2021 jyldyng 12 qarashasynda Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti Qasym-Jomart Toqaev Týrkiyanyng Stambul qalasynda ótken Týrkitildes memleketterding yntymaqtastyq kenesining VIII Sammiytinde sóz sóilep, Týrkiyanyng búrynghy premier-ministrlerining biri Adnan Mendereske bir kezderi óz eline qazaqtardy kóshirip әkelip qamqorlyq kórsetkeni ýshin alghys aitty. Sol-aq eken, kóp úzamay әleumettik jelilerde Mendereske alghys jaudyrghandardyng qatary kóbeyip, qyzdy-qyzdymen tipti keybireuleri Mendereske Astana qalasynan bir kóshe berip, eskertkish túrghyzu kerek degen de pikirlerin de jayyp saldy. Qatardaghy qarapayym jeli qoldanushylary bylay túrsyn, mýiizi qaraghayday el aghalary men tanymal qogham belsendilerining ózi dýrmekke erip, Menderesti jappay madaqtauy meni qatty tang qaldyrdy jәne qolyma qalam alyp, osy maqalany jazugha mәjbýr etti.

Sonymen birneshe kýnnen beri júrt jappay madaqtap jatqan Adnan Menderes degen kim? Ol ne tyndyrdy? Qazaqqa sinirgen enbegi qanday? Jetistigi qanday, kemshiligi qaysy? Osy súraqtargha jauap izdep, Týrkiyanyng toghyzynshy premier-ministrining ómirine az-kem sholu jasap kórelik.

Aldymen ómir-joly men sayasy múrasyna, sodan song qazaqqa tiygizgen paydasyna toqtalamyz.

Sonymen, bizding keyipkerimizding tolyq aty-jóni: Ály Adnan Ertekin Menderes, 1899 jyly Izmirge jaqyn mandaghy Aydyn qalasynda auqatty jer iyelenushi otbasynda dýniyege kelgen. Onyng atalary kezekti orys-týrik soghysy kezinde Qyrymnan jer auyp kelgen qyrym tatarlary edi. Bastauysh synypty qarapayym mektepte oqyp, keyin Izmir qalasyndaghy Amerikalyqtar ashqan missionerlik mektepti tәmamdady. Aghylshyn tilin jetik bilgen. 1930 jyldan bastap sayasatqa aralasyp, Respublikalyq-halyqtyq partiyanyng atynan deputat bolyp saylanyp, oqu men sayasatty qatar alyp jýredi. 1935 jyly Ankara uniyversiytetin bitirip, zanger mamandyghyn alyp shyghady. Sodan 1945 jylgha deyin partiya qúramynda әrtýrli memlekettik qyzmetterde jýrdi. 1944 jyldyng ayaghyna taman partiya ishinen jik shyghyp, Mahmut Djelal Bayar bastaghan bir top preziydent Ismet IYnenuding sayasatyn qatang synap, partiya ishinde ishki oppozisiya payda boldy. Dinge qatty býiregi búratyn, islamistik kózqarasy basym, әri búrynan kemalisterding sekulyaristik sayasatynan ishtey qarsy bolyp jýrgen Menderes birden Djelal Bayardyng jaghyna shyghady. Kóp úzamay 1945 jyly jikshilderding bәri deputattyq mandattarynan aiyrylyp, partiya qatyrynan quylady.

Týrkiyanyng ýsh preziydenti: Mústafa Kemal Atatýrik, Ismet IYnenu jәne Mahmut Djelal Bayar. (1935 jyl.) №1 suret

