Latyn әlipbiyine kóshu mәselesine baylanysty preziydent Q.Toqaev myrzanyng atyna arnayy jazylghan bir top ghalymnyng haty shyqty. Oghan TBY ghalymdarynyng jauaby jariyalandy. Búl hattyng maqsaty belgili bolghanymen, resmy sipaty týsiniksiz bolyp qaldy...

Egjey-tegjeyli oilastyrylghan jauap emes, qalay bolsa solay qúrastyra salu, keminde, Memleket basshysyn syilamau bolyp tabylady. Bir Instituttyng keshegi bir top bólim mengerushilerine, ghylym doktorlary men ghylym kandidattaryna, bas, agha jәne ghylymy qyzmetkerlerine sol instituttyng basqa bir toby jauap jazghany qyzyq boldy.

«Hatta «...ortaq týrki әlipbiyi» – shartty úghym» dep bir týigen. Búdan sauatsyz, sayaz, qate pikir boluy – mýmkin emes. Jәne taghy bir jerinde Á. Qaydar «eshqashan 28 әripten túratyn әlipbiydi úsynbaghan» dep qoyady. Bizdi tanghaldyratyny, Institut atynan osy mәtindi jazyp otyrghan adamdar ózderine kóp jyldar basshy bolghan akademik aghamyzdyng enbekterinen mýlde beyhabar bolghany. Ortaq әlipby jәne sol ortaq әlipby negizinde jasalghan qazaq latyn әlipbii turaly Ábekenning eluden astam maqala, bayandama, analitikalyq jazba jәne resmy hattary bar ekenin bilmegen bolyp shyqty ghoy, búl mamandar...

Akademikting ózin sóileteyikshi. Jeti jyl búrynghy Á.Qaydardyng sózi: «1993 jyly «Kemel elge kemel әlipby kerek» degen taqyryppen Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaevtyng atyna ashyq hat jazyp, ol «Ana tili» gazetining № 52 sanynda basylymnyng ýsh betinde jariyalanghan edi. Býkil júrtshylyqqa mәlim. Ashyq hattyng sonyna týrki júrtyna ortaq әlipbiyding 34 tanbadan túratyn jobasy qosa berilgen. Búdan shyghatyny týrki júrtyna ortaq әlipbiyding ýlgisi búdan 20 jyl búryn әkelinip, qalyng júrtshylyqqa belgili bolghan. Ol qazir ayaq astynan belgili bolyp otyrghan jayt emes... Qazaq әlipbiyine baylanysty biz әzirlegen ýlgi sol 34 tanbanyng negizinde jasalghan 28 әripten túrady» («Egemen Qazaqstan», 2013 j., 14 aqpan). 2000 jyly «Egemen Qazaqstan» gazetining 26 shilde kýni shyqqan sanynda «Jana qazaq әlipbiyi» atty maqalasynda Ábduәli Túghanbayúly 28 әripten túratyn әlipbiyin taghy da tәptishtep týsindirip: «Búl joba qabyldanghan 34 әripten túratyn ortaq әlipbiyge sәikes alynyp otyr. Búl – barlyq týrki tilderine birdey qoyylatyn talap. Odan auytqugha bolmaydy» dep tújyrymdaydy.

Jaraydy, kóptegen (jýzdegen!) búltartpas derekterdi qoya túryp, eng songhy osy ortaq týrki әlipbiyine naqty mysal keltireyikshi. 2018 jyly Stambul qalasynda «Týrki tilderining әlipbiyleri» atty halyqaralyq alqaly konferensiya ótti. Oghan, Qazaqstannan onshaqty uniyversiytet, GhZI, ortalyqtardyng ghalymdary baryp qatysty. Bir ghana Til bilimi institutynan bir emes, bes ghalym barghanyn bilemiz, attaryn atasaq, olar – Erden Qajybek, Álimhan Jýnisbek, Zeynep Bazarbaeva, Ayman Aldash jәne Qúralay Kýderinova. Sol jiynda týrki tektes elderding ghalymdary birauyzdan «1991 jyldan beri mamandargha jaqsy tanys tilshi-ghalymdar maqúldasyp, birauyzdan qabyldaghan ortaq týrki әlipbii barsha týrki tilderi ýshin ózderining últtyq núsqalaryn dayyndaghan kezde, mýmkindiginshe, osy ortaq týrki әlipbiyin negizge alyp otyrghany jón» degen jeti baptan túratyn qauly-qarar qabyldanyp, taygha tanba basqanday (jogharyda aty atalghan Institut ghalymdarynyng da qoldary bar, әlbette) qoldary qoyylghanyn eskertsek jetkilikti bolar deymiz. Sondyqtan, olargha ortaq әlipby shartty úghym emes, naqty úghym ekenin bilip jýrgeni dúrys.

