Senbi, 23 Qarasha 2024
Aqmyltyq 5831 18 pikir 1 Sәuir, 2020 saghat 15:47

Resmy aqparat qoljetimdi bolsa, ótirikke eshkim senbes edi...

Bizding elde resmy aqparattar aldymen orys tilinde shyghatyn, al memlekettik tildegi núsqasy birneshe saghat, keyde birneshe kýn keshigip jariyalanatyn әdet bar. Múndayda qazaq tildi aqparat qúraldary amalsyz resmy habarlardy ózderi audarady. Bylaysha aitqanda, qazaq tildi basylymdardaghy jurnalister audarmashylyq qyzmetti qatar atqaryp keledi.

Ókinishke oray, qalyptasqan osy jaghday eldegi tótenshe jaghday kezinde de onalmay túr. Jauapty organdar viruspen alysyp, qarbalas bolyp jýrgende júmystarynan min izdemey-aq, qoygha bolar edi. Biraq mәselening mәni әride jatyr. Tótenshe jaghday kezindegi jedel janalyqtar negizinen orys tilinde jariyalanyp jatqany ókinishti. Memlekettik tilde mәlimdeme joq demeymiz, bar. Biraq tym az jәne keshigip shyghady.

Negizi Qazaqstanda sayt-portaldardyng kóbi shartty týrde qos tildi dep kórsetiledi. Alayda memlekettik qúrylymdar men aqparattyq agenttikterding ózi qazaqsha núsqasyn elding kózin aldau ýshin ghana ashyp qoyghany jasyryn emes. Mәselen, ýlkeni ministrliktin, odan keyin әkimdik, ózge de memleket qarauyndaghy basqarmalardyng saytynda eng aldymen oryssha aqparat jariyalanady. Al qazaqshasy shyqsa birtalay uaqyt keshigip shyghady, shyqpasa ol da joq.

Búl memleketke qarasty qúrlymdar jayly әngime. Al kommersiyalyq, oiyn-sauyq jәne janalyq sayttary qazaq tilinde eshtene jariyalamaydy. Kez-kelgen ónirdegi memlekettik emes, biraq halyqpen tyghyz júmys jasaytyn ortalyqtar tek orys tilinde qyzmet kórsetip keledi. Tipti memleket budjetinen kýn kórip otyrghan sport klubtarynyng da resmy sayttary memlekettik tilde mýlde janalyq taratpaydy.

Múnyng bәri beybit kýndegi jaghday. Biylikting jaltaqoylyghy, halyqtyng beyghamdyghymen búl mәseleler jabuly qazan - jabuly kýiinde kele jatyr.

Al tótenshe jaghdaydaghy әngime bólek. Tótenshe jaghday kezinde aqparat taratuda da tótenshe rejim bolu kerek. Búrynghyday resmy mәlimdemeni aldymen orys tilinde berip, bes saghattan keyin memlekettik tilde jariyalau ýlken qatelikke úryndyrady. Qazaqshasy shyqqansha oryssha aqparatty әrkim әrtýrli audarady. Ártýrli audarma әu bastaghy aqparattyng tonyn teris ainaldyryp jiberui mýmkin. Sodan baryp әleumettik jelidegi jalghan aqparattar qalyptasady.

IIM azamattardy әleumettik jelide jalghan aqparat taratpaugha shaqyruda. Eger әdeyi jalghan habar taratatyn bolsa 7 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyru jazasy kózdelgenin eskertti.

Jalghan aqparattyng aldyn alghan dúrys. Biraq aldyn aludyng jalghyz joly azamattardyng auyzymen alysu emes. Eki eli auyzgha tórt eli qaqpaq qongdyng qiyn ekeni әu bastan belgili. Sol ýshin isting saldarymen emes, sebebimen kýresken jón. Memlekettik organdar minut sayyn memlekettik tilde aqparat taratuy kerek. Resmy mәlimdemeler halyqqa esh keshikpey jetip túrsa, ótirik aqparat oqugha uaqyt ta tabylmas edi ghoy...

Tótenshe jaghday bastalghaly jedel aqparattar jauapty organdardyng resmy saytynda, әleumettik jelidegi paraqshalarynda jariyalanyp jatyr. Ásirese telegram jelisi belsendi júmys isteude. Shendilerding ózi aqparat izdegenderdi sol jaqqa silteydi. Endi birneshe resmy organnyng júmysty qay tilde jýrgizip jatqanyna nazar audarayyq.

QR Densaulyq saqtau ministrligining Qoghamdyq densaulyq saqtau últtyq ortalyghy. Saytynda jariyalanghan siyrek aqparattar qos tilde berilip otyrghan. Al telegram paraqshasy orys tilindegi aqparat basym. Ásirese tótenshe jaghdaydyng alghashqy on kýninde memlekettik tilde óte az aqparat jariyalaghan. Tek soghy eki-ýsh kýnde qazaq tildi aqparattar bar.

Qazaqstandaghy koronaviruspen kýres jónindegi IT-shtab. Memlekettik tildi belden basyp otyrghan ortalyq osy eken. Sayty qos tildi bolghanymen, orys tilinde kóbirek aqparat taratyp otyr. Al telegram paraqshasy ara-túra memlekettik tilde aqparat salady demeseniz, kóbine orys tilinde júmys istep túr.

Operativti shtabtyng sayty qos tilde júmys istep túr. Al telegram paraqshasy songhy kýnderi memlekettik tilge mәn bere bastady. Oghan deyin orys tiline basymdylyq berip kelgen.

Ayta keterligi, jogharda atalghan telegram paraqshalaryna ortaq erekshelik, tótenshe jaghdaydyng bastapqy kezimen salystyrghanda songhy uaqytta memlekettik tilde habar taratugha mәn bere bastaghan. Soghan qaraghanda paydalanushylar shaghym týsirgen bolu kerek.

Koronavirus kezinde salmaqtyng auyry Densaulyq saqtau ministrligine týsip túr. Atalghan ministrlik mýmkindiginshe júmys istep jatyr. Memlekettik tilde aqparat taratuy da kónil kónshiterlik. Alayda qazaq tildi aqparatta qatelikter órip jýr. Búl da bizding memlekettik organdardyng kóne derti. Jogharyda memlekettik tilde aqparattar keshigip shyghady dedik. Sol keshigip shyqqan qazaq tilindegi jazbany týsinuding ózi mún, mýlde týsiniksiz tilde jazady. Memlekettik tildegi zang tarmaqtary, sot qaulylary da solay, týsiniksiz...

Densaulyq saqtau ministrligining Facebook paraqshasynda býgin tanerteng jariyalanghan myna aqparat qos tilde berilgen. Biraq qazaqshasynda qateler bar.

Memlekettik tilding mәrtebesin moyyndamaytyn múnday mysaldardy myndap keltiruge bolady. Beybit kýnderde de, tótenshe jaghday kezinde de memlekettik tilde sauatty jazylghan týsinikti kontent tabu qiynnyng qiyny. Bizdi tanghaldyratyny memlekettik mekemelerde qazaq tilin jetik biletin birde-bir maman joq pa? Álde qazaq biyligine qazaq tilining qúny kók tiyn ba?!

Qúrmetti shendiler, eldegi qazaq últynyng sany 70 payyzdan asqannyn, memlekettik tilge súranystyng óte joghary ekenine aqyldarynyz jetpese, memleket qúraushy últtyng mýddesin belde basa otyryp, ózdering oidan shygharyp alghan 50/50 qaghidasyn ústansanyzdarshy tym qúryghanda...

Quanysh Qappas

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394