Parlamenttegi Til sayasaty: Keshe, býgin, erteng
«... Áriyne, eng bir qiyn kezenderde últty qonjyratpaudyng quatty qaruy bolghan qazaq tili býgingi azat ómirimizde de últty tútastandyrudyng tetigi bolugha tiyis».
N.Nazarbaev
Belgili bir memlekettegi til sayasaty turaly sóz sóz bolghan shaqta eng aldymen onyng últtyq qúramyn qaperge alugha tiyispiz. Osy mәsele elimizdegi partiyalar tarapynan jiti nazargha alynghan alynyp ta keledi. Qazaqstan kóp últty memleketten bir últty memleketke ainala bastaghany dau tudyrmaytyn shyndyqqa ainala bastady. Osyghan baylanysty memlekettik tilding qanat jangyna parlamenttegi әr partiya óz ýlesin qosyp jatyr. Búryn «Qazaqstan Halyq partiyasynyn» saytty bir ghana orys tiline basymdyq berse, endi memlekettik tildegi materialdary ana tilimizde sauatty da mazmúndy bolyp saylaushylaryn quantyp otyr https://qhp.kz/kk/ .
Álemde KHDR (99,1% kәrister), Ontýstik Koreya (98,8% kәrister), Japoniya (98,5% japondar), Armeniya (98,1% armyandar), Bangladesh (98% bengaldar), Polisha (96,7% polyaktar) siyaqty monoetnikalyq memleket emes, desek te, 19 mln. asa halqy bar elde, yaghny bir shanyraqtyng astynda sany mln. Asatyn qazaq (70,9%) pen orystan (17,3%) basqa úzyn sany 100 jәne 50, 30 mynnan asatyn ondaghan últ ókilderi ómir sýredi. Osy songhylaryn naqtylay aitsaq, ózbekter 3,2%-dy, ukraindar 1,5%-dy, úighyrlar 1,4%-dy, tatarlar 1,1%-dy qúraydy. Búghan 178 myng nemis, 112 myng týrik, 110 myng әzerbayjan, 108 myng kәris, 72 myng dýngen, 54 myng belarusi, 48 myng tәjik, 46 myng kýrd, 33 myng sheshen, 30 myng polyak últynyng ókilderi tituldy últpen berekesi jarasa ómir sýrip jatyr. 200 mynnan astam (qyrghyz, moldovan, evrey, t.b.) ózge últ ókilderi jәne bar. Demek, bir ónirde bir tildilik, qalghan jerlerde qos tildilik pen ýsh tildilik oryn alghan Qazaqstanda til sayasatyna memleket túrghysynan mәn bermeu ýlken qatelik bolar edi.
Osydan 7 jyl búryn sol kezdegi «Nur Otan» partiyasy Tóraghasynyng birinshi orynbasary Bauyrjan Baybekti Ayqyn gazetine bergen súhbatynda: «Elbasymyz, "Núr Otan" partiyasynyng Tóraghasy Núrsúltan Nazarbaevtyng saliqaly sayasatynyng arqasynda biz memlekettik til mәselesinde ýlken tabystargha qol jetkizdik. Memleket basshysy qazaq tilining damuyna barlyq qajetti qúqyqtyq, úiymdastyrushylyq, qarjylyq jaghdaydy jasap berdi. Tilding statusy Konstitusiyada kórsetilgen. Til turaly arnayy zang bar. Memlekettik baghdarlama qabyldandy. Qyruar qarjy bólinip jatyr...
... Degenmen, qolda bar mýmkindikterge qaramastan memlekettik tilding jaghdayy qoghamda ózining kókeykestiligin joghaltpay keledi. Búl bir jaghynan, tәuelsizdik alghannan bergi uaqyttaghy ishki jaghdaydyng erekshelikterin, basqa da tolyp jatqan etnosayasy jәne qalyptasqan mentaldyq faktorlardy eskersek, obektivti qúbylys. Al ekinshi jaghynan alsaq, týbinde mәsele ózimizdin, tiyisti ókiletti organdardyng enjarlyghyna, nauqanshyldyqqa әuestigine, oryndaushylyq tәrtibining bolmauyna kelip tireledi. Búghan BAQ qúraldaryndaghy san-aluan maqalalar men jariyalanymdar, últ ziyalylarynyng janayqayy, alysqa barmay-aq qoyalyq, partiya poshtasyna tolassyz kelip týsip jatqan azamattarymyzdyng hattary men aryz-shaghymdary kuә. Memlekettik til turaly baghdarlamada 2020 jyly halqymyzdyng 95% qazaqsha sóileytin bolady dep mejelendi. Ol jóninde jariya týrde aityldy» degen bolatyn https://qazaquni.kz/news/21395-n-r-otan-memlekettik-tildi-ayalama- .
