Tilge qajettilik tughyzatyn uaqyt jetti
Tilge qajettilik tughyzudyng birinshi joly әriyne, әr azamattyng tildi ýirenuge degen qúlshynysyn oyatu, jaghday tughyzu, orta qalyptastyru, patriottyq ruhyn, sýiispenshiligin arttyru ekeni belgili. Ayta ketetin nәrse, búl júmysty memleket 30 jyl boyy toqtausyz jýrgizip keledi.
Orys tildiler «bizge mýmkindik berinder, oqytyndar, ýiretinder» dedi. Oqytudan, mýmkindik beruden kende bolghamyz joq. Áli oqytyp jatyrmyz. Tildi oqytugha, memlektting milliondaghan aqshasy júmsaldy. Nәtiyje qayda? Belgilengen meje boyynsha elimizding azamattarynyng 90 payyzdan astamy әrtýrli dengeyde iygergenimen, әleumettik zertteuler boyynsha 52,7 payyzy qazaqsha erkin sóilep, jaza alady. Al endi qalghany 30 jylda 30 auyz sóz ýirenbese, tipti niyettenbese oghan memleket kinәli me? Preziydentting aldymen niyet boluy kerek dep otyrghany da osydan. Biraq qashan niyettenedi eken dep kýtsek, taghy jýz jyl kýtuimiz mýmkin. Osynyng bәri qajettilik tughyzatyn tetikting joqtyghynan.
IYә, ras, is qaghazdary qazaqsha jýre bastady. Alayda, jýz payyz qazaqshagha kóshti dep aitugha erte. Ásirese biznes salasynda. Aqiqatynda әr qújattyng artynda orysshasy birge jýredi. Kóbine qújattar aldymen negizinen oryssha dayyndalady, sosyn ony kóz ýshin, esep ýshin qazaqshagha audarady. Búghan bizding Zandarymyz dәlel. Zandar talqylanatyn salystyrmaly kesteler dәlel. 30 jylda eng bolmasa qazaqsha 3 zang jaza almadyq? Býgingi kýni qazaq halqy sany jaghyn ósti, 70- payyzdy qúraydy dep maqtanamyz. Ony aldaghy jalpy halyqtyq sanaq ta kórseter. Alayda últ tilinde jazylmasa, oqylmasa, qoghamdyq oryndarda óz tilinde sóilespese, zanyn óz tilinde jaza almasa, jiyndary qazaqsha ótpese sanymyzdyng kóbeygeninen ne payda?
Jahandanu bel alghan sayyn elimizge basqa elding azamattary biri júmys babymen, ekinshisi basqa sebeppen kelip qonys tebe bastaydy. Qazir kelgender birden oryssha ýirenuge tyrysatyny bayqalady. Nege? Óitkeni bizding qaladaghy qogham oryssha sóileydi. Avtobusta, dýkende, barlyq jerde oryssha qyzmet kórsetu beleng alyp barady. Biznes tili orys tilinde...
Búl da Preziydent aitqanday niyetting joqtyghynan. Niyetin týzetetin qajettiliktin, talap pen baqylaudyng joqtyghynan.
Preziydent Qasym-Jomart Toqaev býgin biz sóz etip otyrghan maqalasynda «Memlekettik tildi bilu – Qazaqstannyng әrbir azamatynyng paryzy. Mindeti dep te aitugha bolady. Osy orayda men barsha qazaqstandyqtargha, onyng ishinde qazaq tilin әli jete mengermegen otandastaryma ýndeu tastaghym keledi. Jastar aghylshyn tilin nemese basqa da tilderdi az ghana uaqytta mengere alatynyn kórip otyrmyz. Tútas buyn almasqan osy jyldarda qazaq tilin ýirengisi kelgen adam ony әldeqashan bilip shyghar edi. Halqymyzda "Eshten kesh jaqsy" degen sóz bar. Eng bastysy, ynta boluy kerek»,- deui de sondyqtan.
