Ótken aptada Abai.kz aqparattyq portalynda «Dәrigerge súraq» atty internet-konferensiya úiymdastyrghan edik.

Qazir elde epiydemiologiyalyq jaghday ushyghyp túr. Kýn sayyn indet júqtyrghan 2 myngha juyq adam tirkelude. Ministrlikting songhy mәlimetine sýiensek, qazir elimizde koronavirus júqtyrghandar sany – 65 mynnan asqan. 396 adam dәl osy indetten qaytys bolghan. Búl kórsetkish boyynsha әlemde 30-oryngha biraq shyqtyq. Al bir tәulikte (15 shilde) indet júqtyrghandar sany boyynsha 15-orynda túrmyz (1759 adam).

Búdan bólek, respublika boyynsha pnevmoniya diagnozymen myndaghan adam auruhanalarda jatyr. Osynday alaghay da búlaghay kezde el ishinde alyp-qashpa әngime de kóbeygen. Kýndiz-týni dәrihanalarda úzyn-sonar kezek. Oghan eldegi dәri-dәrmek jetispeushiligin taghy qosynyz...

Osy rette biz Abai.kz aqparattyq portaly túraqty týrde jýrgizip kele jatqan internet-konferensiyany – koronavirus taqyrybyna arnaghan edik. Oghan 30-gha juyq súraq kelip týsti.

Abai.kz spiykeri - Oral qalasyndaghy 4-shi júqpaly aurular emhanasynyn I sanatty infeksionist dәrigeri – Ádilbek Jaqsybekúly Núrymbetov oqyrman súraqtaryna egjey-tegjeyli jauap berdi. Marhabat!

Dúrys tamaqtanyp, taza auada kóp jýru kerek!

Ádilbek Núrymbetov, I sanatty infeksionist dәriger:

Múrat Qoyshybayúly: Búryn sondy elimizde pnevmoniyamen osynshama adam auyrghan emes. Mening oiymsha, onyng basty sebebi koronovirus bolyp otyr. Songhy kezde odan qaytys bolghan nauqastar sany koronavirustan әldeqayda kóp. Ne sebepti densaulyq saqtau ministrligi pnevmoniyany jekeshe kórsetip otyr?

Jauap: Sebebi, COVID-19 ókpege týsip, ókpeni zaqymdaydy da, ony qabyndyryp, ayaghy pnevmaniyagha alyp keledi. Álsiregen ókpege bakteriyalar jinalyp, ony ary qaray zaqymdaydy. Nauqastar ýiinde jýrip uaqyt ótkizip alady. Sol uaqyt aralyghynda immuniytet virusty joyyp jiberedi. Nәtiyjesinde COVID-19-gha analiz «teris» bolady. Al, pnevmaniya qalady. Sol kezde alynghan analizderde COVID-19 anyqtalmay, diagnozyn tek pnevmaniya bolyp shyghady.

Maksút: Mening oiymsha betperde (maska) – ózgeni, al qolghap – ózindi qorghau ýshin qajet. Osy ekeuin qoldana jýrip auru júqtyrdym. Qazir temp. týsti, jótel azaydy. Biraq býirekten «pristup» berip, buyn isigi bastaldy. Em-dәrini toqtatyp qoydym. Bar bәle osy bir «KVI» emes pe? Auyrghanyma 15 kýn boldy. Men basqalargha qauipti emespin be? Jýregim әlsiz, auru qaytalanuy mýmkin be? Neshe kýnde taza aiyghuym mýmkin?

Jauap: Eger simptomdy týri bolsa, auru qaytalana qoymaydy. Antiytela týziledi. Tolyq aiyghu ýshin uaqyt qajet. Ásirese dúrys tamaqtanu, tynysqa arnalghan jattyghular jasap, taza auada kóp bolu kerek.

Súiyqtyqtyqty kóp ishu kerek!

Dana: Qazir jelide aqparat әrtýrli. Óziniz júmys isteytin Oral ónirinde naqty qansha adam qaytys boldy?

Jauap: Ókinishke qaray, qazir barlyq jerde, onyng ishinde Oralda da adam shyghyny kóp...

