Qazaqstan halqynyng 40  payyzy auylda túrady. Auyl túrghyndarynyng 80 payyzdan astamy -  qazaq. Olar  negizinen auyl sharuashylyghymen shúghyldanady. Demek, auyldaghy sharualarynyng múny týptep kelgende - qazaqtyng múny. 

Qazaqstan auylynda auyl sharuashylyq ónimderin auylda óndeu mýmkindigi joq. Auyl túrghyndarynyng negizgi kirisi tek mal sharuashylyghy men egin  sharuashylyghynyng tabighy ónimderin óndirumen shekteledi.

Býgingi kýnde auyl túrghyndarynyng kóbining iyeliginde mal jayatyn jaylym, egin egetin jer joq. Auyl sharuashylyq jerleri tórt-bes baydyng (sharua qojalyqtarynyn) iyeliginde. Qazir búl az sandy baylar barghan sayyn kóp jer iyelenip, toyymsyzdyqqa ketip bara jatsa, kóp sandy auyl túrghyndary kedeylikting qamytyn myqtap kiude. Búl Qazaqstandaghy barlyq auylgha tәn ortaq jaghday.

Auyl túrghyndarynyn  búl  basty problemasy әdette auylda gaz joq, taza  auyz su, sapaly emdeu, internet joq degen mәselelerding tasasynda qalyp  kelgen edi. 2016 jyly bastalghan jer dauy, jer dauyn sheshu ýshin qúrylghan jer komiissiyasy búl problemany ashyqqa shyghardy. Biyl  auyldaghy auyl sharuashylyq jerler az sandy adamdardyng jeke menshigine ótip ketpeui  ýshin, auyl sharuashylyq jerlerin jeke menshikke beruge bes jyl marotoriy jariyalandy.

Auyldaghy auyl sharuashylyq jerlerin at tóbelindey baylardyng iyemdenip, qara sharuanyng jersiz qaluy Qazaqstannyng damuymen sayasy ornyqtylyghyna ýlken әser etetin manyzdy qoghamdyq mәsele. Áleumettik problema.

Qazir auyl sharualary oyandy. Ár auylda jer dauy shyghyp jatyr. Jergilikti әr dәrejeli biyliktegiler búl mәselege qalay qaraydy?.. Sharualar jer mәselesin qalay sheshudi talap etip  jatyr? Biz búl mәselege óz betimizshe taldau jasap kórdik.

Almaty oblysy, Eskeldi audany, Qaynarly auyly 500 otbasy 2000-nan astam jan sany bar, qazaqy auyl. Búl auyldaghy auyl sharuashylyq jeri Cherkashina Zinaida bastaghan sanauly ghana  baylardyng qolynda. Búl Cherkashina Zinaida  iygeretin jer jyl sayyn kóbeyip keledi. Auyldaghy mal tabyny jayylatyn jer barghan sayyn tarylyp ketti. Auyl túrghyndarynyng kóbinde egistik  shappalyq jer joq. Auyl túrghyndarynyng qolyndaghy az maldy baghu barghan sayyn qiyndaghan.  Jaghdaydyng mәjbýrleuimen auyldaghy kózi ashyq, halyqshyl jigitterding bastamasymen shabyndyq  jer, jaylymdyq jer mәselesi boyynsha baylardyng alghan jer telimderinen jeri joq auyl  túrghyndaryna ýlestirip beru úsynysy jergilikti biylikke qoyyldy. 17.06.2021 jyl auyl  túrghyndary auyldyq mәdeniyet ýiining aulasynda audannyng orynbasar әkimining qatysuymen jogharydaghy talaptar boyynsha kezdesu boldy. Bas qosudyng qorytyndysynda audannan arnauly komissiya qúrylyp búl mәselege jauap beretin boldy.

Eskeldi audannyng orynbasar әkimi, auylsharuashylyq bólim bastyghy, audandyq jer qatynastary bólimining bastyghy bastaghan atalmysh komissiya 22.06.2021 jyly Qaynarly auylyna keldi. Auyl  túrghyndary auyldyq mәdeniyet ýiining aulasyna jinaldy. Komissiya auyldaghy belsendi  túrghyndarmen betpe-bet kezdeskisi kelmedi. San týrli syltau aityldy. Auyl túrghyndary komiissiya men betpe-bet kezdesudi talap etti. Osydan song ghana mәdeniyet ýiinin  jinalys zalynda  auyl túrghyndary men komissiya mýshelerining kezdesui boldy. Auyl  túrghyndary bir-birlep aldygha  shyghyp, aryz-talaptaryn ortagha qoydy. Búl kezdesudi komissiya aryz-talaptardy «tekseremiz, qaraymyz» degen kәnigi qalyptasqan jauappen qútyldy.

