Aghylshyn, fransuz, nemis, tipti orys tili de osy kýnge deyin basqa tilden kelgen sózdi óz tilining aityluyna baghyndyryp, jútyp jiberetin «temir» zandylyghyn myghym saqtau arqyly әleuetti alpauyt tilge ainalyp otyr. Búl tilderding orfografiyalyq sózdiginde «shettildik sózderdi jazu erejesi» degen arnayy tarausha da kezdestirmeysiz. Óitkeni ol tilder shettildik sózderdi jazuda óz sóileu tilining tabighatyn ghana paydalanady, yaghny kirgen sózderdi tyrp etkizbey, óz tilining dybystaluyna baghyndyryp aityluy boyynsha ghana jazady. Demek, búl tilderde tól sózi ýshin de, kirme sóz ýshin de bir ghana emle jasalghan. Bizde she?

Bizde de solay bolghan bir kezde. Tilimizge jazu erejeleri әli biylik qúrmaghan sonau 20-ghasyr basynda bizding tilimizde de sóileu tilining әleueti dәl solay kirme sózderge biylik qúryp túrdy. Halel Dosmúhamedovting «Ózining zanymen ózgertpey qazaq tili ishine eshbir jat sózdi almaydy, kirgizbeydi. Búl aqiqat nәrse», - dep senimdi aituynyng ózi sol kezdegi tilimizding kirme sózderdi iygerudegi әleuetining qanshalyqty myghym bolghandyghyn kórsetedi.

Mine osy myghym zandylyq til ghylymynda kirme sózderdi iygeretin «tildik mehanizm» dep atalady. Osynday «tildik mehanizm» barlyq tilderde, sonyng ishinde bizding tilimizde de bar. Kirgen sózderdi óz sózi etip jiberu ýshin barlyq til osy mehanizmdi qoldanady. 20 ghasyrdyng basynda solay boldy da. 1926 jyly 26-aqpan men 5-nauryz aralyghynda Bakude ótken týrkitanushylardyng sezinde de, 1929 jyly 2-4 mausym aralyghynda Qyzylordadaghy emle jazuyna qatysty ghylymy orfografiyalyq konferensiyada da aitys-tartys bolghanyna qaramastan, tilimizding ýndesimdilik zandylyghy bәrinen joghary qoyylyp, sol kezdegi sóileu tilining әleuetin jazuda paydalanu kerektigine basty nazar audaryldy. Sol 1929 jyly 25 mausymda sol kezdegi Qazaqstan atqaru komiytetining tóraghasy bolyp túrghan M.Áuezovting qol qongymen bektilgen qaulyda bylay delingen eken: «... qazaq emlesin emlelerining ishinde eng onay sanalghan dybys jýieli emle negizine qúru kerek; qazaqtyng tól sózi ýshin de, shetten kirgen sózder ýshin de birynghay emle jasau kerek». (M.Áuezov. Shygharmalarynyng elu tomdyq tolyq jinaghy. – Almaty: “Dәuir”, “Jibek joly”, 2014 . 3-tom:73-b.).

Demek, múndaghy «dybys jýieli emle» dep otyrghany – sózdi aityluy boyynsha, yaghny esitilui boyynsha jazu kerek degen sheshim edi. Áriyne, búl óte dúrys sheshim boldy. Sol kezdegi gazet-jurnaldardyng betinde de, sol kezdegi ghylymy әdebiyetterde de kirme sózderding tanbalanuynda qazaqylyq iyisi úryp túr edi: obylys (oblasti), partyia (partiya), kәmiytet (komiytet), kәmsәmol (komsomol), kalhoz, әrtel (arteli), bәlshebek (bolisheviyk), kektir (gektar), biriygәdir (brigadiyr), óktәbir (oktyabri), púrsent (prosent), tyraktyr (traktor), noyәbir (noyabri), pәkti (fakt), syipyr(sifr), pebyral (fevrali), әkәdemiye (akademiya), sesiye (sessiya), Leningirat (Leningrad), respóbliyke (respublika), kәmeser (komissar), әrtel (arteli), pәsólke (poselka), kәperetse (kooperasiya), ýushaske (uchaske) t.b. (Mysaldar Kýderinovanyng «Qazaq jazuynyng tarihy men teoriyasy» enbeginen alyndy (Almaty, 2013).