Endi til baghytynda partiyalar men mәjilis deputattary óz partiyalarynyng qazaq tildi kópshilik arasynda imidjin qalyptastyruda ne istep jatyr. Osy uaqytqa deyin ne tyndyrdy degen saualdargha jauap izdep kórelik. Qazir til sayasatyna qatysty «Nur Otan» men «Qazaqstan Halyq partiyasy» liyberaldy, al, «Aqjol» partiyasy óz kezeginde radikaldy әm konservativtik baghyt ústap, әrqaysy óz saylaushylarynyng kónilin tauyp, jaghymdy sayasy imidj qalyptastyru ýstinde.
Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti N.Á. Nazarbaev jyl sayynghy Qazaqstan halqyna Joldaularynda, basqa da alqaly jiyndarda jasaghan bayandamalarynda memlekettik tildi damytu mәselesin ýnemi basty nazarda ústap keldi. 2006 jylghy 11 mamyrda «Ana tili» gazetine bergen «Qazaqstannyng bolashaghy – qazaq tilinde» súhbatynda qazaq tilining taghdyry, býgingi damuy men bolashaghy jayynda aita kelip:
«– Ýsh birdey mәseleni baghdar ghyp ústanu kerek.
Birinshiden, Til turaly Zandy qayta qarap, qajet bolsa zamana talabyna say ózgerister engizu;
Ekinshiden, búqaralyq aqparat qúraldarynda qazaq tili 50 payyzdan kem qoldanysqa týspeui kerek.
Ýshinshiden, 2010 jylgha deyin jasalghan Tilderdi damytu turaly baghdarlamagha tiyisti tolyqtyrular engizip, әr oblystyng memlekettik tilge kóshu kestesin qatang qabylau qajet.
Mine, osy sharalar tolyq iske asqanda ghana Qazaqstannyng bolashaghy – qazaq tilinde dep nyq senimmen aita alamyz» dep memlekettik tilding damu bolashaghy men zannamalyq tektikterin sayasy partiyalargha naqtylap berdi.
Tәuelsizdik jyldary Qazaqstan til sayasatyn myqtap qolgha aldy. Til sayasatyna qatysty mәseleler 1997 jyly 11 shildede qabyldanghan «Qazaqstan Respublikasyndaghy Til turaly» zang ayasynda retteledi. Al, QR Mәdeniyet jәne sport ministrligine qaraytyn Til sayasaty komiyteti, ónirlerde Tilderdi damytu basqarmalary bar. Búghan til sayasatyna qatysty qabyldanghan baghdarlamalardy qosynyz. Degenmen, elding últtyq qúramy da memlekettik tilge keri әser etip jatqanyn joqqa shyghara almaysyz. Aytalyq, qazaqtar az qonystanghan Soltýstik Qazaqstan (49,5%-y – orystar, 35%-y – qazaqtar), Qostanay (40,9%-y – orystar, 40,7%-y – qazaqtar) oblystarynda memlekettik til mәselesi ózekti sanalady. Yaghni, tilderge qatysty búghan deyin qabyldanghan baghdarlamalardyng zandy jalghasy sanalatyn Qazaqstan Respublikasyndaghy til sayasatyn iske asyrudyng 2020-2025 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy osy maqsatta qabyldandy. Memlekettik tilding qoldanys ayasyn keneytu, ózge últ ókilderining tilin damytu kózdeledi. Osy baghdarlamalardyng jýzege asuyna parlamenttegi partiyalar óz ýlesterin qosty.
Jasyratyn joq osy Baghdarlama ayasyndaghy jýieli júmystardyng arqasynda algha qoyylghan búl mindetter birtindep oryndalyp keledi. Osylaysha, til sayasatynda ong ózgerister bayqalady. Mysaly, qazaq tilindegi mektepting sany 1991 jyly 2 768 bolsa, qazir 3 789 mektep taza memlekettik tilde bilim beredi. Qazaq balabaqshalarynyng da sany eselep artqany quantady. Olardyng sany 1991 jyly 1 748 bolsa, 2015 jyly 5 709 qazaq balabaqshasy tirkelgen eken. Búl algha basqandyq dep shýkirlik qylyp aita alamyz.
