Osydan túp-tura bir jyl búryn, 8 qantar kýni «Abai.kz» saytynda  Núrgeldi Ábdighaniyúlynyng «Ashuly aghayyndy arandatudan abay bolayyq!» atty sayasy taldau maqalasy shyqqan. Onda dýnie jýzi armyandaryna aghylshyn, fransuz, arab jәne orys tilderinde aqparat taratatyn, Týrkiya men Tәuelsiz týrki memleketterine qarsy aqparattyq soghysta Resey tarapynan jarym jartylay qarjylandyrylatyn «ArmenianReport.com» deytin sayttaghy týrkifobiya dertine shaldyqqan әri jornalshy, әri sayasy saraptamashy Tevos Arshakyan jayynda keninen jazylghan bolatyn.

Onyng dayyndaghan materialdarygha qarap úqqanymyz, Tevos Arshakyan jalghyz qazaqqa ghana emes, ózbek pen әzirbayjan aghayyndar turasynda da últtyq namysqa tiyetin saraptama maqalalar jazugha әbden mashyqtanghan, Mәskeu qoltyghyna su býrikken saraptamashysymaq eken. Resey tapsyrysymen orys mәdeny kenistiginde «is bitti, qu ketti» әreketti oryndaushy arandatushy túlgha.

Atalghan jornalshy búghan deyin de qarap jatpapty. 2017 jyly ózbek futbolynyng bas bapkeri, últy armyan Samvel Babayannyng orynynan ketuine baylanysty arandatushy maqala jazghan. Sol kezde janaghy Samvel Babayannyng ózi ózbek jerinde túrghanyn maqtan etetinin, tilining ózbekshe shyqqanyna zor marhabattyn bildirip qarymta pikirli jauap sóz jariyalaghan.

Osy joly «Úly Túrannyng bes shamshyraghy» - әl-Farabi, Qoja Ahmet, Abay, Shәkәrim jәne Mәshhýr-Jýsipterding ishindegi zor túlgha, biyl 175 jyldyghyn atap ótkeli otyrghan Hәkim Abaygha qatysty janaghy «Armenianreport.com» saytynda «Abay Erevannyng jýregine panitýrkilik úryghyn egushi» (Abay y rassadnik panturkizma v serdse Erevana) atty arandatushy maqala jazyp, júrtty dýrliktirdi.

Búghan deyin osy avtor ózining «Kazahy oskorblyayt armyan uje na territoriy Armeniiy» atty maqalasynda: «Nazarbaevtyng Qazaqstany Armeniya men armyan halqynyng sezimin qorlaudy jalghastyryp keledi. Onyng ýstine búryn Armeniyagha qatysty kerauyzdyq Qazaqstan jerinde ghana bastau alsa, endi mine, qazaqtar kózimizdi baqyraytyp qoyyp, óz jerimizde de ruhymyzdy mansúqtaugha kóshti», dep jazypty.

Al Qaraghandydaghy qandy oqighagha baylanysty «Obychnyy kazahskiy nasionalizm: v Kazahstane trebuit krovy armyan» atty maqalasynda: «Keybir qazaqtardyng týrikterimen qandastyghyn eskeretin bolsaq, onda Qazaqstanda әiteuir bir oryn alatyn armyan qandy qyrghyny aqiqat shyndyq dýniye. Armeniyanyng orystar men belorustargha qatysty qatty sózder aituy ýirenshikti jayt. Últymyzdyng týrik pen әzerbayjandardy da únatpaytynyn da jaqsy bilemiz. Endi bizdi únatpaytyndar tizimine qazaqtar da qosylyp otyr», dep qara aspandy tóndiredi.

Endi atyshuly jazghyshtyng Hakim Abaygha qatysty arandatushy maqalasynyng mәtinin orys tilinen qazaqshagha audaryp Abai.kz oqyrmandaryna úsynghandy jón kórdik.

«Abay Erevannyng jýregine panitýrkilik úryghyn egushi»

«Qazaqstan túraqty týrde antiarmyan sayasatyn jýrgizushi elderding biri  bolyp sanalady. Armeniyada eshkimge onsha tanymal emes aqyngha eskertkish qoidyng ne keregi bar?

Bizding elimizding biyligi tәuelsizdik alghan 30 jyldan beri memleketaralyq qarym-qatynasta Isa Mәsihting betke qatysty «Bir betinnen úrsa, ekinshisin tos» deytin ónegesin ústanyp keledi. Búl úlaghattyng obrazdy tәpsirlenui «Jamandyqqa – jaqsylyq jasa, jauyzdyng jazasyn tartqyzu – Tәnirimizding qúzyrynda» ekenin jaqsy bilemiz. Kóptegen memleketter bizdi betke bir salsa, biz jauap retinde olargha ekinshi betimizdi tosyp kelemiz. Sonyng aqyr ayaghy olardyng tarapynan bizben ayaq sýrtushilikke talpynys jasaugha deyin jetkizdi. Búnday jayttar tym alystaghy Izrailden ghana emes, tap qasymyzdaghy ODKB men EAES boyynsha «odaqtastarymyz» tarapynan da jii kórinis tabuda. 

Resey, Belarus pen Qazaqstan túraqty týrde ózderining antiarmyandyq sayasatyn jýrgizip keledi. Áskeriy-sayasy bloktaghy yntymaqtasuda әueli óz odaqtastary Armeniyanyng emes, osy birlestikke kirmeytinderding mýddesin qorghaydy.