Yaghny búl kezende tilimizdegi «singormonizm» zandylyghy qazaqtyng óz sózderinde de sóz arasynda estiletin qysang dauystylardy (I,Y) estilui boyynsha jazu arqyly (túuraly, taryiqyi, shúu, jatúu, bilýu, bolúu, otyrúu) kirme sózderdi de tilimizding zandylyghyna tastay etip baghyndyratyn «tildik mehanizmin» júmys istetip otyrghandyghyn kóremiz. Búl «tildik mehanizm» әri qaray da saqtala berer edi, әtteng qoldan ózgeris jasap, joghaltpaghanymyzda. Birqatar әleuetti tilderding tabighatynda әli kýnge saqtalyp otyrghan osy bir kirme sózderdi jútyp qoyatyn «tildik mehanizmnen» biz qalaysha airylyp qaldyq?..

Kezinde Halel Dosmúhamedov: «Elding tilin búzatyn, kórshiles elderding mәdeniyetin ýlgige alghan, mәdeniyetti elderding әseri. Elding tili búzyluyna, eng aldymen oqyghandary sebep bolady. Búlar jat әserlerge baghynghysh kelip, ana tilin ózgertuge jol basshy bolady. Oqyghandar ózine ylayyq әdebiyet tili degen til týzeydi. Týzegen jana tilin el ishine jaya bastaydy, kóbine zorlap kirgizedi», - degen eken. Bizde de solay boldy. Onyng ýstine Kenes ýkimetining sayasatymen birge tilimizge jyl sanap engen orys sózderining eselep artyp ketuining ózi de ol sózderdi tabighy iygeruge qiyndyq әkele bastaghany da ras. Ári sol kezderden bastap Kenestik sayasattyng orys tiline basymdyq bere bastaghan sayasaty da qazaq jazuynyng birtindep óz zandylyghynan airyluyna әser ete bastaghany taghy bar.

Osy kezden bastap tilimizdegi kirme sózderdi ózine tolyq baghyndyruda «kilt» bolyp otyrghan, tilimizding ýndesimdik zanyna (singormonizm) degen ghalymdarymyzdyng kózqarasy da kýrt ózgerip «singormonizm sonshalyqty túraqty qúbylys emes, ol da ózgeredi» degen synayly bylqyldaq pikirler beleng ala bastady. Mysaly, 1928-1930 jyldarda Reseyde bilim alyp kelgen Q.Júbanovtyng osy jyldardaghy alghan bilimi onyng kirme sózderdi iygerude kilt bolyp otyrghan singormonizm zandylyghyn da qayta qarap, ony týrki tilderi ýshin de túraqty qúbylys emes degen oigha alyp kelgenin bilemiz. Ghalym – kirme sózderdi orys tiline barynsha jaqyndatyp, ózgertpey jazu kerek degen pikirdi alghashqy aitqan oqymystylardyng biri. Ol 1929 jylghy Qyzylorda konferensiyasynda qazaq tilining singormonizm zandylyghyn algha tarta bermey, halyqaralyq terminder men sovetizmderdi ózgertpey alu kerektigin basyp aityp edi.

Ghalymnyng búl sózinen biz onyng keyingi jyldarda jii kótergen «I, U dybystaryn dara dybys retinde beru kerek» degen pikirin qalyptastyruyna negiz boluy mýmkin ekendigin de bayqaymyz. Mysaly, ol 1935 jyly jazylghan «Qosar ma, dara ma» degen maqalasynda «qosar әripting aldaghy taghdyry osy, ony qansha sýirete bergenmen dybystyng qosarlyghyn saqtap qalmaq emes», - dep týiindeuinde de osy tilderding týbinde birigip, bir tilge ainaluy mýmkin degen kenestik iydeyanyng jatqandyghyn bayqaymyz. Osy kezden bastap әlipby men emleni orys tilining zandylyghyna barynsha jaqyndatyp jazugha kóshu jayly, búl arada tilimizding singormonizm zandylyghyn algha tarta beruding qajet emestigi jayly oilardy Sәrsen Amanjolov ta, basqa ghalymdar da jii aita bastady. Mysaly, S. Amanjolov terminderdi orys tili arqyly iygeru kerek ekendigin aita kelip: «1929 jyly

