QR Preziydenti N.Á. Nazarbaevtin,

Ýkimet Basshysy K.Q. Mәsimovtin,

Mәdeniyet Ministri M. Qúl-Múhamettin

Nazarlaryna!

Tәuelsizdikting 20-shy jylynda negizgi kala júrtshylyghynyng tilge degen kózqarasy negativti kýide qalyp otyr.

Sauda ortalyqtary, dýkender, basqa da qyzmet kórsetu mekemeleri, onyng ishinde qalalyq sot, kompiutermen baylanysty  qyzmetter, bankter, medisina salasy, taksy t.b., barlyghyn tizu mýmkin emes, qyzmetterin tek orystildilerge kórsetude. Shaghymdansan, talap etseng ghana keybireuleri qazaqsha qyzmet etedi, al basqalary qyzmet kórsetuden bas tartady. 2011 j. qyrkýiekting ortasynda qaladaghy «Djamal» dýkeninde qazaqsha nan súraghanymda: «My prinsipialino ne budem Vas obslujivati, poka ne pereydete na normalinyy russkiy yazyk!» dedi. Osynday pozisiyada túrghan qyzmet kórsetu mekemeleri 70-80%. Búryn oblystyq tilder basqarmasyna, qalalyq tilder bólimine - ainalasy 10 shaqty adam qalay býkil oblysty, qalany týzetedi dep, týsinistikpen qaraytyn edim.

QR Preziydenti N.Á. Nazarbaevtin,

Ýkimet Basshysy K.Q. Mәsimovtin,

Mәdeniyet Ministri M. Qúl-Múhamettin

Nazarlaryna!

Tәuelsizdikting 20-shy jylynda negizgi kala júrtshylyghynyng tilge degen kózqarasy negativti kýide qalyp otyr.

Sauda ortalyqtary, dýkender, basqa da qyzmet kórsetu mekemeleri, onyng ishinde qalalyq sot, kompiutermen baylanysty  qyzmetter, bankter, medisina salasy, taksy t.b., barlyghyn tizu mýmkin emes, qyzmetterin tek orystildilerge kórsetude. Shaghymdansan, talap etseng ghana keybireuleri qazaqsha qyzmet etedi, al basqalary qyzmet kórsetuden bas tartady. 2011 j. qyrkýiekting ortasynda qaladaghy «Djamal» dýkeninde qazaqsha nan súraghanymda: «My prinsipialino ne budem Vas obslujivati, poka ne pereydete na normalinyy russkiy yazyk!» dedi. Osynday pozisiyada túrghan qyzmet kórsetu mekemeleri 70-80%. Búryn oblystyq tilder basqarmasyna, qalalyq tilder bólimine - ainalasy 10 shaqty adam qalay býkil oblysty, qalany týzetedi dep, týsinistikpen qaraytyn edim.

Osydan shamamen 1,5-2 jylday búryn Tilder basqarmasyna: josparly, jýieli týrde, qyzmet kórsetu mekemelerin salasyna qaray bólip, әkimshiliktegi olardyng kuratorlary - basqarma, departament, bólim t.s.s., olar qadaghalaytyn qyzmet kórsetetin mekemelerimen, ishine qoghamdyq birlestikterdi qosyp, bәrimizdi birge jinap, QR tilderge qatysty zannamalyq normalarmen tanystyryp otyrsanyzdar degen úsynyspen shyqqam. Úsynysym qabyldanbady. Tildik, últtyq baghytta júmys isteytin qoghamdyq birlestikterdin, qala, oblys qoghamynda әrdayym bolyp jatqan, tilge degen bóten pighyldardy faktilermen aiqyndap túrsa, memlekettik tilge degen, aimaqta siresip qalghan teris qózqarasty, osy uaqytta biraz jóndep tystaugha bolushy edi. Biraq osy joldaghy bas kedergiler dep esepteuge bolatyny:  oblys, qala әkimshiligine telefon shala qalsanyz: «Priyemnaya akima oblasty slushaet, govoriyte po russkiy!», negizinen Violetta degen hatshynyng sózderi. Ne, qazaqsha «Sәlemetsizbeni» esty sala trubkany tastay salady da almaydy. Qala әkimine shamamen 2 ay búryn qonyrau shalghanymda, hatshy: «A my ne govorim po kazahskiy!» dep  jauap berdi. Osylar turaly bir jyl búryn respublikalyq BAQ-tarda jarialanghan bolatyn. Nәtiyjesi joq.  Qysqasy, aimaq, qala túrghyndary әkimshilik tarabynan tek orystildilerge qyzmet kórsetiledi degen úghym qalyptasqan son, tildik ahualdy týzeu әzirge esh mýmkin emes. Ekinshi mәsele, til últtyng ajyramasy ekenin eskersek, búl faktor, qazaqtildilerding tarabynan ýlken narazylyq tudyryp jatqany sózsiz. Nelikten, qazaq tili memlekettik til bola túra, әkimshilikter, aimaqtaghy biylikting eng biyik túghyry, memleket tiline qarsy júmys isteude? Dýnie elderinde kezdespeytin nonsens ekenin bile túra, óz tarabynan memlekettik tilde sóileytin adamdardyng qúqyn konstitusiyadan bastap búzyp jatqany qazaqtildilerding ashu-narazylyghyn kýnnen kýnge  arttyruda. Bizdin, qazaqtildilerding ómir sýru shenberimiz barghan sayyn tarylyp bara jatyr. Osy jәy qazaqtildilerding adamy qúqyghyn, kóptegen qyzmet týrleri tek orystildilerge arnalghandyqtan, tútynushy retinde de, basqa da tilge baylanysty qúqylarymyz óreskel búzylyp jatqandyghyn kórsetedi.