Núrbol: Rentgenge týsip edim ong jaq ókpemnen pnevmoniya tabyldy. Bes kýn qatarynan antibiotikter (1. Levofloksasin 100 ml v/v kapelino 2. Fiyz.rastvor 100ml, Askorbinovaya kislota 3. Ambro 2 ml v/m) qabyldadym. Dәriger antibiotikter qabyldauymdy toqtatty. Endi tek sorpa-su iship jatyrmyn. Biraq әli әlsizbin, eptep basym ainalady. Dәm seze qoygham joq. Ne isteuim kerek? Tolyq aiyghuym ýshin maghan taghy ne qajet?

Jauap: Sorpa, su, airan, sýt, qymyz siyaqty súiyqtyqtardy ishe beru kerek. Sebebi, súiyqtyq organizmdi tazalap otyrady. Mәselen, sorpada etting qúramyndaghy beloktar, miyneraldar, paydaly nәrseler óte kóp. Ayran, sýtting qúramynda belok, kómirsu, kalisiy t.b qajetti dәrumender bar. Aspiringe keletin bolsaq, kýnine ýsh ret jarty tabletkadan ishu kerek. Tamaqtardyng qúramy beloktargha bay bolghany dúrys.

Anar: Qazir auruhanalarda pnevmaniyamen nemese basqa diagnozben týskenderdi qabyldap jatqan joq. Nege olay? Nauqastar ýy jaghdayynda qalay emdeledi?

Jauap: Qazir barlyq auruhanalar josparly emdeudi toqtata túrugha mәjbýr. Sebebi, barlyq jerde koronavirus anyqtalghan. Biraq, infarkt, insulit,  auyr jaraqattar t.b. hirurgiyalyq aurular júmysyn toqtatqan joq.

Tamaq qúramy belokqa bay bolu kerek!

Tәken: Tamaqtanudyng belgili bir qúramy, ólshemi, ereksheligi bar ma? Aspirin men fiziotenz, parasetamoldardy qalay qoldanugha bolady?

Jauap: Tamaq qúramy belokqa bay bolu kerek! Et, sýt, airan, sorpa, asylghan júmyrtqa t.b. Súiyqtyqty kóp ishe beru kerek. Aspirindi jarty tabletkadan kýnine ýsh ret, parasetamoldy bir ret, dene qyzuy joghary bolghanda qoldanylady.

Kópshilikke: Virustan saqtanu ýshin múryngha seuip jýruge bir nәrse aitayyn desem, sol zattyng baghasyn alayaqtar kóterip jibere me dep oilanyp otyrghanym...

Jauap: IYә, kez-kelgen nәrseni aitsa, baghasy sol sәtte-aq, qymbattap ketedi ghoy...

***: Qazir dәri-dәrmekting baghasy aspandap túr. Dәri-dәrmek jetispeushiligi kóp. Búl qoldan jasalyp jatqan dýnie emes pe?

Biz dәrining qorabyn ghana ózimizde shygharamyz...

Jauap: Dәriler qanshalyqty ótedi, sonshalyqty shygharyp otyrady. Bir dәrini barlyq adam ala bermeydi ghoy. Artyq shygharsa, onyng merzimi ótip ketedi. Ol ózderine shyghyn. Sol sebepti olar az ghana mólsherde shygharyp otyrady.

Al, osy mausym-shilde ailarynda dәrining barlyghy emes, osy koronavirustyng emdeluine qatysty dәriler jappay súranysqa ie bolghandyqtan, olardyng eseptep shygharghan dәrileri tausylyp qaldy. Al, qalghanyn shygharugha ýlgermey qaldy.

Bizge dәrining shiykizattary syrttan keledi. Elimizde onyng tek syrtqy qorabyn, ydystaryn ghana shygharady. Sol shiykizattar kele almaghandyqtan kidirip jatqan siyaqty. Qoldan jasalghan boluy da mýmkin. Biraq, ol jaghyn naqty bilmeymin.

Tasjarghan: Qalay oilaysyz, mynau atyng óshkir koronavirustyng shynymen ekinshi tolqyny ma, әlde, biz әli birinshi tolqynda túnshyghyp jatyrmyz ba?

Jauap: Búl koronavirustyng ekinshi tolqyny. Biz birinshi tolqynynan óttik.

Tasjarghan: Áli qansha tolqyn boluy mýmkin? Resey ghalymdary oilap tapqan «Adifobiyr» vaksinasy turaly ne aitasyz? Meninshe, auruhanalar men dәrihanalardyng tabaldyryghyn tozdyryp jýrgen, qaltasynda kók tiyny qalmaghan qarapayym qazaq eshqanday klinikalyq merzimi ótpegenine qaramastan, kez kelgen vaksinany qabyldaugha dayyn siyaqty...