Bizding portal osy orayda kezinde «Núr Otan» memlekettik til men basqa tilderding damuyn, mәdeny әraluandyq pen ruhany qúndylyqtardy qoldaudy, halyqtyng dәstýrleri men әdet-ghúryptaryn saqtaudy qoldaydy! https://abai.kz/post/78877 dep jazghan bolatyn.
Til últtyng negizgi belgisi retinde halyqtyng bolmys-bitimining saqtaluynda sheshushi ról atqarady, onyng ruhany mәdeniyetining bir bóligi bolyp tabylady, sondyqtan da til ózine degen qúrmetti talap etedi.
Adamzat tarihynyng sandaghan ghasyrlar boyy jinaqtaghan tәjiriybesi kórsetkendey qogham men memleket qúrylymyndaghy kýrdeli qúbylys – til mәselesi bolyp tabylady.
«Til taghdyry – úrpaq taghdyry, úrpaq taghdyry – el taghdyry» degen úrandy ústanghan qazaq halqy ghasyrlar boyy eli men jerin, dini men tilin saqtap qalu jolynda talay qiyn-qystau kezenderdi basynan keshirdi. Óitkeni ana tili mәselesi – sol tilde jasaghan, jasap kele jatqan halyqtyng ótkeni men býgingisin tarazylay otyryp, bolashaghyn tanytatyn, sol halyqtyng mәngiligining mәselesi. Eldikting negizgi sharttary, týptep kelgende memleket tilinin, últ ruhynyng kóterilgen biyigimen ólshenedi.
Ata-babamyz múragha qaldyrghan ana tilimizding memlekettik til mәrtebesine kóterilu jolyn sóz etkende, tarihty ainalyp ótuge bolmaydy.
Elimizdi HH ghasyrda jetpis jyl boyy biylegen әkimshil-әmirshil jýiening ústanghan últ sayasaty respublikamyzdy mekendegen halyqtardyng tabighy damu zandylyqtaryna yqpal etip, tughan tilinen, tarihy men mәdeniyetinen airyludyng qaterli jaghdayyna dushar etti.
Qazaq tilinde is jýrgizu mәselesin «Nur Otan», «Aqjol» men «Qazaqstan Halyq partiyasy» partiyasy sayasy imidjin kóterude tiyimdi paydalanyp jýr.
Bizding portalymyz osy mәselege qatysty kóptegen materialdar jariyalap, onda memlekttik tilding qúldyrauy men damuynyng 70 jyldyq tarihyn tizbektedi. Endi sol jariyalanghan materialymyzdyng úzyn-yrghasyn qysqasha tómendegidey tizbektey keteyik. Sonymen...
Qazaq tilinde is jýrgizu mәselesin sóz etkende, taghy da tariyhqa terenirek ýniluge turaly keledi. Búl mәsele sonau 1920-30 jyldary ondy sheshilip, birqatar tәjiriybe jinaqtalghany belgili jayt. Qazaq AKSR Ortalyq Atqaru Komiytetining Tóralqasy men Halyq Komissarlary Kenesi sol jyldarda konstitusiyalyq normalargha sәikes qazaq tilinde is jýrgizuding qalyptasuy men damuyna jәrdemdesetin birqatar qaulylar qabyldady: Qazaq AKSR Halyq Komissarlary Kenesining 1921 jylghy 2 aqpandaghy «Qazaq jәne orys tilderin respublikalyq memlekettik mekemelerinde qoldanu turaly» dekreti, 1923 jylghy 20 qarashadaghy «Qazaq tilinde is jýrgizudi engizu turaly» dekreti qazaq tilinde is jýrgizuding alghashqy zandy qújattary boldy.
Qazaq AKSR Ortalyq Atqaru Komiyteti KSRO Ortalyq Atqaru Komiyteti Últtar Kenesi Tóralqasynyng 1927 jylghy 26 tamyzdaghy mәjilisinde jasaghan «Respublika memlekettik apparatyn túrghylyqtandyru turaly» bayandamasynda qazaq tilinde is jýrgizuding respublikadaghy jayyn әngimelep, ony odaqtyq dengeyde mәsele etip kóterdi. Qazaq tilinde is jýrgizudi respublikalyq dengeyde dúrys sheshu mәselesi Qazaq ólkelik partiya komiytetining 1929 jyly 11-16 jeltoqsanda ótken V Plenumynda qaralyp, qauly-qararynda erekshe kónil bólindi.