emleni jasaghan T. Shonanúly, E. Omarovtardyng shet sózderdi óz tilimizge beyimdep qabyldayyq degen niyeti olardyng alashordashyldyq niyetterinen tuyndaghan», - dep jazghyrghanyn da bilemiz. Ghalym әlipbiyde dara i, u tanbalarynyng joqtyghy saldarynan jazuda ýnemdeu prinsiypining saqtalmay otyrghandyghynan shet sózderding jazuda túrqy úzaryp, missisipi, missury siyaqty sózderding mijssijsijpij, mijssuvrij dep 6, 7 әripting ornyna, 13-9 әripke deyin jazylyp jýrgendigin algha tartyp edi. Onyng basty sebebi retinde jazudyng fonetikalyq ústanymgha negizdelgeni dúrys emestigin aitqan ghalym: «Sonyng saldarynan kirme sózderding әrtýrli orfogrammalanuy (kilo - keli, dinamo - dinamy, buro - bura) dep jazyluy sol siyaqty sóz ishinde eki dauysty dybys qatar kelmeydi dep, zoologiya, biologiya, teatr sózderining orynan zologyia, byialogyia, tyiatyr, aptanomyia, apsalúut bolyp tanbalandy», - dep fonetikalyq ústanymdy jazghyra aiyptay týsken edi.

Mine, osylaysha bizding tanymal tilshi ghalymdarymyz birtindep ýndievropa tilderindegi «ýnemdep jazu» ústanymyn algha tarta otyryp, tilimizdegi sóz arasynda dauyssyzdarmen selbese estiletin dauystylardy jazudan bas tarta bastady. Osylaysha «ýnemdep jazugha» úmtylystyng astarynda tilimizdegi «ÚU», «II» «YU», «YI» dybystarynyng yghystyryluynyng astarynda orys tilining «kirigu, fuziyalanu» zandylyghyna jaqynday týsu sayasaty bayqalmay ghana tilimizge biylik qúra týsti. Birtindep «týp núsqagha jaqyndyq» prinsiypine sәikes alynghan emle baptary 1938 jyldan bastap jýieli týrde iske asyryla bastady. Al, endi 1940 jyldan bastap, qazaq jazuynyng kirill jazuyna kóshirilui, orys әripterining engizilui, 1957jylghy qabyldanghan emle erejesi boyynsha «ontaylandyryp jazu» ýrdisining jolgha qoyyluy, yaghny I, U tanbalarynyng taratylmay jazyluy, sóz basyndaghy, sóz arasyndaghy qysang dauystylardy qysqartyp jazu ýrdisi tilimizding singormonizm zandylyghynyng kirme sózderge jýrgizetin biyligine birjolata tosqauyl qoydy. Nәtiyjede tilimizding óz tabighatynda erkin esitilip túratyn dauysty dybystar qysqartylyp jazylu kerek degen erejege ynghaylap «yiyq emes – iyq, myy emes – mi, jyy emes – ji, qyiyn emes – qiyn, Yrysbek emes – Rysbek, ylaq emes – laq, úu emes – u» dep ýnemdep jazghan dúrys dep sheshtik.