Jauap: Vaksina shyqqanyn bilmedim. Mening estuimshe, alghashqy vaksinany Qytay patenttep, shygharyp jatyr. Al, shynyn aitu kerek, halyq dәri-dәrmekten, vaksinadan aqshasyn da, dýniyesin de ayap jatqan joq.

Birneshe adammen sóileskende aitatyndary: «Ákemnin, sheshemning eminen aqsha ayasam, olar ólip qalsa, artynda qalghan aqshany ne isteymin? Artynan onday aqshanyng qanshasyn júmsasam da qaytara almaymyn», deydi.  Sondyqta, kópshilik qazirgi jaghdayda qay dәri, qay vaksina deseniz de satyp alugha dayyn otyr...

COVID-19-dyng ózi virustyng mutasiyalanghan týri

Kóktem: Pnevmoniyadan ýide emdeluding joly qanday?

Jauap: Áueli sizge pnevmoniya ekenin anyqtap beru ýshin dәrigerding kómegi kerek. Emhanagha barmay-aq, ózinizding ýiinizge emhanadan dәriger shaqyrtynyz. Ol tekserip, taghayyndaularyn berip ketedi. Eskere ketetin jayt – ol taghayyndaular nauqastyng jaghdayyna baylanysty әrtýrli bolady. Qazirding ózinde jalpy protokol ózgerip otyr. Ony dәriger ózi qarap, ólshep, taghayyndap bergen dúrys. Negizinen, barlyq jerde antibiotiyk, virusqa qarsy dәrilerdi beredi. Biraq, qaytalap aitam, eng bastysy beloktargha bay tamaqtar ishu kerek!

Jjh: Otyz gradus ystyqta pnevmoniyadan kim auyrady? Búl kovid 19-dyng mutasiya bolghan kovid 20 týri...

Jauap: Búl COVID-19-dyng ózi virustyng mutasiyalanghan týri. Ol 19-dyng mutasiyalanghan 20-synshy týri emes. Ózi mutasiyalanghan. Ne mezgilge, ne aua rayyna, ne ystyqqa qaramaydy...

Farida: Jedel jәrdem aqyly bopty. Endi «skoryi» shaqyrsang 5400 tg. tóleydi ekensin. Sonda oblystardan kelip jatqan, propiskasy joqtar qaytedi?

Qarapayym maska virustan qorghamaydy

Jauap: Eger jedel jәrdem aqyly bolsa, onda halyqtyng jaghdayy qiyndaydy. Biz de birneshe ret jedel jәrdem shaqyrdyq. Biraq, ol aqyly bolghan joq. Degenmen, onday әngime bar...

Qanat: Maska taghu - ózindi emes, ózgeni qorghaydy degen sóz shyghyp jatyr. Sonda maska taghyp jýrse de koronavirusty júqtyryp alu mýmkin be? Koronavirustan saqtanu ýshin qanday saqtyq sharalaryn jasau kerek (syrtta jýrgende)?

Jauap: Qarapayym maska virustan qorghamaydy. Ol ýshin maskanyng syrtynan respirator kiyip baryp qorghanugha bolady. Al, ózgeni qorghaydy degeni - auyryp jýrgen adam syrtqa virustardy bóle beredi ghoy. Eger maskasy bolsa, virustyng biraz bóligi maskada qalady. Sol sebepti basqalargha taratudy azaytady. Al, sau adam maska taqqanmen respiratorsyz qorghana almaydy.

Erjan: Internette qara zere mayy, hsta ali hinda degen sekildi dәrilerding jarnamasy jýrip jatyr. Osylar paydaly ma?

Jauap: Qazir barlyghy kovidti paydalanyp, ózderining reklamalaryn ótkizip jatqan jaghdayy bar. Onyng barlyghyna sene beruge bolmaydy! Dәrigerding kenesimen ghana dәri taghayyndau kerek.

Quanysh: Ýkimet nauryzda tótenshe jaghday jariyalap, karantin jariyalady. Sol ayaqtalghannan keyin birden koronavirus júqtyrghandar kóbeyip ketti. Sol jolghy karantin qanshalyqty tiyimdi boldy?