Alayda, HH ghasyrdyng 20-jyldary ortasynan bastap halyqtardyng teng qúqyqtyghynyng prinsipteri, KSRO-daghy últtardyng óz mәdeniyeti men tilin damytu qúqyghy shektele bastady. Til sayasaty óreskel búrmalanyp, onyng ornyna Stalinning últtardy últtyq ruhany qazynasynan aiyrudy kózdeytin «birtútas kenes halqyn jasau» sayasaty ornyqty. Búl baghyttaghy júmystar jergilikti halyqtyng jәne Kenes Odaghynda, sonyng ishinde qazirgi Qazaqstan Respublikasynda túratyn últtyq toptardyng mýddeleri eskerilmey jýrgizildi.
Qazaq tilining industriyasy damyghan respublikada jetekshi til bola almauyna kedergi jasaghan obektivti jәne subektivti faktorlar boldy. Kórnekti aqyn, qogham qayratkeri Oljas Sýleymenov qynjyla jazghanday: «qazaqtar iri kәsiporyndaryna barmaghandyqtan tilimiz óndiris tili bola almady». Sondyqtan, Qazaqstannyng ónerkәsip salasynda orys tildilerding ýstemdigi ornyqty.
Úly Otan soghysy jyldary, Tyng iygeru sayasaty Qazaqstandaghy jergilikti últ – qazaqtardy óz tughan jerinde az últqa ainaldyryp, qazaq tilining órisin taryltty.
Tughan til tóniregindegi keleli әngime, tartysty kýres 1989 jyly nauryzda óristep aqyry 1989 jyly tamyzda Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining iydeologiyalyq komissiyasy dayyndaghan «Qazaq SSR-indegi til sayasaty men til qúrylysynyng konsepsiyasy» jobasy túnghysh ret jariyalanyp, «Qazaq tilining búryn da memlekettik til retinde belgilengeni mәlim, biraq últ sayasatyndaghy qighashtyqtardyng saldarynan sayasi, memleketik, ghylymy jәne mәdeny ómirde layyqty dәrejede qoldanylmay keldi,» – dep búl mәseledegi isting naqtyly jayy ashyq atap kórsetildi jәne «Mine sondyqtan da qazaq tilining memlekettik organdarda, qoghamdyq úiymdarda, ghylym, mәdeniyet, bilim beru men densaulyq saqtau mekemelerinde, qyzmet kórsetu salasynda keninen qodanyluyna jәne barynsha damytyluyna qazaq tilinde arnauly orta jәne joghary bilim alu ýshin jaghday jasau, ony ýirengisi keletin júrttyng bәrine mýmkindik tughyzu turaly qamqorlyqty respublika óz moynyna aluy ýshin qazaq tilin qorghau jәne damytu maqsatynda ony Qazaq SSR-ining memlekettik tili dep resmy týrde, konstitusiya jýzinde tanu kerek,» – dep qazaq tiline memlekettik mәrtebe beru mәselesi alghash ret resmy qújat retinde júrtshylyq talqysyna úsynyldy.
Til mәselesining memlekettik dengeyde talqygha týsip, júrtshylyq arasynda jappay sayasy taqyrypqa ainaluy respublika kóleminde qazaq tilin memlekettik til dep tanugha sebep boldy. Osy talaptar men úsynystar nәtiyjesinde Qazaq SSR Jogharghy Kenesining sessiyasy 1989 jylghy 22 qyrkýiekte Qazaq SSR-ining Til turaly zanyn qabyldap, onyng 1-babynda «Qazaq tili Qazaq SSR-ining memlekettik tili bolyp tabylady» /12/ dep kórsetildi. Osylaysha, halyqtyng kópten kýtken armany oryndaldy. Qazaq SSR Jogharghy Kenesining qaulysymen búl zang 1990 jylghy 1 shildeden bastap kýshine engizildi. Búl tarihy oqigha 1980-shi jyldardyng sonyna qaray qoghamdyq ómirde ornygha týsken әleumettik әdilet prinsipterining bir jenisi, qoghamtanushy ghalymdar men kópshilikting tughan til jónindegi talap-tilekteri men úsynystaryn asa múqiyat zerttep qorytyndylaudyng nәtiyjesi boldy.
Respublikada Til turaly zang qabyldanghannan keyin ghana 1990 jyldyn 24 sәuirinde «SSRO halyqtarynyng tilderi turaly» KSRO zany qabyldanyp, onda tilderding qúqyqtyq mәrtebesi naqtyly anyqtaldy. Osy zannyn 4-babynda: «Odaqtas, avtonomiyaly respublikalar tilderining pravolyq statusyn anyqtaugha, sonyng ishinde olardy memlekettik tilder retinde belgileuge pravoly» dep atap kórsetildi.