Postkenestik kenistiktegi elderde til sayasatynyng zannamalyq bazasynyng ózgerui qarqyndy týrde jýzege asyryldy. Mәselen, Gruziya, Armeniya, Ázerbayjan, Ózbekstan, Tәjikstan Kenes ókimeti kezinde qabyldanghan zandaryn ózgertti, Baltyq jaghalauy elderi tәuelsizdik alghaly Memlekettik til turaly zandaryna ýsh ret ózgeris engizdi. Kóptegen elderde memlekettik tildi bilu – azamattary ýshin «mindet» bolyp tabylady: «Ázerbayjan Respublikasynyng әrbir azamaty әzerbayjan tilin biluge mindetti» (Ázerbayjan Respublikasynyng memlekettik til turaly zany. 1-bap, 1.1-tarmaq), «Fransuz tilin qoldanu mynalar ýshin mindetti bolyp tabylady:...» (Fransuz tilining qoldanysy turaly № 94-665 Fransiya zany («Tubon zany»). 2-bap).
Úlybritaniyada belgili bir lauazymda júmys isteui nemese oqu ornynda bilim aluy ýshin kez kelgen túlgha aghylshyn tilin talap etilgen dengeyde biletinin atalghan test baghdarlamalary arqyly rastauy qajet. Osy arqyly qoghamdyq ortada tildi paydalanu súranysy jasalynady.
Germaniyada Gete-Instituty әlemning 80-ge juyq elderinde qyzmet atqarady. Mәselen, Germaniyada óz isin ashugha niyet bildirgenderge nemis tilin orta dengeyde mengeruine beriletin Gete-Institutynyng sertifikatynsyz birlesken kәsiporyn, firma ashugha rúqsat etilmeydi.
Estoniyada enbek naryghynda eston tilin bilui júmys ornyn tabu, óz isin keneytu ýshin basty sebep, eston tilin bilgen túlghagha lauazymyn jaqsartugha, joghary jalaqy alugha kóp mýmkindik beriledi.
Niyderland búdan on jyl búryn óz Konstitusiyasyna elge kelgen barlyq immigranttardyng niyderland tilin bilu mindettiligi turaly norma qosty. Ispaniyanyng Konstitusiyasyna sәikes, búl elding әrbir azamaty ispan tilin biluge mindetti. Beligiya elinde azamattyq aludyng birden-bir sharty sol elding tilin ghana emes, salt-dәstýrinde jetkilikti bilui kerek. Til bilmeseng azamattyghyn bermeytin elder qatary jana men atap ótkennnen de kóp ekenin bilesizder. Olardyng bәri demokratiyany joghary qoyatyn elder.
Kimge, nege jaltaqtaymyz? 18 million halqy bar Qazaqstan emes, 150 million orys tilde sóileytin halqy bar Resseyding ózi tilin qorghap zang talaptaryn ózgertti.
Migranttardyng tildik beyimdeluine qatysty Resey Federasiyasynyn ózinde 2015 jyldan bastap zannamada belgilengen normativter boyynsha elde túrugha rúqsat alu ýshin orys tili men mәdeniyetinen (850 sózden túratyn leksikalyq minimum, Resey Federasiyasynyng tarihy, zannamasy men әkimshilik qúrylysy, t.b.) bilimi jónindegi sertifikat talap etiledi. Sertifikat alu ýshin enbek migranttaryn oqytu ortalyqtary qúryldy. Orys tilin biletin mamandargha azamattyq alu joldary jenildetildi.
Qajettilik tughyzu kerek. Elimizding әr azamaty óz betimen ýirenuge, taza sóilep, jazugha, ómirde qoldanugha mәjbýr boluy kerek. Qayda barsa da aldynan qazaq tiline degen qajettilik shyghuy tiyis. Sonda ghana qazaq tilin shyn mәnindegi memlekettik tilge, elimizdegi últaralyq qatynas tiline ainaldyrugha mýmkindik bar. Sol qajettilikti tughyza alyp otyrmyz ba? Ony tughyzatyn ne nemese kim?
