredi.

Baqyt -     batqan, ókinish teren  sugha .  

******

Kóileging jyrtyq bolmasa boldy,

Kýnә emes,  ertengi kýndi oilasan! 

Ómir -  qymbat! Qalghany  bos әure! 

Ásheyin  - baylyq  jәne qúrmette!   

   ******

 Jerde  úzaq jýrdim, gýlge  toly,

 Isterim   órlemedi tau  biyikke,

 Tәubә  ómir, ókindirgen  talay meni,

 Kýnderim  jangha jayly túratyn. 

******

Ómir  qysqa, ótedi de ketedi,

Qyzyghyn kórip, kýnindi  kýnde baghala, 

Qalay ómir sýrsen, ómirin  solay ótedi,

Ómir tuyndyn, ony bir kýn úmytpa.

Orys tilinen audarghan: Salauat Kәrim 

Abai.kz