Tilder mekemelerining sharalaryna oralsaq - týrli bayqaular, aqyndar mýshәirasyn, t.b. ótkizip túrady. Ony júrttyng kópshiligi jәy mәdeny is-shara retinde qabyldaydy. Sosyn kommunaldyq mekemelerding týbirtekterin, kólik biyletterin jartylay qazaqylandyru, jarnamalarmen jumys isteu t.s.s. Biraq tek osylarmen tilge, qazaq tildelerge degen kózqaras ózgere qoymatyny anyq.

Byltyrghy Respublikalyk BAQ-targha: «Qalamyzda qazaq tili ayaqqa taptaluda» degen taqyryppen naqtyly faktilerdi jazghannan keyin kóp úzamay, Tilder basqarmasy, meni shaqyryp, biraz adamdarmen jyiyn ótkizdi, taqyryby - shulamayyq. Tike solay aitylmasada, jyiynnyng astary sol boldy. Biraq, keshirinizder, jazbaq túrghay, keyde (kezekti ret tilimdy qorlaghanda) әkimshilikting aldyna baryp ashtyq t.b. aksiya ótkizgim keledi. Ómir sýrgim de kelmey qalady.

Biyl tilim ýshin әbden qorlanyp bitken son, «pavlodarlift» degen mekemeni sotqa bergenmin. Zangerler: ekspert retinde Tilder basqarmasyn da shaqyrugha bolady degen son, Basqarmagha, sotqa qatysynuyzdy ótinemin degen hat jibergem. Kelmedi. Qalalyq sotta jenildim. Basqarma bastyghyna: «Nege kelmedinizder, memlekettik tilge baylanysty sot qoy degenimde: «Mening basqa sharualarym joq pa, mýmkin Til komiyteti bastyghyna aitarsyz» degen.

Til jolynda jan alyp, jan berip jýrgen adamdardy (sonyng ishinde Tólen Ramazanúly syqyldy da) esh is-sharalarynyzgha qatystyrmay ysyryp jýrgenderiniz sotqa qatysty kózqarasynyzben birge, basqarma bolyp jәy ghana tek óz funksionaldyq pozisiyada otyrghandarynyzdy kórsetedi. Búnynyz, qala koghamynyng tilge degen qalyptasqan nemkúraylyq, negativti kózqarasyn odan sayyn kýrdelenuine jol ashyp otyr. Osy qalypty búzu jolynda naqtyly júmys istemesenizder, BAQ betterine de, Ministirdin, Premier-ministrdin, Preziydentting de qúlaghyna jetkizuge tura keledi. Óitkeni qazaqtildilerding ómir sýru shenberi tym tarylyp ketti! 4-5 jyl búryn, Preziydentting tilderge qatysty 550 qaulysyn oqyp, QR territoriyasynda óz tilimde, ana tilimde ómir sýruge qúqym bar eken ghoy, odan da zory, qazaq qyzy retinde, ana retinde de, túralap jatqan tilimdi nasihattau últtyq paryzym ekenin týsinip, qazaq tilinde ómir sýruge kóshkenmin. Keshirinizder, endi, býkil últymnyn, ózimning tilimdi satyp, qaytadan orysshagha kóship ketpeymin degende, Tilder basqarmasynyng bastyghy basqarmagha taghy da shaqyryp, qol astyndaghy qalalyq Mәdeniyet jәne tilder damytu bólimining Aynúr atty bastyghyna aitqyzghany: «Orystildilermen qazaqsha sóilegeniniz - olardyn qúqyn búzghanynyz!» boldy.  Al, kerek bolsa, QR osynday zannamalyq norma bolmaghandyqtan, qúldyq sanadan arylmaghan, osynysymen Kerekudegi qazaq tilining mýshkil jaghdayyna eleuli ózgeris engizbeymiz degen pighylymen birge, maghan, memleketting tilinde sóileytyn adamgha: sen qúqyq búzushysyng dep ashyqtan ashyq aitqan Tilder basqarmasynyng naqtyly pozisiyasy. Onymen qosa:  «Onda nelikten 100 payyzday orystildiler qazaqpen oryssha sóilep, olardyng qúqyn búzady?» degen qarsy súraq boluy mýmkin, oghan qalay jauap beremin deuge, oy órisi múrsha bermeytin memlekettik qyzmetker - lauazymdy qyzmette qalaysha otyr eken degen súraq tudyrady.

«Abay-aqparat»