Áriyne eng aldymen zang kerek. Qazirgidey solqyldaq zang emes. Qazirgi zanda qazaq tili memelekettik til deymiz de ekinshi babymen basqa tilge de qúzyr beremiz. Til turaly zang oryndaluy kerek deymiz de ony qadaghalau, baqylau fnuksiyalarynan aiyryp tastaymyz.
Osydan kelip qoldanystaghy zannyng baqylau, talap etu qúzyreti joqqa tәn. Aytayyq, býgingi kýnde sauatsyz jarnamalardan kóz sýrinedi. Jarnama ghana emes, kóshe boyyndaghy dýkenderdin, firmalardyn, jekemenshik nysandardyng mandayshasynda túrghan ataularynyng qazaqshasyn oqyghan júrttyn ashuy keledi. Jergilikti til basqarmalaryna baryp shaghynghanymen, basqarma qyzmetkeri tekserip, baqylaugha ala alatyn zang babyn alyp tastaghan. Býgingi jaghdayda eskertu jasaudan әdistemelik kómek kórsetuden, asa almaydy. Byltyrghy jyly búl mәselege halyq narazylyghynyng kýsheygeni sonday, «Til maydany», siyaqty toptar qúrylyp, Pavlodarda Ruza Beysenbaytegi til abyroyyn qorghap mitingke shyghuyna tura keldi. Halyq petisiya jinap, býgingi deputat Qazybek Isanyng belsendi júmysymen Memlekettik til turaly zang qabyldaudy talap etti. Osynday kezende biz býkil til kýreskerlerining basyn qosyp «Til qorghandary» onlayn tobyn qúryp júmys bastaghanymyzgha júrt kuә. Onyng qúramyna elimizdegi basqa da últ ókilderi kirgenin, tipti Etnos ókilderi Memlekettik til turaly zang qabyldau turaly ýndeu qabyldaghany da mәlim. «Til qorghandary» alghashqy otyrysynda birqatar talaptaryn qoyyp, úsynystaryn aitqan bolatyn.
Endi sol talap-tilekter boyynsha osy uaqyt ishinde ne isteldi:
Birinshi, «Til qorghandary» Memlekettik til turaly zang qabyldau mәselesin kótergen bolatyn. Búl talap boyynsha Til komiyteti Memlekettik til turaly zannyng tújyrymdamasyn jasap úsyndy.
Ekinshi, «Til qorghandary» «sauatsyz jarnamalardyng kóbengine baqylaugha, qadaghalaugha mýmkindik beretin zang baptary joq» degen mәselege kótergen. Osyghan oray «Kórneki aqparattar turaly» zangha baqylau tetigi bolatyn bap úsyndyq. Býgingi kýni Mәjiliste qaraluda.
Alayda zang babyna engizilgen baqylau fnuksiyasy kәsipkerliktin, biznesting qyzmetine kedergi bolady degen jeleumen «Atameken» búghan qarsy bolyp, alynyp qalyp edi. Ol bap engen jaghdayda kәsipkerler ózining iletin jarnamalyq mәtinin jergilikti til basqarmasyna kórsetip, sauattylyghyn teksertip alar edi. Al qazir ilgen jarnamasyn nemese mandayshadaghy atauyn qate bolghandyqtan alyp tastaugha nemese qayta jasatugha mәjbýr bolady. Búl olargha qyp-qyzyl ziyan әkeledi. Odan bólek qate jarnama ilgen kәsipker kýlki, mazaqqa qalyp, biznesining atyna núqsan keledi, bedeli týsedi. Qayta saylanghan Mәjilis deputattary últjandy azamattarmen tolyqqanyna qarap erekshe ýmittenemiz. Zandy jýrgizetin júmys tobyn deputat Berik Ábdighaliyúly kýni keshe Atamekenmen ózara talqylau ótkizip, baqylau fnuksiyasyn engizuge kelisetin ynghaygha kele bastaghanday. Aldaghy kýnderde osy zang Parlamentte qaralghanda biz aityp otyrghan baqylau tetigi bolatyn baptardyng enuine yqpal etedi dep senemiz.
