Tәuelsizdik alghannan keyin óshkenimiz janyp, ólgenimiz tap osy tirile qoymasa da, tabighy últtyq seleksiyamyz jandana bastaghany ras endi. Sayasy búrqaqtarda shoghyr qúryp, algha shyghyp otyrghan passionar perzentterimizdi, tarihtan belgili ghoy, qyrdy da otyrdy, qyrdy da otyrdy. Búl әdis - Tekti, ruhtylardyng sanyn azaytudyng tike joly. Últ jolynda myndaghan perzent lap etti de, osylaysha janyp ketti. Keri seleksiya jýrdi. Últ úly perzentterdi tudyruyn tudyrady, alayda ghúmyr kelte, tabighy auyru-syrqauy, soghys, talas-tartys taghy bar.

Alghash saq-parsy teketiresi, keyini hún-qytay, bertinirektegi jonghar shapqyndaryna toytarys.. Múndaghy múndayshepte mipay-sipaylar jýrde deysiz be? Joq, әriyne!.. Passionarlar… Maydayshep maytalmandardan jasaqtaldy. Olardyng ólimmen sharpysu yqtimaldyghy da sәikesinshe joghary edi.

Passionarlyq sýrginning kókesin Alashorda dәuletinde kórdik. Bizding qoghamdyq-sayasy tәjirbiyemizding qalyptasu jolyn kesuding naq kórinisi. Gumiylev aitqan “superetnikagha” bayaghy bay zamanda-aq ainalar edik. Múnda da taghy qyryp-joi. Onyng kertigin qalpyna keltiruding zamanyn tym úzaq aralyqqa mólsherley beriniz…

Doyyr “sóviyet” qoy bastaghan serkening ayaghyna aiyr salu bylay túrsyn, olardy ondy-soldy ólimge jyqqan…

Bizding halyq gendik injeneriyany óner, mәdeniyet dengeyine kótere bilgen últ. Bir ghana jeti ata men tektilik genomyn oigha alynyz. Tәuelsizdikten keyin passionarlyq toptyng izbasarlaryn jasaqtau, súiylghan genezisti qalpyna keltiru qolgha alynu kerek edi. Alayda qaterli búl sýrgin aidyn-kýnning amanynda da jalghasyp jatsa kerek. Ashyq aspan astyndaghy qaterli qúbylys…

Biz… Myna biz… Sólkebay(altyn dinar) ýshin qúnymyzdy týsirip, itarshygha ainaludan boyymyzdy aulaq ústau múrat әri әkey úghyndyrghan elgezektik tәlimi erteden boygha singen… Kózinde oty bar qazaqtyng әr sanaly perzentine tilekshi edik. Tilekshi bolu bylay túrsyn, alystan agha-bauyr tútqam.. Ana sýtin adal emgen azamatqa degen qalypty Tileuqorlyq dep biliniz. Ayaghyn sýrtken albastygha degen qysastyq ta qoldan keler kesin.

Men búryn Aq-Nazar haqynda esh estimegem. Qoghamnan boy tasalaytyn búiyghy, ornyqty jigit bolsa kerek. Aydyn-kýnning amanynda taghy bir tarlanbozdy joghalttyq. Ashyghy, Búl - Passionarlyq shoghyrdy qyrudyng naq jalghasy. Basqasha aitudyng ózi qisynsyz. Ótkende Ayagýl, Býgin - Aq-Nazar. Qoghamdyq tobyrdan Qara ýzip shyqqangha nege “ózin saqtaudy, kesh kóshe kezbeudi, erte úiyqtap, erte oyanudy” myqtap ýirete almaymyz osy. Sen últqa kereksin, ózindi saqta dep sanasyna qúya beru kerek, qúya beru kerek edy ghoy… Dýiim júrt bolyp. Aqyldy bala ózi-aq aq-qarasyn ajyratyp alady.
Mәselen, Maghauin ózining “Men” hamsasynda últqa qajet azamat ekendigin erte týsinip, bozbala jastan ash qaryngha bal jegenin, uaqytyly týstenip, salauatty salt keshkenin jazady. Últ aldyndaghy zor jauapkershilik kórinisi.
Kósh bastar shynayy maytalmandarymyzdyng ómirin sandyq media dәuirinde údayy baqylauda ústau qajet. Memleket te, qauym da oghan mýddeli boluy tiyis. Qazir әleumettanushylar arasynda “datizm” úghymy payda boldy. Derekter arqyly adamdy nazarda ústau. Onyng esh qiyndyghy da joq. Sandyq iz arqyly kompiuterden baqylauda ústaysyn. Tek qúlyq bolsa - jetkilikti. Ózin-ózi ósirgen, údayy damyghan, oi-óresi tyghyrshyqtan perzentterimizdi SAQTAUYMYZ QAJET. Búl - ÚLTTYQ SELEKSIYa.

Moyyndayyqshy, shyn ghalymdy, shyn intellektualdy qajet etpeytin tobyr dengeyine týsip qaldyq qoy. Bәlkim osyny týsingen balang kónil Almaty kóshelerin songhy ret kezdi de, óz órtine ózi órtenip kete bardy… Bәlkim.. Tym alysqa ketti… Iman baylyghy kemel bolsyn dep aitudyng ózi auyr…
Últtyq kýsh-quatymyzdy qaytaramyz desek, әr qazaq perzenti búdan keyin baqylaugha alynsyn. Saqtaugha, qorghaugha basymdyq bereyik. Árbir “oqu ótip ketken” perzentimizding jýregine jol tabayyq. Qalyng qauym, býtin el bolyp… Áytpese, tobyr kelip, tóbene sanghyryq salady…

Dastan Qastay

Abai.kz