Serik Boqan. Siqyrly syrgha kómilgen poeziya
Kirpiyaz, ruhty, mәiekti óner - poeziya. Qasterliliginng basty bir sipaty oqyrman talghaytyndyghynda. Ol jannyng ýzilip týsken bir tamshysy. Fransiyanyng әigili suretshisi Leonardo da Vinchidyng siqyrly syrgha kómilgen, qúpiyasy adamzatqa mәngi júmbaq kýiinde qalghan tylsym sureti Mono Liza siyaqty dýniye...
Poeziya zaman aghysynyng ótkeline qaray ózgerip otyrady. Qazirge deyin qanaty talmay, solyghy basylmay kele jatqan lirizm, klassizm óz dәuirining ghajayyp shygharmalaryn tudyrdy. Modernizm (jana aghym), futurizm (Bey maghúlym qúbylysty týsinikti etu) aghymy bolsyn últtyq әdebiyetimizding kózine kireuke týsire almaytyndyghyna kәmil senuge bolady. Óitkeni modernizm tәsili kez-kelgen oqighany, qúbylysty, týp tamyrymen qopara jazu arqyly kóbiktey kólkigen on sózding ornyna, maghynaly bir sózdi qoldanyp, tarihy sanadan túratyn týisikti kórkemdik kókjiyegine alyp shyghu. Múnda tarihy sanadan túratyn týisik negizgi ról atqarady. Sonymen biz búl jerde Abaydyng «Óleng - sózding patshasy» dep anyqtama bergen, súlulyq pen kórkemdikke toly, aqyl-oydyng inju-marjany atalmysh patshalyqqa at basyn búrayyq.
Kirpiyaz, ruhty, mәiekti óner - poeziya. Qasterliliginng basty bir sipaty oqyrman talghaytyndyghynda. Ol jannyng ýzilip týsken bir tamshysy. Fransiyanyng әigili suretshisi Leonardo da Vinchidyng siqyrly syrgha kómilgen, qúpiyasy adamzatqa mәngi júmbaq kýiinde qalghan tylsym sureti Mono Liza siyaqty dýniye...
Poeziya zaman aghysynyng ótkeline qaray ózgerip otyrady. Qazirge deyin qanaty talmay, solyghy basylmay kele jatqan lirizm, klassizm óz dәuirining ghajayyp shygharmalaryn tudyrdy. Modernizm (jana aghym), futurizm (Bey maghúlym qúbylysty týsinikti etu) aghymy bolsyn últtyq әdebiyetimizding kózine kireuke týsire almaytyndyghyna kәmil senuge bolady. Óitkeni modernizm tәsili kez-kelgen oqighany, qúbylysty, týp tamyrymen qopara jazu arqyly kóbiktey kólkigen on sózding ornyna, maghynaly bir sózdi qoldanyp, tarihy sanadan túratyn týisikti kórkemdik kókjiyegine alyp shyghu. Múnda tarihy sanadan túratyn týisik negizgi ról atqarady. Sonymen biz búl jerde Abaydyng «Óleng - sózding patshasy» dep anyqtama bergen, súlulyq pen kórkemdikke toly, aqyl-oydyng inju-marjany atalmysh patshalyqqa at basyn búrayyq.
Poeziya - kórkemdigi sheksiz júmbaq dýniye. Alpys eki tamyryndy balqytyp, sýiegindi shymyrlatyp, súlulyq arqyly sanany júldyzdandyryp, aily týngi sәuirding sәulesimen janyndy orap, júpar samalymen tәnindi kótere jóneletinin jan dýniyesi terbelistegi adam seze alatyn shyghar. Tylsym kýshke, siqyrly syrgha túnghan jarqyly kenistik pen uaqyt ólshemindegi, bolashaqqa qaray toqtausyz alyp úshatyn ruh dýniyesi. Adam balasynyng sheksiz mahabbaty, kýirep-qúldyrauy, «týnekten ashylghan esik» arqyly bostandyqqa shyghuy, kóru jәne úmytuy men ómirding alapat tyghyryghynan jermen-jeksen bolghan adamnyng bir ghúmyr boyghy ayanyshty óksigi, qasiret-zary, ýmit - senimin kórkemdik kókjiyegining astarymen beyneleytin sheksiz ghylym, siqyrly óner...
Sonymen jyr ólkesinin, kórkemdik kókjiyeginde erkin jýzip jýrgen, bir - birinen mýlde bólek, qazaq poeziyasyna óz ekpin, óz boyauymen qosylghan Ardaq Núrghazy, Yqylas Ojay, Toqtarәli Tanjaryq syndy ýsh aqynnyng ólenine taldau jasaudy jón kórdim.