Ýshinshi, arnayy Almaty telearnasy «Til qorghandary» tele baghdarlamalary jasaldy.
Tórtinshi «Til qorghandary» jibergen suretter men viydeo materialdardy zang búzushylyq bolghan ónirdegi til basqarmalaryna, ózge de jauapty mekemelerge jiberip týzetip otyrdyq.
Býkil ónirlerde sauatsyz jarnamalarmen Til zanynyng búzyluyna baylanysty jappay reydter ótkizildi.
Qazaqstan Respublikasy «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» Zanynyng 21-babynyng talaptarynyng oryndaluyn qamtamasyz etu maqsatynda jergilikti atqarushy organdar tarapynan 2020 jyly respublika boyynsha zang talaptaryna sәikes kelmeytin 11625 kórneki aqparat anyqtalyp, 7463-i týzetildi (64,2%).
Búl - kónil júbatarlyq kórsetkish emes.
Mәselen Atyrauda 438 zansyzdyq anyqtalsa, onyn 71-i yaghny 16,2 payyzy ghana týzetilgen,
Jambylda 4191 zansyzdyq anyqtalsa, onyn 1021-i yanni 24,3 payyzy ghana týzetilgen,
Shymkent q. 335 zansyzdyq anyqtalsa, onyng 98-i yaghni 29,2 payyzy ghana týzetilgen. Nege? Óitkeni ony baqylaytyn, qadaghalaytyn zang tetigi joq.
Besinshi, Feysbuk, instagram, telegram siyaqty әleumettik jelilerinde «Til qorghandarynyn» jәne Til komiytetining akunttaryn ashtyq.
Altynshy, Til qorghandary tobyndaghy zangerlermen talqylay otyryp Jadynama jasadyq.
Jetinshi Til qorghandary kótergen balalar mulitfilmin jasaugha qatysty birqatar júmystar jasaldy.
Eng ókinishtisi til ýirenbek týgili jórgektegi balalardyng tili oryssha shygha bastady. Búl – últ qauipsizdigi ýshin qauipti. Tilin joghaltqan últ – últ boludan qalady. Ózge ýstem últqa sinip ketedi.
AQSh, Germaniya, Fransiya, Japoniya, Qytay taghy basqa memleketter animasiyalyq filimderge strategiyalyq túrghydan mәn berip, múny iydeologiyalyq qúral retinde paydalanudy ýrdiske ainaldyrghan. Múndaghy basty maqsat – últtyq qúndylyqtardy balalardyng sanasyna siniru.
Mәjilis jәne Senat deputattaryna Til qorghandarynyng «Kiynematografiya turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 2019 jylghy 3 qantardaghy № 212-VI Zanyna sәikes әleumettik manyzy bar filimder sanatyna jatatyn qazaq tilinde týsiriletin animasiyalyq filimderdi qarjylandyrugha qosylghan qún salyghynan (NDS) bosatu mýmkindigin qarastyrmasa bolmaydy degen pikirin jetkizgim keledi.
Býgingi kýnde ata-ana balanyng qasynda kóp bola almaytyndyqtan, qazirgi balalardy telefon, yutub tәrbiyelep jatyr. Yutubty qazaqshalau degen sóz, sol kontentti qazaq tilindegi sapaly materialdarmen tolyqtyru degen sóz. Ol da til ýshin jasalatyn ýlken júmys.
Segizinshi «Til qorghandary» elimizdegi kóptegen sayttardyng orys tilinde ghana ekeni, sóitip zang búzushylyq beleng ala bastaghanyn da kótergen bolatyn.
Osyghan oray Til sayasaty komiyteti «Qazaqstan Respublikasynda tildik ahualdy taldau jәne oghan monitoring jýrgizu» jobasyn jasap iske asyrdy.