Qazaq tilining mәrtebesin jýzege asyrugha eleuli yqpal etken faktor onyng memlekettik mәrtebesining Qazaqstan Respublikasynyng 1993 jylghy qantarda qabyldanghan Negizgi Zany – Konstitusiyasynda naqtylanuy boldy. Onda «Qazaqstan Respublikasynda memlekettik til – qazaq tili» dep tanyldy. Búl bap Qazaqstan Respublikasynyng janadan qabyldanghan 1995 jylghy Konstitusiyasynda da qaytalandy.
Osy orayda «Aqjol» partiyasy tarapynan ýnemi aitylatyn qazaq tili respublika azamattaryn toptastyrudyng myqty irgetasy bolary kәmil. Árbir qazaqstandyq memlekettik tildi qúrmetteuge, ony ýirenip, biluge beyim bolghany abzal. Óitkeni, qazaq tili - elimizdegi halyqtardyng basym bóligining tili. Bolashaqta memlekettik til retinde onyng mәrtebesi bizding elimizde qogham biyiginen kórinuge tiyis.
Býgingi tanda memlekettik tildi jetik mengergen mamandar barlyq salada tolyq qamtamasyz etildi deuge әli erterek. Qay túlghanyng bolsa da júmysqa qabyldanar aldynda memlekettik tildi bilui jәne is qaghazdarymen júmys jasay aluy turaly mәseleler eskeriler bolsa, birshama atqarylar sharalar ózining ong sheshimin tabatyny sózsiz.
Memlekettik tildi memlekettik qyzmette birli-jarym kisi ghana emes, barlyq adam biluge mindetti. Memlekettik tildi bilmeytinge memlekettik qyzmet bermeu kerek. Ol búl qyzmetke әli dayyn emes, onyng ózi azamaty bolyp tabylatyn elding Ata zanyn, memlekettik tilin, el iyesi – últty syilau sezimi oyanbaghan. Ol – shekteuli ghana qabilettegi menmen adam. Ol búl eldi Otanym dep sezinbeydi. «Uaqyt kerek» degen sóz - aldamshy sóz degen pikirleri júrtshylyqtyng ystyq yqylasyna bólene bastady.
Qazaqstandaghy 2009 jylghy sanaq 1,8 mln ózge últtyng memlekettik tildi mengergenin kórsetti. Al, qazaq tilin ýirenushiler qatarynyng artuyna 2008 jyly Núrsúltan Nazarbaevtyng bastamasymen qúrylghan Memlekettik tildi damytu qory da ózindik ýlesin qosyp keledi. Qor qúrylghaly memlekettik tilding qoldanys ayasyn keneytuge baghyttalghan 200-den astam is-shara men qoghamdyq jobalardy jýzege asyrdy. Búghan elimizde túnghysh ret qazaq tilin onlayn rejiyminde tegin ýiretetin «Soyle.kz» internet-portaly, «Tattialma.kz» tanymdyq balalar әdebiyeti sayty, «Abaialemi.kz» túnghysh ensiklopediyalyq onlayn portaly, «Qazaqstan 3D» veb-sayty men mobilidi qosymshasy, «Kim bilgish?» atty túnghysh intellektualdy mobilidi oiyny, smartfondar men planshetterge arnalghan latyn әripterimen qazaqsha pernetaqta «Qazaq Latyn Keyboard», is qaghazdardy, resmy qújattardy memlekettik tilde sauatty әzirleu jәne erkin jaza biluge ýiretetin «Resmihat.kz» aqparattyq-anyqtamalyq portaly jatady. Sayasy partiyalarda osy baghytta óz ýlesterin tiyisinshe qosyp jatyr.
Osylaysha, azattyq alghan 30 jylda Qazaqstanda túratyn últtardyng tiline nazar audarylyp, memlekettik tilge basymdyq berilip keledi. Sóitip, 10 asa iri diaspora ókilderine qút meken bolghan Qazaqstanda partiyalar Til sayasatyn jiti nazarda ústap, óz saylaualdy baghdarlamalaryn jýzege asyratyn ahual qalyptastyryp otyr. Oghan til sayasatyna qatysty Qazaqstanda qabyldanghan zandar men baghdarlamalar dәlel bola alady. Al, jyldan jylgha qazaq sanynyng artuynyng parlamenttegi partiyalar tarapynan osy bastan eskerile bastauy týbi memlekettik tilding óz túghyryna qonatynyna olargha óz dauysyn bergen qazaq tildi ortadaghy saylaushylar jýregine nyq senim úyalatady.
Ábil-Serik Áliakbar
Abai.kz