Ardaq ólenderi siqyrly syrgha kómilgen júmbaq ólender. Naghyz oqyrman talghaytyn poeziya osy deuge bolady. Negizinen bir sydyrghy qara óleng úiqas pen aipara oigha boy aldyrghan oqyrman onyng ólenderin birden qabylday almauy mýmkin. Meninshe, poeziyanyng qasiyeti aghyl-tegil jyrlau emes, qayta qasterli bir dýniyeni anghartu. Búl jaghynan Ardaq ólenderining aspany ashyq. Onyng «Eskertkish» óleni bylay óriledi:
Kómildi kór,
asyp qaldy
bir uys topyraq,
Jaralghan qoy týnning qabaghynan
Ýzilip.
Ýnsizdikti kótere almay qanaty
Bir tamshy jas
Topyraqqa qúlady,
Aghyp týsken shyraqtay.
Mahabbat, Gýl, Tozan, Jaryq, Kólenke -
Edi ol
Qara týnde
Shyqtay túnghan.
Ardaq Núrghazy ózgeshe aqyn. Onyng óleni aq óleng yaghni, úiqassyz bolghanymen, maghyna jaghynan dybys pen filosofiyanyng búzylmaytyn ýilesimi bar. «Eskertkishten» ózgeshelikti sezinemiz. Adam ómirining aqyrlasqan múnly kórinisi jatyr. Bir uys topyraqtyn qabyrdan asyp qaluy aqynnyng sheberligi. Azaly muzykaday talyqsyp jetip janymyzdy dir etkizedi. Ýnsizdik qasiretin uly qorghasyn jas kótere almay qúlauy sanaly oqushyny óleng estetikasyna qúlatpauy mýmkin emes... Ayauly dosynyng ýmitke toly jastyq kóktemi, ýmiti, ókinishi, sónui bir tamshy jastyng shyqtay túnuynan kórinis tabady. Bayansyz ómirding shapqan attay óte shyghyp, ólim aqiqatyna jútylatyndyghyn Muzykanyng aluan paraghymen tartady. Búl óleng shaghyn bolghanmen orasan ýlken jýkti kóterip túr. Bastalghannan adam janynyng múnly simfoniyasyn estip jabysa tyndap túrghanday bolamyz!
Islamnyng asqaq ruhyn jan - jýiesimen sezip, jýregine simirgen, týrkilik ekpin men quatty aqiqattan nәr alghan, aitar oidyng salmaghyn әr sózding demine panalatqan Yqylas Ojaydyn «Tariyh» jyry ótkenning qasiretin bylay syzady:
Bóken jon, bórte qyrattar astynda
Shóptermen jabylghan.
Aq sónke sýiekter sóileydi,
Ne týidik aruaqtar zarynan?!
Mening tarihym - ap -ashshy, kýp - kýren,
Sebebi ol, anamnyng jasymen,
Atamnyng qanymen jazylghan.
Qariya qarttar sóileydi kýnirenip,
Qobyzdyng tilimen,
Bir әuen talyqsyp jetedi qúlaqqa
Torghyn jel ýnimen.
Qan bókken adamnyng qayghysyn sezemin,
Jylqynyng jaly men jusannyng býrinen.
Qayran qabylan babalar
Basynyng ishinde kýn janghan,
Shuaghy jýzinen bayqalghan.
Orhonnyng kók mәrmәr tasyna kertilip,
Erligi aitylghan.
Týz jýrek, tau minez týrkinin
Astynda qara jer tenselip,
Auzynda kók aspan shayqalghan.
Oy-hoy, Orhonnyng jazuy,
Sen eding rasy -
Babamnyng jәdiger múrasy.
Tamyrymda kýrkirep aghatyn,
Qayda sol kók tastyng kógildir dúghasy?!
Kógildir dúghamdy
Keudeme kisinetip,
Bozdadym zarly ýnmen,
Bozdadym qazaqy taghdyrmen.
Sóittim de,
Jylqynyng iysindey búrqyrap,
Túlpardyng tostaqtay kózinde
Túnghiyq sher bolyp qaldym men.
Ólenning tópep túrghan aghysynan, shynghyrtyp aitqan shyndyghynan sezip otyrghan bolarsyz kórkemdigi súlu, erekshe ólen. Qany tamyp túrghan naghyz últtyq poeziya. Tolqyghan aghysy arnasyna simay, bógetterdi talqandap algha qaray júlqynyp, bodandyqtyng kómeyine qorghasyn qúyatyn - bostandyq jyry. Ýsh jýz jyldyq orystyng otarlau sayasatynyng qúrbany bolghan qazaq halqynyng múny. Tilinen, dininen aiyryla bastaghan qazaq ýshin «Orhonnyng kók tasyndaghy kógildir dúghadan» basqa qanday sýienish bar! «Kók tasqa kertilip jazylghan dúgha» Orhonnyng jazuy bolmay, jalpy músylmannyng jazuy retinde jyrlasa qalay bolar edi? Onda aighaygha tәn dauryqpa bolyp, óleng dara dausynan aiyrylar edi. Sebebi kóbinese, jalpylyq sipat tym әserli bolyp ketpeytindikten, búl jerde birden buyngha týsedi.