Atalghan Joba ayasynda monitoringting eki baghyty qamtyldy:
1. Kórneki aqparattar;
2. Resmy internet-resurstar.
Elimizding 8 qalasynda, atap aitqanda, Núr-Súltan, Almaty, Pavlodar, Petropavl, Oral, Qaraghandy, Qostanay, Kókshetau qalalarynda kórneki aqparattarda jәne búqaralaq aqparat qúraldarynyn, sonymen qatar ortalyq jәne jergilikti atqarushy organdardyn, últtyq kompaniyalardyng jәne joghary oqu oryndarynyng resmy sayttarynyng memlekettik tildin talaptaryna sәikes jýrgizilu barysy tekserildi.
Monitoringting qorytyndysy boyynsha tómendegidey kemshilikter oryn alghany anyqtaldy, atap aitqanda:
1, Resmy sayttargha kirseniz negizgi bet birden orys tilinde ashylady. «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» QR Zanyna sәikes basymdylyq memlekettik tilge berilu kerek. Kez kelgen mekemening (kәsiporynnyn) resmy sayttary birden memlekettik tilde ashyluy kerek.
2, Sayttardaghy aqparattardyng basym bóligi tek orys tilinde jýktelgen. Oghan sayttarda qazaq tilinde ashylghan keybir bólimderding aqparatsyz bos túruy nemese orys tilindegi aqparatty ornalastyryp qongy dәlel bola alady.
3, Qazaq tilindegi betke ornalasqan aqparattyng kólemi orys tilindegi aqparattardyng kóleminen әldeqayda az boluy. Búl aqparattyng birinshi orys tilinde dayyndalyp, odan keyin qazaq tiline qalay bolsa solay audarudy degendi bildiredi.
4, Resmy sayttargha memlekettik tildegi aqparattardyng der kezinde, yaghny aqparattardyng uaqytynda ornalastyrylmauy anyqtaldy.
5, Keybir últtyq kompaniyalar men aksionerlik qoghamdardyng saytynda memlekettik tildegi aqparattar tekserusiz, korrektorlyq týzetuler jasalmastan ornalastyrylghan. Sol sebepti aqparattarda orfografiyalyq, pukntuasiyalyq jәne stilistikalyq qateler oryn alghany anyqtaldy.
6, Ákimdikterding resmy sayttarynda budjet turaly aqparattar, statistikalyq mәlimetterding basym bóligi orys tilinde jýktelgen.
Jalpy 125 mekemening resmy saytyna monitoring jýrgizildi. Osy monitoringting qorytyndysy boyynsha 98 mekemege eskertu hattary joldandy, onyng ishinde 33 hat – memlekettik organdar men әkimdikterge, 16-sy – últtyq kompaniyalargha, 31-i – joghary oqu oryndaryna, 16-y – bankterge jәne 2-ui portal әkimshilerine joldandy.
Osy joldanghan eskertu hat boyynsha 40 mekeme ózderining resmy sayttaryna týzetuler engizgenin mәlimdedi (33 – memlekettik organdar men әkimdikter, 10 – últtyq kompaniyalar, 11 – joghary oqu oryndary, 4 – bank).
Til janashyrlarynyng artynda halyq túr. Qazaq halqynyng sany da sapasy da ósti. Endi qoghamnyng barlyq salasy memlekettik tilde qyzmet etkenin qalaydy. Búl turaly Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Qazaq tilinde sóileu maqtanysh boluy ýshin qoghamda oghan degen qajettilikti arttyrghan jón. Memlekettik qyzmetke, onyng ishinde, halyqpen tyghyz júmys isteytin lauazymgha taghayyndau kezinde kәsiby biliktiligine qosa, qazaq tilin jaqsy biletin azamattargha basymdyq beru kerek. Parlamentte nemese baspasóz mәslihattarynda memlekettik tilde sóilep, pikir almasa almaytyn memlekettik qyzmetker úghymy, eng aldymen, qazaq azamattarynyng arasynda – anahronizmge ainalugha tiyis» degen pikirin basty baghdar etuimiz kerek.
Ádilbek Qaba,
Til sayasaty komiytetining tóraghasy («Memlekettik til halyqty úiystyru qúraly» taqyrybyndaghy otyrysta sóilegegen sózi)
Abai.kz