Til ýshin alangha shyghugha dayyn Ábe 97-ge toldy
El ýshing eng basty mәsele bolyp túrghan ol niyetinen Ábeng býgin de qaytqan joq…
Qazaq әdebiyetining klassiygi, Qazaqstannyng Halyq jazushysy ataghy bar eki jazushynyng biri (ekinshisi әigili aqiyq aqynymyz, til qorghany Múqtar Shahanov), jazushylardan jalghyz kózi tiri KSRO memlekettik syilyghynyng laureaty (barlyghy ýsheu-aq bolghan, ekeui - M.Áuezov, J.Moldaghaliyev), qaysar qogham qayratkeri Ábdijәmil Núrpeyisov býgin 22 qazanda 97 jasqa toldy! Alla jar bolsyn Alash abyzyna!
Áygili «Qan men terdin», «Sen» jәne «Songhy paryz» romandarynyng avtory әli tyn, qúdaygha shýkir.
Eki jyl búryn torqaly toqsan bes jasyn toyladyq. Toqsanyn toylatpaghan edi, toqsan besin qalamger-qayratkerler bar, biyligi bar, jabylyp jýrip súraghasyn, zorgha kelisim bergen edi…
«Aq jol» partiyasynyng atynan qúttyqtap bardyq. «Qazaq handyghyna 550 jyl» medalymen marapattap, arnau jyr oqydyq.
ABYZ. Ábdi-Jәmil Núrpeyiske:
«Qan men terdi» әlem býgin әn ghylyp,
Jan men sherdi jyrlap jatsa-zandylyq!
Keyipkerler atyp shyghyp kitaptan,
Ketti ómirge aralasyp mәngilik!
Terbelesing tereng teniz zarymen,
Ádildikti talap etting bәrinen.
Ómir ýshin kýresuding ne ekenin,
Múzgha jazdy el tyrnaghynyng qanymen...
Teniz beti qyzyl qangha boyalyp,
Dauyldardan ketti qazaq oyanyp...
Elamanday Erge eliktep óstik biz,
Aqbaladay arulardy ayadyq...
Qabaghyna qaratatyn qoghamdy,
Sýieu bolar Sýieu qarttar joq әlgi..
Tәnirbergen kýshin әli kórsetip,
Bizding biylik Sudyr Ahmet bop aldy...
Ómirge búl óte qatal súraghy,
Qalendeyin qaranarlar shydady...
Tilimiz ben dilimizge obyr bop,
Shodyr* bitken shodyrayyp jýr әli...
Múz ýstinde ajal bolyp әr adym,
Balyqshylar aulaghanda tamaghyn,
Tolqyndarmen alyssa da tappaghan,
Altyn balyq syilady Altyn qalamyn.
Úlyqtardyng últsyzdyghyn úqpadyn,
Tireu boldy Tildi qorghap shyqqanyn.
Keri iyterip keshe Kenes kósemin,
Jeltoqsannyng yzgharynan yqpadyn.
Arynynnan Aral tolqyp yrghala,
Tileuindi tilep býkil túr Dala.
«Jýzge jet!»-dep, jelpinsem men, jekiysin,
«Bes-aq jyldy berdi ghoy» dep «búl bala....»
Dýniyeni dýbirletip әr izin,
Oryndadyng últtyng «Songhy paryzyn».
El aldynda endi joq qoy qaryzyn.
«Elaman» dep Erding atyn qoyghanday,
El amanda - Sen amansyn, Abyzym!
Ábeng jyly jymiyp, qolymdy qysyp, rizashylyghyn bildirdi.
Ábenning toqsannan assa da qayraty әli qaytpaghanyna 2017 jyly ózim kuә boldym. Sol kezde biz, últ ziyalylary Memlekettik tildi mindetteytin zang qabyldau ýshin Qazaqstan Preziydentine Ashyq hat jariyalaghan edik.
Sol Ashyq hattyng mәtinin kórsetuge kórnekti jazushy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Smaghúl Elubay ekeumiz Ábene kelgenbiz.
Ábeng jasy toqsannyng beseuine kelse de biz aparghan hatty asýiinde shәy iship otyryp, kózildiriksiz oqydy… Biraz jerin, týzedi.
Ertenine taghy bardyq Smaghúl kókem ekeumiz. Taghy týzedi. Ashyq hattaghy qalamgerlerding retin týzedi. Ózi qatty qúrmetteytin Dulat Isabekovty ózinen keyin ekinshi etip qoydy. «Asanәli nege joq?» - dedi maghan qadala qarap. Ol tizimde Asanәli Áshimov aghamyzdyng bolmaghanyna tap bir men kinәli sekildimin. «Asanәli aghamyz qol qoya ma eken?» - dedim men dýdәmal kýide. «Qoyady, «men aitty» degin. Akademik Kamal Ormantaevqa da qoydyryndar» dedi dauysyn nyqtap. Sonymen, sol kýni týnde Kamal aghamyzdyng ýiin izdep jýrip tauyp alyp, qolyn qoydyrdym. Sózge kelmey birden qolyn qoyyp berdi ol kisi. Akademik Tóregeldi Sharmanov agham qatty qoldap, quattap túryp qol qoydy. Asanaly Áshimov aghamnyng da qolyn qoydyrdyq, Ábenning sәlemin salmaqtap jetkizip, «Qazaqtyng tilin sizder qorghamasanyzdar kim qorghaydy?!» dep aityp, biraz enbek sinirip jýrip…
Ýshinshi kýni Smaghúl agham
«endi ózing bara ber» dedi. Bardym. Taghy týzedi. Esime ol kisining shygharmalaryn týzey beretini turaly әngimeler týsti. Qara shal qatayyp alghan. «Myna jerin nege bylqyldatyp, júmsartyp jibergesinder? Sening ondayyng joq edi ghoy? Ony kim jazdy? Smaghúl ma?» - deydi maghan shanshyla qarap. Oipyrmay, mening jazghandarymdy oqyp jýredi eken ghoy dep qoyamyn ishimnen marqayyp.
«Ábeng týzey beredi, «jóndedim» dep, ózing dúrys dep tapqanyndy jariyalay ber» - dedi Smaghúl kókem kýshti kenes berip.
Ábene baryp jýrgen sol kezde tarlan jazushymyz ótkende Smaghúl aghamyz aitqan әigili sózin aitqan edi. IYә, ol sóz 2021 jyly 17 shildede Almatyda deputattyq júmys josparyma say Qazaqstan Jazushylar odaghynda kórnekti jazushy-dramaturg Dulat Isabekov bastaghan bir top ziyaly qauymmen, shygharmashylyq odaq ókilderimen kezdesude aitylghan bolatyn. Endi sol kezde «Qazaq ýni» gazetinde jariyalanghan Smaghúl Elubay aghamnyng ózining sózin keltireyin:
«Búdan ýsh jylday búryn Qazybek Til mәselesin qoldaugha baylanysty dýbirli bir qozghalysty bastady. Ol, shyntuaytynda, Til maydany edi. Bәrimiz sol kýreske dayynbyz dep jappay qol qoydyq. Tu ústaushymyz Qazybek Isanyng manayyna shoghyrlandyq. Qajet bolghan jaghdayda, Memlekettik til ýshin alangha, kóshege shyghamyz dep sheshtik. Toqsan bes jastaghy Halyq jazushysy Ábdijәmil Núrpeyisovting ózi «Til ýshin alangha shyqqan elding eng aldynda men jýretin bolamyn» dep shiryqty. Sóitip, әlgi hatqa býginde 126 myng belsendi adam qol qoydy. Al onyng syrtynda belsendi emes milliondaghan qazaq túr ghoy!» - dep tolghap, tolghanyp sóilegen edi Smaghúl aghamyz.