Osydan keyin komissiya mýsheleri auyl tabynynyng jayylymdyq jerin kóruge qyratqa shyqty. Auyl ómiri, malsharuashylyghynan habary azdau audandyq auylsharuashylyq bólim jauaptysy  mal tabyny jayylatyn jerdi kórgen «tabynydyq jerleriniz nedegen ken» dep tanqaldy. Auyl  tabynyn baghyp jýrgen jigit: «myna egindik arasymen eki jýzdey siyrdy qalay aidap ótuge bolady? Myna jer osydan eki jyl búryn aq jatqan bolatyn, byltyrdan bastap Cherkashina Zinaida degen qojayyn aghashtardy qoparyp, jerdi keneytip, egin saldy. Oghan aghashtardy júlugha  kim  qúqyq  berdi? Jerdi qalay aldy? Jeri jetpey  jatyr ma, biz kýn kórmeymiz be», dedi.  Komissiya mýsheleri onyng sózin tyndamady. Bir auyl túrghyny auyl әkimine: «Siz tabyndy eki kýn óziniz baghyp kórinizshi. Jan -jaghy egistikpen qorshalghan tar jerde tabyndy baghugha bolatyn-bolmaytynyn bilesiz», dedi. Búl  súraqqa auyl әkimi: «әkimge siyr  baq  deytin sen  kimsin?  Búl әkimdi qorlaghandyq», dep ashugha bulyqty. Tanqaldyq, «halyq  ýshin  qyzmet  etemiz», dep sert bergen  búl ataqaminerler halyqtyn  tabynyn baghudy qorlau dep sezinse, búlar halyqtyng mún-múqtajyn jýregimen tyndaydy, týsinedi  dep qalay aitugha bolady. Komissiya Cherkashina Zinaidanyn  iygerip  otyrghan jerlerinin  barlyghy zandy dep aiytty. Auyl túrghyndarynyng aituynsha,  ol  osy  auyldyng alpys payyzdan astam jerin iygerip otyr. Búl jerlerding barlyghyn zansyz jolmen zandastyrap alghan-mys. Ony anyqtap shyghu  mýmkin emes.

Auyldyng bir túrghyny: «men 2014 jyly Preziydentke hat jazyp, jer  súraghamyn. Auyl әkimi kelip  jer joq degen. Ýiimning manayyndaghy jerler sol kezde bos jatqan bolatyn. Eki jyl boldy Cherkashina Zinaida egin salyp jýr. Sonda maghan jer joq, Cherkashina Zinaidagha jer bar, búny  qalay týsinuge bolady?», - dedi. Jauap joq. Biyl Cherkashina Zinaida auyl  irgesindegi egistik jerin auyl malynan qorghau ýshin eni 1.90 metr terendigi 1.90 metr  ormen alty gektar jerin qorshap qoyghan. Búl qazylghan jerler onyn  iyeliginde emes. Egistik jerdi búlaysha býldiru zangha  qayshy. Ekológiyany býldirgendik dep esepteledi. Cherkashina Zinaidanyng búl әreketi jer anany  qorlaghandyq, auyl halqyn kózge  ilmegendik. Zandy taptaghandyq. Búl  auyldyng әkimi ne istep jýr? Búl  súraqtar komissiya mýshelerine qoyyldy.  Komiycsya mýsheleri men auyl túrghyndary qazylghan ordy baryp kórdi. Or  qazdyrushy Cherkashina Zinaida da boldy. Cherkashina Zinaida ordy  erten  japtyramyn dedi. Auyl túrghyndary japtyrmaymyz, prokuratura  kelip teksersin, zang boyynsha basqarylasyn dedi. Biraq, kelesi  kýni  polisiyanyn  qorghauymen or  jabyldy. Cherkashina Zinaida qazghysy kelgen jerdi qazdy, japqysy kelgende japty.