Tarihy sanadan әser alghan týisik, nýkteden taralghan tolqynday, estetikagha dybys berip, býkil qan tamyrymyzgha adam aitqysyz últtyng qasiretti sarynyn jetkizedi. Túlpardyng kózindegi túnghiyq sher bolyp qalu, at ýstinde qan keshken kóshpendiler ýshin tanghalarlyq bolmaghanymen, keremet ýilesim tauyp jandy elitedi. Bir últting qasiretin túlpardyng kózine syighyzu aqynnyng talanty men sheberliginen.
Toqtarәli Tanjaryq aldynghy eki aqyngha da úqsamaytyn, sóz ben dybystyng paralelizmi bar aqyn. Onyng siqyrly syr men tәtti múnynyng saryny, bayau esip túratyn «Gýl» atty óleni bar. Aysyz týnde, alty qyrdyng astynan talyp jetip, jabyqqan janyndy emdeytin syrly muzykaday seziledi.
Týn.
Balauyz shamnyng әlsiz jaryghy
Jalauyn jel jyqqan kemedey
Qiyalymyzdy iyenge sýiregen.
Úmyta almaytyndyghymyz ben
Úmytugha bolmaytyndyghyn da elemey,
Sanamyzdy maghynasyz әuender biylegen...
Áytse de bir buda qyzyl gýl
úsynar edim men saghan,
Biraq, sen tanyrqamaysyn
dala gýlining iysine.
IYә, bizding senim -
Ózimiz oilaghannanda «saran»,
Tipti ony quatta qalmaghan týisiner.
Bizding búl auyr da azapty halimizdi
úghar kim?
Sen neni ansaysyng janym,
Kózindi ýn -týnsiz әinekke qadap.
Bәlkim, biz bir kýni
Úmyta almaytyndyghymyz ben
Úmytugha bolmaytyndyghy ýshin
egilip jylarmyz...
Biraq ol kezde tym kesh bolar!
Jasymyz kókiregimizde býr jarghan
Qauashaq gýlding japyraghyna
appaq qyrau bop qonar...
Sosyn...
Sosyn, ol da solar!
Ýnsizdikti bayau terbegen búl ólen, ýzilmes múngha toly qasiretti muzyka deugede bolady. Mahabbat estetikasyn qozdandyryp, týn múnaryna oranyp jalghyzdyqtyng qobyzyn bayau tartady... Qyz janynda túrsa da jat, tym alys... Óleng sezimning tereng iyrimin tolqytatyn jannyng syrly simfoniyasy.
Terezeden syrtqa telmirgen qatal sýiiktisining ishki múzyn erite almaytyndyghyn sezgen ol ólim halinende auyr bir kýidi bastan ótkeredi.
Áserli liriyzimge toly onyng әr minuty jarylyspen ótedi. Senimin qúlatyp, ýmitin óshirgen uaqyttyng aq kóbik tolqynyn da, kónil terezesining byt - shytyn shygharghan arugha kektenbeydi. Terendikke ie aqynnyng núrly sezimi, psihikalyq jaqtan minezdene bastaydy. Týn paraghyna jazylmaghan, qiyal paraghyna qona almay dirdektep jýrgen óksik pen azaly sezimge toly bir ayauly óleng balauyz shamnyng jaryghynda birge terbelip túrady... Sol balauyz shamnyng әlsiz jaryghymen iyenge sinip, kórinbey sanamyzda tek ýzilmes múnnyng elesi qalady...
Ghashyqtyqtyng tútqynyna ainalghan aqynnyn, alapat búlqynysymen sharyqtaghan qayghyly qiyaly, qysqa ghana uaqyttyng ishinde bәrin aitady. Poeziya da uaqyttyng ishinde uaqyt bar degenge taghy bir kóz jetkizgendey bolamyz. Eng sonynda óli tynyshtyq ornaydy. Múnly jasqa suarylyp ósken gýl uly tikenge ainalady. Kezindegi ýmit pen sezimdi alaulatqan gýl - taghdyrdyng tragediyasynan túratyn gýlge ainalady. Aqyry lapyldaghan sezim sónip, tasqa ainalghan uaqyttyng jyrtylghan kýnparaghyna ainalatynyn moyyndaydy.
Endeshe, kaptalizm kezenining qasiretin janymen sezgen búl aqyndar ólendi qalay jazsa da joghary payymmen jazugha tyrysady. Adam janynyng ishki qúpiyasy men júmbaghyn shertedi. Órmekshining torynday qiystyryp toqidy. Áriyne, sheberden min qalady, alayda, búl ólenderden eshqanday aghattyq kórip otyrghan joqpyz.
Demek, әdebiyetting býgininen erteni jarqy bolmaq. Sebebi, kapitalizm bizge az әri saz jazudy ýiretti. Qasterlilikti boyyna sinirgen poeziyada qyzghaldaq gýlindey mәngi býrlep, jasaryp túratyn súlulyq bar. Barlyghymyzdyng ghúmyrymyz solay bolghay!
«Abay-aqparat»