Jauap: Birinshi karantinning paydaly bolghany - adamdar ýide otyrdy. Sondyqtan, birli-jarym indet júqtyrghandar bolghanymen, dәl qazirgidey órshigen joq. Sol kezde ýide otyrghannyng paydaly ekenin kópshilik týsindi.

Biraq, úzaq uaqyt otyra beru ekonomikagha tiyimsiz. Sondyqtan, biylik qatang karantinning paydaly ekenin kórsetip, ary qaray jauapkershilikti halyqtyng ózine berdi.

Mmd: Bizding medisina kovidting ekinshi tolqynyna mýlde dayyn bolmay shyqty. Dәriger retinde aitynyzshy 6 trln.tg. kovidpen kýreske jete me?

Jauap: Auru osylay órshy berse, ol aqsha da jetpeui mýmkin. Odan da kóp aqshany qajet etedi.

Berik: Qazaqstannyng medisinasy kovidke qanshalyq dayyn? Ekinshi tolqyndy jene ala ma? DSM sharalary qanshalyq tiyimdi jasalyp jatyr?

Janaza men toy-tomalaqtar aurudy odan әri órshitip jatyr...

Jauap: Kovidti emdeuding protokolyn jalghyz Qazaqstannyng medisinasy istep jatqan joq. Ol dýniyejýzine kelgen indet bolghandyqtan, Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy barlyq aurulardan ortaq protokol shygharyp, sonymen emdep jatyr.

Mysaly, biz júmysta әr nauqas jayly tanerteng jәne keshke aqparat berip otyramyz. Shygharatyn uaqytta Astanagha «vypiskamen» jiberip otyrdyq. Sol siyaqty barlyq oblystan Astanagha jetedi. Astanadan Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymyna ketedi.

Qazir elde auru órship túr. Odan saqtandyru mýmkindigi de azayyp jatyr.  Sebebi, halyqtyng arasyna jayylyp ketti. Odan keyin qaytys bolghandardyng janaza namazyna qatysu, tyghylyp jasaytyn toy-tomalaqtar da aurudy odan әri órshitip jatyr.

Endigi maqsat – der kezinde aurudy anyqtap, ólimge jol bermeu!

Endigi maqsat – der kezinde aurudy anyqtap, emdeu. Ólimge jol bermeu. Al, densaulyq saqtau ministrligining júmysy nәtiyje beretin, bermeytinin uaqyt kórsetedi.

Qazir dәrigerlerding júmysy birneshe esege kóbeydi. Sebebi, búryn eshqanday ýrey, qauip joq edi. Jazdyng uaqytynda kýnine ary ketse tórt-bes adamdy qabyldaytynbyz. Al, qazir kýnine 30-35 ýige baryp jýrmin. Barlyghynyng jaghdayy auyr. Auruhanagha jiberip jatyrmyn, emin alyp jatyr.

Jәne kýnning 40 gradus ystyghynda birneshe qabat qorghanysh kostumimen jýru de onay emes. Ol kiyimdi tanerteng saghat 9-dan bastap kiygennen keshke biraq sheshemiz. Al, sonyng bәri júmystyng qansha esege kóbeygenin kórsetedi.

Jalghyz men ghana emes barlyghy solay júmys istep jatyr. Al, aldynda stasionarda júmys istegen kezde, ýige barmay júmys istep jýrdik. Biraq, soghan qaramastan sharshadym dep aitugha uaqyt joq. Istemeymin dep aitugha bolmaydy. Osy mamandyqty tandaghannan keyin, barlyq qiyndyghyna shydaymyz ghoy.

Ózim de KVY júqtyrdym. Men auru endi bastalghanda birinshi «kontaktnyi» retinde pravizorlyq stasionarda jattym. Odan keyin koronavirus anyqtalghan kezde maghan emdi birden, tez bastady. Sondyqtan nәtiyjeli boldy dep oilaymyn.

Al, menin  qolymnan kelgeni - sudy barynsha kóp ishe berdim. Sosyn jaqyndarym kýnde ýzbey sorpa әkelip otyrdy. Jәne, usarymsyqty jii paydalandym. Jalpy, súiyqtyqty kóp ishkenimning paydasy boldy. Al, emdi dәrigerler jýrgizdi.

Redaksiya: Jauaptarynyzgha kóp rahmet. Enbeginiz jemisti bolsyn.

Dayyndaghan Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz