Halqymyzdyng mandayyna basqan birtuar, aqiyq aqyn Múqaghaly Maqataev dýniyege kelgenine biyl 90 jyl tolyp otyr. Maqataev ózining qysqa ghúmyrynda óleng degen kiyeli ónerding tuyn tigip, óz óner mektebin qalyptastyryp ketken asa daryndy aqyn. Jyr júldyzy Múqaghaly Maqataev:

Jazylar estelikter neshelegen,
Kóremiz onyng bәrin pesheneden.
Áyteuir, biletinim bir-aq nәrse,
Kóshedi óleng nemese óshedi ólen!

...Qulary,taudyng qyzyl týlkisi der,
Momyndar, bizding ýiding kirpishi der.
Mәngilikke ózimmen ala ketken,
Mening nәzik janymdy kim týsiner!? – dep óz taghdyryn ózi boljap ketken әulie aqyn.

Uaqyt – әdil tarazy. Uaqyt óte kele shashasyna shang júqpaghan naghyz jýirikter ghana tarih synaghynan sýrinbey ótip, óz dәuirining shejiresinde aty altyn әrippen jazylady. Qazaq poeziyasynyng Hantәniri atanghan Múqaghaly Maqataev turaly ataqty aqyn, jazushy, ghúlama ghalymdar ilgeri-keyinde ózderining salmaqty oilary men zanghar-zanghar baghalaryn aityp keldi.

Múqaghaliday úly klassik aqyngha әdil baghasyn bergen túlghalardyng biri – Sharghyn Álghazyúly edi.

Jyr janbozy Sharghyn Álghazyúly óz zamanynda qazaq-qytay eki elge aty keninen tanymal bolghan qayratker. Men arghy bette bala kýnimnen bastap Sharghyn aqynnyng atyn qazynaly qariyalardyng auzynan kóp estigenmin. At jalyn tartyp, azamat bolghannan keyin Sharghyn Álghazyúlynyng Qytaydaghy kazirgi zaman qazaq әdebiyetining eng alghashqy qara shanyraghyn qalaushylardyng biri ekenin bildim. Olay bolsa búl maqalada Sharghyn aqynnyng kim ekendigi turaly oqyrmandargha qysqasha tanystyra keteyin.

Sharghyn Álghazyúly 1903 jyly Almaty oblysy, Shonjy audanynyng Diyirmen degen jerinde dýniyege kelgen. Ákesi Álghazy jay sharuy adamy bolghan, keyin kele ol kisining kózi kórmey soqyr bolyp qalghan eken. Sharghyn 13 jasqa kelgende әkesi Álghazy qaytys bolyp, kedeyshiliktin, joqshylyqtyng taqsiretin әbden tartty. Aqyl aitar eshkim bolmasa da, zerek-zerdeli bala Sharghyn әdebiyetke qúmar bolyp, aqyn-jazushylardyng kitaptaryn kóp oqyp, el ishindegi aitys aqyndardyng ólenderin jattap ósip, ýlgi ónege aldy. 1911 jyldan 1917 jylgha deyin qazaq jәne orys mektepterinde oqidy. Sharghyn 15 jasynan bastap qolyna qalam alyp, óleng jaza bastaydy.

1930 jyldary, әsirese Kenes ýkimeti kezindegi solshyldyqtyn, auyr alman-salyqtyn, qoldan jasalghan asharshylyqtyng nәubeti qazaq halqynyng basyna ayamay-aq keldi. Osynday qysyltayang kezde Sharghyn auylymen birge Qytay shekarasynan asugha mәjbýr boldy. Alghash ol Ilening Shapshal audanynda múghalim boldy. Osydan keyin kóp ótpey Naqysbek aqalaqshynyng arnauly shaqyrtuymen Tekes audanynyng Shiyliózek mektebine baryp mektep mengerushisi boldy. Sharghyn aqyn 1940 jyldardyng ishinde Qazaq últynan shyqqan Qúrmanәli Ospanúly, Halyq Ospanúly, Toqqoja Ábildaúly, Búqara Tyshqanbaev, Dәuletkeldi Baybolatov, Tanjaryq Joldyúly, Mәlik Birimjanúly t.b. ziyalylarmen dәm-túzdas, syrdeste bolyp ótti. 1944 jyly Sharghyn ýsh aimaq ýkimetining ornalastyruymen Tekes audandyq oqu-aghartu bólimining bastyghy boldy. Osy kezderde ýsh aimaq ýkimeti basqaryp shygharghan «Odaq» atty jurnalda, «Tónkeris tany», «Algha» gazetterinde óleng jariyalap, aqyndyq, aghartushylyqpen teng shúghyldandy. Sodan Sharghyn aqyn 1951 jylgha deyin Keng Tekes saharasynda aghartushylyqpen shúghyldanyp, qazaq saharasyndaghy balalargha ghylymnyng shamshyraghyn jaqty. Sodan keyin eki jyl Tekes audandyq mәdeniyet bólimin basqardy. 1953 jyly Ýrimji qalasynda ótkizilgen әdebiyet kórkemónershilerding ólkelik jiynyna abyroymen qatynassa, 1957 jyly Shynjang jazushylar qúryltayyna qatynasyp, onyng eng bedeldi mýshelerining biri boldy.

Sol ret Qazaqstannan Qytaydyng Ýrimji qalasyna arnayy saparmen barghan әigili jazushy, akademik Ghabit Mýsirepov tanysyp úzaq syrlasqan. Búl Sharghyn jasampazdyghyna ýlken shabyt boldy. 1954 jyly Ile Qazaq Avtonomiyaly oblysy qúryldy. 1955 jyly Sharghyn aqyn Qúlja qalasyna kóship kelip, 1958 jylgha deyin Ile Qazaq Avtonomiyaly oblystyq sayasiy-mәslihat kenesinde qyzmet istedi. Sol jyly týrli qoghamdyq sebeptermen tarihy Otangha qonys audardy. Men Ile Qazaq Avtonomiyaly oblystyq sayasiy-mәslihat kenesining tarihy materialdar komiytetinde qyzmet istep jýrgende aghartushy, aqyn Sharghyn ólenderi meni ózine qatty qyzyqtyrdy.

2005 jyly «Ile gazeti», «Ile tarihy materialdary» atty basylymdarda Sharghyn aqyn turaly kólemdi maqalalar jariyaladym. Arghy bettegi men biletin aqyndardyng ishinen tarihy Otan topyraghyna jambasy tiyip fәny dýniyeden baqy dýniyege attanghan aqyn Sharghyn ghana!

Kópti kórip, kóp jasaghan aqyn 85 jyl ghúmyr keship, 1988 jyly qazan aiynda Rayymbek audanynyng Shәlkóde auylynda dýnie saldy. Onyng artynda qalghan múralaryn jinaushylar 1992 jyly «Kósh keruen», 2005 jyly «Ata meken» atty jyr jinaqtary baspadan shyghardy.

Men bir jyldyq aldynda Bektúrghan Uәiisbayúlymen birge Almaty qalasynda túratyng Núrlan Kódekov degen jas múghalimning ýiinde qonaq boldym. Sol kýngi qonaqta jasy jetpisting mol ishine kelgen qart pedagog Sharghyn aqynnyng úly Tilkeuhan aghamen tanystym. Sol kýni tanystyqta Tileuhan әkesi Sharghynnyng baspa betinde jaryq kórmegen birtalay ólenderi bar ekenin aitty. Sol isting sәti týsip, dәm-túz tartyp 2021 jyly 18 qantarda Tileuhan múghalimning arnayy shaqyrtuymen ýiine bardym. Tileuhan Sharghynúlynyng jeke múraghatynda әkesining kóptegen múralary saqtauly eken. Onyng ishinde tóte jazumen jazylghan ólenderding qaghazdary sarghayyp ketipti. Mine osydan әke múrasy bir talay jyl saqtalghanyn bayqaugha bolady. Sol múraghattardyng ishinen Sharghyn Álghazyúlynyng «Múqaghalidy eske alu» atty shaghyn esteligi kózime ottay basyldy.

Búl estelik (14 qantar 1977 jyl) dәl osydan 44 jyl búryn, yaghny úly aqyn Múqaghaly ómirden attanyp ketken bir jyldan keyin jazylghan. Jyr jýirigi Sharghyn aqyn «Múqaghalidy eske alu» atty esteliginde:

«Biz býgin aramyzdan shyqqan asqaq aqynymyz Múqaghalidy eske alyp otyrmyz. Artyna asyl jyryn qaldyrghandardyng biri – Múqaghaly Maqataev. IYә, Múqaghaly qarapayym aqyn emes, qiyannan sóz tauyp, qiynnan qiystyrghan qyran edi. Qatarynan oza shapqan túlpar edi. Otty jýrek, oramdy tildi órge basqan poeziya qazynasyna altyn ýlesin qosqan talantty azamat edi. Eli men jerin egile jyrlap Qarasaz, Shiybút, Qoshqardyng shynyna shyrqap shyqqan, janalyqtyng jarshysy bolghan auylymyzdyng adal úly. Múqaghaly ólenderi úrpaghyna múra bolyp qala beredi. Ólenderi jyl jyljyghan sayyn biyiktey beredi. Esimizge alghan sayyn eseye beredi. Bizding elden búryn - sondy daralanyp shyqqan aqyn shamaly. Keshegi Shaltay, Bóltirik, Kódek, Aymanbet, Maqsútta el men jerdi egile sóz etken emes. Sholpan júldyzday jarq etip batsa da biz ony úmytpaymyz.

Múqaghaligha mynaday óleng joldaryn arnaghym keledi.

Aqyn perzent terbele jyrymdy arnadym,
Erekshe aqyn ekenin shygharmannan anghardym.
Óleng jyrdyng sheberi bal tamyzghan, barmaghyn», - degen keremet baghasyn bergen eken.

Sharghyn aqyn Qytaydan tarihy Otangha oralghannan keyin qazirgi Rayymbek audanynyng Shәlkóde auylynda 30 jyl ómir sýredi. Qart pedagog Tileuhannyng aituynsha, Múqaghaly Sharghayn aqyndy izdep ýnemi ýilerine kelip túrady eken. Eki aqyn bir-birine ózderi jazghan jana ólenderin oqyp berip, kóp súhbattasyp syrlasypty.

Múqaghalidyng qaytys boluy Sharghanghada óte auyr tiygen. Elge tanymaly qart aqyn Sharghyn Múqaghalidy óz kózimen kórip, ólenderin joghary baghalap, erekshe yqylasy audarghanyn osy estelikten bayqaugha bolady. Dýniyede úly túlghalar ghana bir-birin tereng týsinip, birin-biri baghalap, ardaqtay biledi desek artyq aitqan bolmaymyz. Úly oishyl, kemenger aqyn Abay «Atanyng balasy bolma, adamnyng balasy bol» degen aqyliya sózin tekten-tek aitpaghan. Qara ormanday qormal halyq ózinen shyqqan tekti úlyn, asyldaryn jazbay tanidy. Sharghyn aqyn Múqaghaly turaly óz oiyn bylay órbite bayandaydy:

«Múqaghaly – aramyzdan shyqqan talpyna úshqan zengir kókke qanatyn qaqqan alghyr qyran edi. Múqaghaly ólenderi terennen terbelip, altynday jarqyrap, jyr qazynasyn aqtarghanda sóz marjany tizbektelip tapqyrlyq talanty erekshe baurap alatyn. Ol aqyndyq ýlgimen, sheshendik tilimen elimizge aty әigili edi. Aryny jalyndaghan perzent edi. Jyl ótken sayyn onyng qaldyrghan ólen-jyrlary shoqtyghy biyiktep eske týse beredi, qymbattaydy. Múqaghaly auylymyzdy bylay dep әserlegen, janynday sýigen:

Aynalayyn ata meken, aq meken,
Qanday qazaq izdep seni tapty eken.
Tughan ólke el men jer,
Tәtti eken ghoy, tәtti eken,– dep jyrlaghan. Órge arshyndaghan túlparday, jelmayaday jeldire jóneletin aqyn mezgilsiz ketkenimen qaldyrghan óleng jyrlary ólmeydi.

«Óldi deuge bola ma oilandarshy,
Ólmeytúghyn artyna sóz qaldyrghan», - dep aqyn Abay tolghap ketpedi me?!».

Mine, búl dәlelderden Sharghyn aqynnyng qazaqtyng birtuar jyr júldyzy Múqaghaligha bergen baghasynyng qúndylyghy men salmaqty kózzqaras aitqan bilermendigi әigilenip túr. Sharghyn aqyn esteligining sonynda «M. Maqataevqa» degen ólenin bylay arnapty:

«Elim dedin, jerim dedin, biz dedin,
Qanatyndy kókke sermep bilim izdedin.
Esimizde saqtalady mәngilik,
Poeziya asyl qazyna tizbegin.

Óleninmen, ónerimen ór basyp,
Múhiytqa da terennen jýzgenin.
Ótkirlikpen ot janaryng jalyndap,
Shyghatúghyn asqar biyik kózdedin.
Sara joldan, dana joldan nәr alyp,
Janalyqqa úrpaghyndy menzedin.

Jýirik edin, jýlde alghan,
Qayyspaytyn qara kóktey múz belin.
Tebirene tolghanatyn top jaryp,
Gauhar bolyp jaltyldaghan sózderin.

Tughan elin, asqar belin,
Keng Shәlkóde, Túzkólin.
Elesteydi kóz aldyma,
Birge jýrgen kýnderin.

Eshqashanda óshpeydi, óshirmeydi,
Poeziya sen ósirgen gýlderin.
Aytylmaghan, jazylmaghan asylyn,
Ózing menen birge ketti armandap.

Úmytpaydy ay men kýnin, ghasyryn,
Az ómirde aghyzdy óleng arnasyn
Sýiikti elin, keng jazira biyik belin,
Ayauly aqyn býgin saghan arnamaq.

Elinning jarshysy bolyp ýn qattyn,
Óz perzentim, óz úrpaghym qymbattym.
Sharbaghynda shattyqtyn,
Búlbúl bolyp til qattyn.
Elestete, eskere de jýremiz,
Adal perzent qymbattym.

Aq túighynday aspangha qanat qaghyp samghadyn,
Túlpardayyn top jarghan jýgiristen tanbadyn.
Aspan asty, jer ýstin sharlady sening qalamyn,
Nәrin alghan sen edin, eling menen jerinnin.

Qalady jyryng mәngilik balasyna balanyn,
Keng edi sening tynysyn, auqymynday dalanyn.
Alysqa qúlash sermegen, tauday zor talabyn,
Aytylmay qalghan talay jyr, jalghyz sol sening armanyn.

Ayalaghan otanyng aqyn eding әigili,
Sening jyryng kól-kósir, múhittyng aidyny.
Otty jyryng Alataumen astasyp,
Ozyp alghan jýlde menen bәigeni.

Eli menen jerine, oilana ólshep jyr ekken,
Jarqyratyp, jaynatyp, jerden qyzyl gýl ekken.
Múqaghali, ólgen joqsyn, ólmedin!
Qaldy sening asyl sózin, órnegin.
Arystan jýrek, aibarly aqyn eding auqymdy,
Tughan eling әrqashan úmytpaydy atyndy!».

Álem Qazaqtaryna aty anyzgha ainalghan jyr dýldýli Múqaghaly Maqataevtyng tughan halyqyna qaldyrghan saf altynday jyrlary mәngi ólmeydi. Sharghyn aqynnyng baghasy – Múqaghaliday dara túlghagha, qazaq poeziyasyna tanghajayyp qúbylys әkelgen úly suretkerge kórsetilgen eng ýlken syi-qúrmet. Dýniyede halyqtyng baghasynan, halyqtyng qasterlep ardaqtauynan biyik mәrtebede, qúrmet te bolghan emes. Sol ýshin jyr patshasy Maqataev: «Ólse óler Múqaghaly Maqataev, Óltire almas, alayda ólendi eshkim»,– dep ózining ólmes jyryn halqyna mәngilik amanat etip tastap ketken XX ghasyrdyng úly suretkeri.

Núrlan Sәrsenbaev,

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, jazushy, etnograf

Abai.kz