Cherkashina Zinaida: «Búl shudy shygharugha Janajylúly Erjan bastamashy boldy. Auyl túrghyndarynyng arasyna jik saldy. Auyl túrghyndaryn maghan qarsy shyghugha úiymdastyrdy, últaralyq  arazdyq  tudyrdy, júmys jasauyma  kederni  keltirdi»,  degen aryzben  polisiyagha  jýgingen. Polisiya Janajyl úly Erjandy tergeuge aldy.

Biz búl komissiyanyng arnauly auyl túrghyndarynyng aryz-talaptaryn  tyndau ýshin at aryltyp kelip túryp, belsendi túrghyndarmen betpe-bet   kezdesuge naraulyq tanytuynan, qalyptasqan syrghytpa jauaptarynan, baylargha min taqpay, auyl túrghyndaryna mysqylday qaraghan beynelerinen,  búl komissiyanyng mәseleni sheshuge emes, auyl túrghyndarynyng mysyn  basyp, betin qaytarugha kelgenin bildik. Biz búl auyldaghy eng ýlken sharua qojalyq  - Cherkashina Zinaida qojalyghynyng jәy japsaryna taldau jasap kórdik.

Búl sharua qojalyghynda 2500 gektar egistik jer, 2000 gektar shabystyq jer, 1500 gektar  jayylymdyq jer bar eken. Búl jerler auyldyng auyl  sharuashylyq jerlerining alpys payyzdan astamyn qúraydy. Búl jerding kadastrlik qúramy jýzden astam pay ýleskerlerining jer telimderinen,  sharua qojalyghy otbasyndaghy әrbir mýshening atyndaghy jer telim  ýlesterinen, konkurs arqyly alghan jer telimderinen qúralghan. Elimizde  jer  telimderin ýlestiru konkursy nening kunkóris ekenin barlyghymyzgha týsinikti. Búl  sharua qojalyghynyng qarmaghyndaghy barlyq jer telimderi qaramaqqa zandy.

«Men Qaynarly auylynyng túrghynymyn. Mening aitayyndegenim jer men pay mәselesi. Mening kóship kelgenime 4 jyl. 5 million tengege 3 ýidi ornymen, payymen satyp alghanmyn. Birinshi jyly Cherkashina Zinaida «sen satyp alypsyng jerdi, payyng bizde» dep maghan tiyesili shóp pen arpany berdi. 3 paygha  3 tonna arpa, 390 týk shóp berdi. Al kelesi jyly Cherkashina Zinaidanyng úly kelip endi maghan pay berilmeytinin aitty. Sebebi búl kisiler qújat jasap alghan eken. Qaynarly auylynyng shetindegi jazyq dalanyng bәrin ózi iyemdenip alghan. Ne maldy, ne adamdy attatpaydy. Mal týsse shtraf salady. Adamdardyng bәri  malyn jayatyn jer tappay, aqsha tólep jaylaugha jiberuge mәjbýr  boldy. Qos siyr alyp, auylda kәsibindi dóngelet degen Elbasynyng tapsyrmasy qayda qaldy? Neshe siyr baghyp otyrsa da sýtke jarymay otyrghan halyq ashynbaghanda qaytedi», - deydi  Sanat myrza (Minber  sayytynan).

Búl auylda alghashqy jer telimderin bóliske salu 1991 jyly boldy. Búl  kezde kóptegen adamdar bir janyn baghudyng qamynda jýrdi, olar jerdi iygeruge qauqarsyz edi. Basy qatqan júrt nan izdep qalagha ýdire kóshti. Orystar Reseyge qonys audardy. Cherkashina Zinaida siyaqty baylar osy kezde oraydy tiyimdi paydalandy, auyldyng bos qalghan jerin menshik iyelerimen kelisip, jer telimderining paydalanu qúqyghyn satyp aldy.  Sharua  qojalyq iyeleri óz  atyna nemese senimdi adamdarynyng atyna qújattyn jasatty. Kóriniste esh zang búzushylyq joq, bәri jeke túlghanyng kelisimen  jasalghan. Sharua qojalyq konkurs arqyly jerdi imdendi.

Qazaqstannyng auyldaghy sharua qojalyqtary derliktey joghardaghyday joldarmen bar tirligin zandastyryp  alghan. Búl  zandastyrugha  elimizdi jaylaghan  jemqorlyq  ýlken jol ashqan.  Kimnen  kóru kerek?  Sharua qojalyqtarynan  ba, әlde solqyldyq zannan ba?..