Osy orayda sóz Mәskeu, Minsk jәne Núr-Súltannyng (Astannyng atyn auystyruyna әli kýnge deyin kóndine almay kelemin) óbektey ólip óshetin Ázirbayjan men Týrkiyasy jayynda bolyp otyr. Orystar men belorustar bir sәttik kóldeneng tabys ýshin Armeniyany kózge ilmey әzirbayjandar men týrikterge qaru-jaraq satady. Onyng ýstine asqan menmen, órkókirektikpen «Ázirbayjandy qaru-jarqpen qamtamasyz etu Qarabaqtaghy әskery qimyldardy auyzdyqtaydy» dep mәlimdeytininderin aisanyzshy...

Olardan Qazaqstan da qalysa qoymaydy. Esimizde úzaqqa deyin qalatyn jayt aziyalyq kóshpeli-malshylar qashanda antiarmyandyq baghyt ústanyp, әzirbayjandardy ystyq qúshaqtaryna alady. Arsah mәselesinde de, armyan genosiydi mәselesinde de dala kóshpelileri ózderining shynayy bet-jýzderin kórsetti. Bylaysha aitqanda, eshkimdi de tanqaldyra almaysyn. Desek te, bizding biylik Isa Mәsihting bet turaly ósiyetin berik ústanghany sonshalyq, ózderining kelte jadysy hәm jalpaqshesheylikterimen bizding qanymyzdy basymyzgha shygharularynan tanbay keledi.

Dәl býgin, mәselen, Erevan memuniyversiytetining janynda qazaq tilin, tarihy men mәdeniyetin oqytyp ýiretin ortalyq bar ekenin, oghan Abay esimi berilmekshi ekenin bilip airan-asyr boldym. Osy turasynda  EMU rektorynyng mindetin uaqytsha atqarushy Gegam Gevorkyan mәlim etti. Yaghni, dala jabayylary bayaghyda-aq ómirden ótken, qazaqtardy esekterinen týsirip, qoghamdyq kólikke otyrghyzghan, kiygiz ýilerinen shygharyp, jangha jayly baspanagha kirgizgen partiya liyderi Levon Mirzoyannyng Qazaqstandaghy eskertkishterin tas-talqan etip, onyng aty berilgen kóshelerding atauyn ózgertip jatqanda biz jauap retinde qazaq tili, tarihy men mәdeniyeti ortalyghynyng (búl arada «qazaqtardyng halyq retinde óz tarihy men mәdeniyeti bar ma?» degen saualdyng da basy qyltiyady) júmys isteuine jol berip qana qoymay, ony әldebir taypanyng aqynynyng atymen atamaqpyz. Múnymyzgha endi jol bolsyn?!

Óz basym jastarymyzdyng shetel әdebiyeti men tarihyn oqyp ýirenuine esh qarsy emespin. Europa, Amerika, tipti bolmasa orystyng tarihyn oqysyn. Biraq qazaqtikin emes! Armyan qyz-jigitterine alys dalalyq auyldaghy әldebir Abay ne oqytady? Maldy qalay jaydy ma? Onyng ýstine mening úqqanym Abay týrki әlemin jaqtaushy bolyp esepteledi. Yaghni, armyan halqyna qany qas jan. Búl ortalyq bizge ne ýshin kerek? Búdan kelip shyghatyny biyligimizding elimizding bas oqu ordasyndaghy panitýrikshildik úryghyn egushige kóz júma qaraushylyghy?

Nelikten Ýkimet pen Últtyq qauipsizdik qyzmeti bizge qany qas, jasandy jolmen ómirge kelgen memleketting osy ortalyqtyng atyn jamylyp, antiarmyandyq qastandyq is-әreketin jýrgizilip jatqandyghyn nege týsinbeydi?! Onyng ýstine baryp túrghan panitýrikshining atymen!

Aytyndarshy qazaqtar Movses Horenasi, Egiyshe, Bagratuniylerding qúrmetine qanday da bir nysandy atady ma? Joq, әriyne. Búl olardyng oilaryna kirip shyqpaydy. Biz – olar ýshin kәpirlermiz. Yaghni, ekinshi sortty adamdarmyz. Al, jastarymyzdyng sanasyn jadylap, aqyl-esin ulau ýshin panitýrikshil Abay ortalyghynyng tory qúryldy», dep toqtaydy.

Týiin. Búl materialdy bólisuding maqsaty bireu. Ol elishilik últarazdyq alauyzdyqty ushyqtyru emes, qayta el men elding arasyn iritudi maqsat tútqan anau Tevos Arshakyan sekildi arandatushylardyng aldyn alu. Osy auandaghy últaralyq, kerek deseniz memleketaralyq daudy tútatudy kózdeytin jariyalanymdardy Qazaqstannyng qúzyrly organdary qaperine alulary kerek-aq!

Biyl el bolyp, júrt bolyp 175 jyldynyn atap ótkeli otyrghan Hәkim Abaydy qayda bir jaldamaly jazarmannyng mansúqtauy - búl tútas últty, qazaqty maqsúqtaumen para-par! Hәkim Abay múny «ashidy janyn, qaynaydy qanyn» deydi.

Sondyqtan, QR Syrtqy ister ministrligi, QR Últtyq qauipsizdik komiyteti sekildi qúzyrly organdar der kezinde tiyisti sharalardy qoldanuy kerek.

Ábil-Serik Áliәkbar

Abai.kz