Jauap hat avtorlary bizdi «grammatologiyalyq júmyspen shúghyldanghan emes» dep qoyady... Synap otyrghan hatqa qol qoyghandardyng ishinde A. Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng basty bólimderining biri bolyp tabylatyn – grammatika bólimining mengerushisi, ghylym doktory Orynay Júbaeva bolghanyn úmytyp otyrghan bolu kerek, nemese grammatologiyadan tek qana fonetika mamany jәne bazalyq diplomy boyynsha osy taqyrypqa mýlde ýsh qaynasa, sorpasy qosylmaytyn qazirgi Instituttyng diyrektory Anar Fazyljanova hanym ghana habardar ma sonda?

Hatta búlar әlipby júmysyna kedergi keltirip, arandatu júmysyn jýrgizedi delingen. Búl endi úzaq әngime. Sondyqtan, Álipby jobasyn kim qalay tejep otyrghanyn aty-jónimen jeke maqala etip beremiz. Shyndyghyna kelsek, búl jerde bylyq kóp. Ony aitsan, sen de jylaysyn, biz de jylaymyz... Qazir Institut jobasy dep aitylyp ta, jazylyp ta jýrgen joba – Instituttyng jobasy emes. Sol jobany «Institut jobasy» dep Preziydentke joldaghandary da, naghyz, faktilerdi búrmalau bolyp tabylady. Institut jobasy 2016 jyly shyqqan kitapta (q.: «2016») resmy týrde jariyalanghan (q.: «395»). Búl joba әri ortaq týrki әlipbiyine kereghar emes, әri Á.Qaydar núsqasyna sәikes jasalghan edi. Yaghny attay otyz jyl ishinde Instituttyng negizgi jobasy bolghany dau tughyzbaydy.

A.Fazyljanovanyng aldynda bolghan diyrektorymyz E.Qajybek te dәl osy Institut jobasyn ghana qoldaghan jәne Institut atynan joghary jaqqa úsynyp jýrgen jobasy da osy núsqa boldy.

Búghan naqty dәlel kerek bolsa, ony da keltire keteyik. Bizder әli Instituttaghy әlipby júmysynan shettetilmey túrghan kezde, jana diyrektorymyz, kele salyp, birden ghalymdar kenesi jinalysyn úiymdastyrghany esimizde. Sol jinalysta jeke ózi kýn tәrtibine ýsh núsqa úsyndy. Solardyng biri – «Institut jobasy», basqa ekeui – orfotop tarapynan úsynylyp jýrgen «jetildirilgen» jobalar. Ghalymdar kenesi chatyna jana diyrektordyng ózi osy jobalardy qoyghan skrinshottaryn kórseniz jetkilikti: q.: «A.Fazyljanova», «Orfotop», «Orfotop-2» jәne «IYn. jobasy».

Sol jiyngha Instituttyng kóp ghalymdary, atap aitsaq, A.Salqynbay, B.Sýierqúl, B.Qapalbek, Q.Aydarbek, O.Júbaeva, E.Qajybek, Á.Jýnisbek, M.Taubaldiyev t.b. «qatysa almady». Jәne sol jiynnan keyin A.Fazyljanova institut jobasynyng ornyna ózimen birge Núr-Súltan qalasynan kóship kelgen Orfotop óz jobasyn «Institut jobasy» dep atay bastady. Búghan ne deysizder?

Instituttyng ghylymy negizi әbden pysyqtalghan jobasyn qoldaushy ghalymdar.

file:///C:/Users/user/Desktop/%D2%9A%D0%B0%D1%80%D0%B0%D1%80.pdf

Abai.kz