IYә, Memlekettik tildi talap etip, Preziydentke jazylghan Ashyq hatqa elimizding әlemge әigili tarlandary Ábdijәmil Núrpeyisov, Dulat Isabekov, Asanәli Áshimov, Qabdesh Júmәdilov, Ómirzaq Aytbaev, Mekemtas Myrzahmetov, Tóregeldi Sharmanov, Kamal Ormantaev, Núrghaly Nýsipjanov, Tólen Ábdik, Amangeldi Aytaly, Smaghúl Elubay, Sәbit Dosanov, Ghabbas Qabyshev, Temirhan Medetbek, Beksúltan Núrjekeev, Israil Saparbay, Úlyqbek Esdәulet jәne t.b. bastaghan últ ziyalylary qol qoydy. Konstitusiyadaghy orys tili turaly 7-baptyng 2-shi tarmaghyn alyp tastap, Memlekettik til turaly zang qabyldaudy talap etken búl Ashyq hatqa «Qazaq ýni» últtyq portalynda býginde 126 mynnan astam adam qol qoyyp, qoldap, búrynghy mejelerden 1000 esedey kóp tarihy rekordtyq dengeyge jetip otyr. Últ mýddesi ýshin búryn múnshalyqty qalyng qol jinalghan emes. Búlar tek internetke qoly jetkender ghana. Búl birjarym aida ghana 125 mynnan asqan El patriottary artynda smartfon paydalana almaytyn milliondaghan halyq túrghany aiqyn. Búl qalyng qol ishinde tek qazaqtar ghana emes, әrtýrli últ ókilderi de (50-ge juyq) jetkilikti. Belgili jurnalist, qogham qayratkeri Maksim Rojin bastaghan kóptegen orys últy ókilderi de Memlekettik tildi talap etken Ashyq hatty qoldap, qol qoyyp, naghyz otanshyl patriottyqtaryn kórsetti.
Yaghni, Memlekettik til turaly zang qabyldau kýn tәrtibindegi kýnnen-kýnge kýsheyip kele jatqan eng basty ózekti mәsele bolyp túr. Sondyqtan da «Qazaq ýni» portalynda búl Ashyq hatty 1 milliongha juyq adam oqyp, 2000-nan asa pikir jazylyp, qoldau bildirdi.. Áleumettik jelilerdegi qaptaghan qoldaushylardyng sanyn esepteu mýlde mýmkin emes.
126 myng adamnyng qoly qoyylghan Ashyq hat Preziydent әkimshiligine, Aqordadaghy sanauly últ qayratkerining birine últtyng Amanaty retinde tapsyrylghan bolatyn. Ol QR Preziydenti Q.Toqaevtyng qolyna tiydi me, tiymedi me belgisiz.
Eger qolyna tiyse, sol Ashyq hatqa ózi birinshi bolyp qol qoyyp, jasy jýzge tayaghan shaghynda qazaq tili ýshin alangha shyghugha dayyn otyrghan Ábdijәmil Núrpeyisovpen birge qan maydandy keship kelgen, qazaq әdebiyetinde detektiv janrynyng negizin qalaghan qalamger, kemel jazushy Kemel Toqaevtyng preziydent úly artynda milliondar túrghan halyqtyng Ashyq hatyna nazar audarmauy jәne nәtiyje shygharmauy mýmkin emes dep oilaymyn.
Býgin 22 qazan -tolaghay 97 jasqa tolghan Alash abyzy Ábdijәmil Núrpeyisovting tughan kýni!
Keshegi Qazaq Halyq Assambleyasy jiynynan keyin qazaq qayrandap qalghanda, dәl býgin tughanynyzgha dәn rizamyz Ábe! Óitkeni, qúttyqtaymyz dep, jyrymyzdy, múnymyzdy aityp qaldyq. «Qan men terdin» avtoryna Jan men Sherdi aghyttyq.
Qúday qalasa, endi eki-ýsh jylda Jambyldyng jasy, Jýz jastyng jýzi kórinip qalar dep tilep otyr eliniz.
Últtyng úly mýddesi jolynda toqsan besinde de top jarghan tolaghayymyz, Alash auzyna qaraghan abyzymyz Ábe, qúday sizge quat berip, Alla jar bolsyn!
Bizding biylikting pighylyna qaraghanda qayratynyz qaytpay, Qazaq tilining Tәuelsizdigi ýshin qay kezde de alangha bastap shyghugha dayyn bolynyz!
Biz bәrine de dayynbyz!
Qazybek Isa
Abai.kz