Cherkashina Zinaida sharu  qojalyghynda  jýzden astam adamnyng pay ýlesteri bar. Bir pay ýleskerinde bes gektar egistik jer, tórt gektargha juyq shappalyqjer, bir jarym gektar  jayylymdyq jer  bar. Egistik jerine arpa  egedi. Bir paydyng bes gaktar egistik jerinen bir jylda jirma beste, otyz  bes tonna arpa orady. Qojalyq ýleskerlerge biylgha deyin bes gaktar egistik  jeri ýshin jylyna bir tonna arpa berip keldi. Shappalyq tórt gektargha juyq  jerden on bes sent shóp shabylady. Ýleskerlerge jýz otyz týp shóp beredi.  Qojalyqtyng ónimning elude-elu boyynsha esep jasasatyn ýleskerleri de  bar. Olardyng kim ekenin aitpasaq ta týsinikti dep oilaymyn. Jaylymdyq jer ýshin ýleskerlerge eshtene bermeydi.

Qaynarly auyldyghyndaghy búl qojayyn tek sharua qojalyghynyng qojayyny  emes, auyl әkimining әmiri oghan jýrmeydi. Eger sózi ótse jerdi betaldy qazghyzbas edi.

Cherkashina Zinaida jәne Eskeldi audanyndaghy Hilyshiyenke dep atalatyn sharua qojayyny turaly el auzynda: «Búlar Elbasy  N.Nazarbaevpen qarym-qatynasy jaqsy. Elbasymyz búlardy qoldaydy, qorghaydy eken.  Búlargha qarsy túryp eshtene jasay  almaysyn» degen әngime jeldey esedi.

Qazir atalmysh Qaynarly auyldyghyndaghy belsendi Janajylúly Erjan, Qaripoldanov Sanat, Bekenúly Shalqa qatarly azamattar Cherkashina Zinaidadan qysym kórude. Búl  qojayyn shópti  jergilikti túrghyndargha satpay qoydy. Ásirese joghardaghy belsendiler men olardyng artynan  ergenderge mýlde bermeydi. Ádilin aitar tóreshisi joq, qorghansyz búqaranyng kórer kýni osy boldy. Audan әkimi ózim baryp mәselelerindi shesheip berem dep  aiytqanyna apta  aunady. Shóp  shabylyp boldy. Jarylqaytyn әkim joq. Auyl maly shópsiz qaldy. Auyl túrghyndary aqshagha shóp taba almay  sarsangha týsti. Cherkashina Zinaida  bar shópti syrtqa satty. Qylyshyn sýiretip qys kele jatyr. Búl  auyl  halqynyng maly qysta ne jeydi? El aman, júrt tynyshta baylarmen atqa minerlerding qysymynan halyq tayaq jeude. Halyqtyng ýnine qúlaq  asatyn ýkimet qayda?

Biz búl retki  oqighany ózek ete otyryp, auyldaghy sharualardyng hal  jaghdayyna zertteu jasau arqyly tómendegidey mәselelerdi tanyp jettik.

Auylda jer naryghy  qalyptaspaghan. Búnyng birden-bir sebebi -  sharua  qojalyqtarynyng auyldaghy jerdi  monopoliyalap aluy. Áset, Almasbek Sadyrbay aitqanday jerding jeke menshikke berilmeuinen emes. Atalmysh Qaynarly auylyndaghy Cherkashina Zinaida sharua qojalyghynda  ýleskerlerge  beriletin tólemnin  óte tómen ekendigin, әdiletsiz  ekendigin  aittyq. Búnyng basty sebebi - búl  auylda  ýleskerlerge  maghan  qosylyndar, men Cherkashina Zinaidadan da  artyq ýles berem deytin ekinshi bir  bәsekeles sharua qojalyghy joq. Ýleskerlerde óz  ýlesimdegi  jerdi  kim kóp payda berse soghan berem dep aitatyn qúqyq (zanda qarastyrylghan) mýmkindigi de joq. Búnday  qúqyqty ýleskerlerding qyryq toghyz jyldyq jaldau menshik qúqyn bir jolata satyp alu arqyly joq qylghan. Ýleskerlerde paydany ghana kózdeytin sana da joq. Óitkeni jer naryghy  qalyptaspaghan jerde ýles jerinen týser paydany salystyra almaydy, sezine almaydy. Sezingenderdi týrli  jolmen janyshtaydy. Monopolia kýsh alghan jerde jeke túlghalardyn  ekonomikalyq erkindigi  shekteledi. Búnday erkindik bәsekening alghy sharty. Bәseke joq jerde naryqtyq ekonomika  damymaydy. Biz  naryqtyq  ekonomikany jolgha  qoyghanymyzgha otyz jyl  bolsada, auylda әli de jeke túlghalardyng ekonomikalyq  erkindigi zandy  kepildik  beretin qúqyqtyq baza qalyptastyra almaptyq.