Osylaysha, jazuda kirill jýiesine negizdelgen emle erejelerin basshylyqqa aludyng nәtiyjesi sóileu tiline әserin tiygizdi. Býgingi qazaqtyng dybystau organdarynda shettildik sózderdi erkin dybystaytyn akustikalyq-artikulyasiyalyq erekshelikterimiz tilimizge әbden sinisti bolyp, orystanghan sóileu tilin normagha ailandyryp ýlgerdi. Nәtiyjede tilimizding tabighatynda sóz arasyndaghy dauystylardyng esitilui de әlsirep, birjolata joghalugha bet aldy. Múnyng ózi qazirgi әlipby auystyryp, tilimizde joq kirill tanbalaryn әlipbiyden shygharyp jatqan zamanda kirme sózderdi qalay jazamyz degen mәseleni qayta qaraugha alyp kep otyr.

Áriyne, búl arada biz qazaq til bilimining damuyna zor ýles qosqan aty atalghan ghalymdarymyzdyng enbegin joqqa shygharu qaperimizde joq. Ol ghalymdarymyzdyng jetken dengeyi, ghylymda kóterilgen biyigi tym joghary, qazaq tili bilimine qosqan ýlesteri úshan teniz. Q.Júbanov, S.Amanjolov siyaqty iri túlghalardyng ghylymy әleuetine shәk keltiru mýmkin de emes.

Jazudyng emle erejesi endi ghana qolgha alyna bastaghan qazaq jazuy teoriyasynyng bastapqy balang kezeninde ózining aldynda túrghan jazu teoriyasy myqty qalyptasyp ýlgergen әleuetti orys tilining shylauynda ketpeu mýmkin de emes edi. Mine, sondyqtan, búl kezendi jazu teoriyamyz bastan keshirgen bir ghylymy damu satysy retinde ghana baghalaghanymyz jón shyghar.

Dey túrghanymyzben jazu teoriyasymen ainalysyp jýrgen ghalymdarymyzdyng birqatary orys tilining jazu teoriyasy arqyly kelip qalyptasqan «ýnemdep jazu» ústanymyn әli de basty qaghidagha alu kerek degen oida qalyp otyr. Bir qaraghanda, oda túrghan ne bar deuge de bolushy da edi. Alayda, óz tilining tabighatyn joghaltqan til, shetten kelgen sózderdi de iygere almay otyrghanyn qayda qoyamyz. Sonyng saldarynan, bir tilding tabighatynan eki týrli (tól sózderge, kirme sózderge) jazu erejesin shygharyp otyrmyz. Tól sózderge bólek, kirme sózderge bólek ereje jasau әli sol basqa tilding shylauynda jýrgenimizding basty kórinisi. Onyng ózi tilimizding tabighatyna sәikes birtútas jazu emle erejesin jasaugha orasan qiyndyq tughyzyp keledi.

Emle erejelerimizde kirme sózderding jazyluyna arnayy erejeler oilastyryp әlek bolyp kelemiz. Termin sózderdi dúrys jazudyng dauy da sheshimin tabar emes. Demek, jazu emle erejesin jasauda basty biylikti әli de sol qazaqtyng jalpaq sóileu tiline beruimiz kerek. Kirme sózderdi sóileu tili qalay iygeredi, sol kýiinde jazugha úmtylghanymyz dúrys. Yaghny jazudaghy basty ústanym – fonetikalyq ústanym degen 1929 jylghy erejege qayta oraluymyz qajet. Kirme sózderdi iygerip jazudy oidan shygharugha bolmaydy. Ony iygeretin tek qana tilding ishki tabighaty ghana. Tilding sol ishki tabighatyna mýmkindik bereyik. Tilimizde singormonizm qanshalyqty әlsiregenimen de, әli de mýlde joghalyp ketken joq. Shettildik sózderdi jazuda әlemdegi barlyq tilder qoldanyp otyrghan osy ústanymdy biz nege shettetemiz?! Olay bolsa, tól sóz ýshin de, kirme sóz ýshin de bir ghana emle erejesin jasauymyz kerek. Olay etpegen jaghdayda, әlipbiydegi kirill tanbalaryn shygharu arqyly ghana ózge tilding shylauynan qútyluymyz mýmkin emes.

Q.S.Qalybaeva

Abay atyndaghy QazÚPU-dyng professory, Últtyq komissiya janyndaghy Orfografiyalyq júmys tobynyng mýshesi, f.gh.d. 

Abai.kz