Biylikting qaynary halyqgh dep Ata Zangha  jazghanymyzben, auyl  túrghyndarynda biylikke  aralasatyn eshqanday jol joq. Auyl túrghyndary óz jerlerin ózderi bóliske salugha da qatyspaydy. Auyldyng jerin audandaghy  komissiya konkurs arqyly sheshedi. Óz auylyndaghy jerdi kim, qalay  alghandyghyn bilugede qaqy joq. Auyl halqyn eshqanday sheneunik kózge  ilmeydi. Búl otyz jylda jemqorlyqty damytyp, jergilikti ózin-ózi  basqaru inistiutyn damytpaghanymyzdyn, demokratiagha mәn bermegenimizdin  saldary.

Qazir auyl túrghyndary sharua qojalyqtarynyng ýstinen biylikge aryz aityp jene almasyn bildi. Zansyzdyqty bile túrsa da, sottasyp jenuding mýmkin  emestigin týsindi. Býgingi kýni sharualar biz auylda túryp, ózimizdin  az  malymyzdy aqsha tólep baqtyryp, jem shópti satyp alyp jýre beruimiz  kerek pe? Ádildik qayda, tendik qayda, auyl da tirlikti týzer jol bar ma? degen súraqtarmen bas qatyryp, daghdaryp shyghar jol izdeude. Shyghar jol  bireu-aq. Ol - jerdi jalgha beruding qyryq toghyz jyldyq meriziminin  ayaaqtaluyn tospay, auyldaghy auyl sharuashylyq jerlerin bir  tútas  qaytalay bóliske salu.

Barlyghymyzgha týsinikti dep oilaymyn. Elimizde әdil sot joq, jemqor biylik bar. Shenneunikter búqaranyng mýddesin qorghaushylar emes, baylardyn  soyylyn soghushy advokattargha ainalyp ketken. Auylda Cherkashina Zinaidalar jergilikti biylikge qanday yqpal etip, sózin ótkizip, әmirin jýrgizip  otyrsa, jogharghy biylikte oligahtar men latifundister sonday yqpal etip,  әmirin jýrgizip otyr. Áyitpese, Auyl sharualarynyng jerge qatysty  búl  mәseleleri 2016 jyly qúrylghan memlekettik jer komissiyasynda ashyqqa  shyqpas edi. Auyl manayyndaghy jaylymdyq jerlerdi auyl túrghyndarynyng ortaq paydalanuyna qaytaru turaly, jer kadastryn ashyq kórsetu qatarly  halyqqa tiyimdi qararlar qabyldanghan. Bes jylda osy baghyt boyynsha jibi týzu bir júmys atqarylmapty. Onyng ýstine ortaq jayylym auyl  túrghyndarynyng mәselesin sheshpeydi. Auyldaghy әr sharuanyng jeke iyeliginde egindik, shappalyq jeri bolu  kerek. Búl  talapty oryndaugha býgingi biylik qauqarsyz. Búny oryndatugha halyqtyng qahary ghana qauqarly. Halyq osy jolmen ghana biylikti aiytqanyna kóndire alady. Halyqtyn  ýnine  qúlaq  asatyn memleket qalyptastyramyz degen búl biylik sharualardyng mún-múqtajyn negizge alyp, jer reforasyn jýrgizip, sharualargha jerdi teng bólip berse, bórkimizdi aspangha atar edik.Áy  qaydam?!

Auyl túrghyndary oyanu kerek. Qazir el men jer  ýshin alandaghan qogham  qayratkerleri, qazaq últshyldary týrli qoghamdyq úiymdar men  qozghalystar  qúrdy. Búl úiymdar auyl halqynyng problamasyn zertteui, auyl halqyn oyatugha kýsh saluy kerek.

Aghybay Ákbarúly,

Erjan Janajylúly

Abai.kz