Ekinshi preziydent Ismet IYnenu men bolashaq ýshinshi preziydent Mahmut Djelal Bayardyng arasyndaghy teketires úzaq jyldardan beri jalghasyp kele jatqan edi. (Ekeuining jasy da qaralaylas, IYnenu 1884 jyly tuylghan, Djelal Bayar 1883 jylghy.) IYnenu Atatýrikting ong qoly bolsa, Djelal Bayar sol qoly deuge bolatyn (№1 suret). IYnenu respublika qúrylghan uaqyttan beri premier-ministr, al Bayar 1932 jyldan bastap qarjy ministri boldy. Ekeuining arasyndaghy teketires 1937 jyly IYnenuding premierlikten ketip, ornyna Djelal Bayardyng premier boluymen ayaqtaldy aqyry. Búl kezde Atatýrikting kózi tiri edi. Alayda Djelal Bayar premier-ministr bolyp úzaq otyra alghan joq. 1938 jyly 10 qarashada Mústafa Kemal Atatýrik baqilyq bolyp, preziydenttik taq Ismet IYnenuge búiyrghannan keyin eki ay ótkende, 1939 jyldyng 25 qantarynda jana preziydentpen til tabysa almaghan Djelal Bayar otstavkagha ketedi. Búl uaqytta Ekinshi Dýniyejýzilik soghys ta jaqyndap qalghan, sayasy ambisiya kórsetetin uaqyt emes edi. Partiya mýshesi jәne qatardaghy deputat bolyp tynysh jýre berdi. Soghys ayaqtalyp, maydan shebi týrik shegarasynan alystaghan kezde sayasy bәsekelestik qayta qyza týsti. Preziydentting sayasatyn qatang synap, partiyadan quylghannan keyin, Djelal Bayar birneshe seriktesimen birge 1946 jyldyng 7 qantarynda Demokratiyalyq partiyanyng negizin qalady. Álbette, Menderes te jana partiyadan tabyldy. Sol jyly ótken Parlament saylauynda jana qúrylghan partiya jeniske jete almady. Sondyqtan da, 4 jyldan keyin ótetin kelesi saylauda qalayda Respublikalyq-halyqtyq partiyany jenu mindet boldy. Osy maqsatta partiya jetekshilerining birine ainalyp ýlgergen Menderes qulyqqa kóship, populizmge boy aldyrady. Sóitip ol 1950 jyly saylau qarsanynda halyqqa eger ózi saylauda jeniske jetse azandy qaytadan arabsha shaqyrugha rúqsat alyp beruge uәde beredi. Týrkiyada 1932 jyldan bastap 18 jyl boyy azan týrik tilinde shaqyrylyp kelgen. Áriyne, búl basynda halyqqa únaghan joq. Dinshilder bastaghan talay kóterilister boldy. Alayda halyq búghan ýirenip qalghan edi. 1950 jylghy saylau Týrkiyada alghash ret demokratiyalyq jolmen ashyq әri әdil ótken. (Bizde de sonday taza saylau ótetin bolsa nesiyelik raqymshylyq talap etken Janbolat Mamaydyng Preziydent bolyp saylanyp ketui әbden mýmkin.) Demokratiyalyq partiya aiqyn basymdylyqpen jeniske jetti. Týrkiya zandaryna say jeniske jetken partiya basshysy birden preziydent lauazymyna qol jetkizedi. Preziydent jaqtastarynyng birin premier-ministr etip taghayyndaydy. Partiya tóraghasy Mahmut Djelal Bayar preziydent bolyp taghayyndaldy da, partiya tóraghalyghyn Adnan Mendereske beredi. Sonday-aq ony premier-ministr etip taghayyndaydy. Menderes premier-ministr bolghan kýnning ertesine-aq saylau aldynda bergen uәdesinde túryp azandy arabsha oqugha tyiym salatyn 1932 jylghy búiryqtyng kýshin joyyp, qaytadan týriksheden arabshagha audaryp beredi. Onyng eng ýlken qateligi de osy boldy. Eger de Adnan Menderes bolmaghanda týrikter әli kýnge deyin azandy týrikshe shaqyryp jýre berer edi. Tiyisinshe ózge músylman halyqtary da ýlgi alyp, olar da óz tilderine audaryp alar edi. Biz de tilimizdi búrap, tamaghymyzdy kernep arabsha sarnamay-aq, óz tilimizde qúdaygha siynugha mýmkindik bolar edi. Búl óz kezeginde qazaq tilining damuyna óz septigin tiygizer edi dep oilaymyn.

Demokratiyany jeleu etken demokrat Menderes biylikke kele salysymen kýrt ózgerip shygha keldi. Ol ózi uәde etken demokratiyalyq prinsipterden ainyp, avtoritarlyq basqaru stiyline kóshedi. 10 jyldyq biyligining sonyna taman diktatorgha ainalugha shyq túrdy. Atatýrik salyp bergen zayyrlylyq prinsipterinen ainyp, islamistik sayasat ústana bastady.

Degenmen de, Menderesting alghashqy 5 jyldyghy Týrkiya ýshin jaqsy ótti. Týrik ekonomikasy jylyna 8 payyzdyq ósim berip otyrdy. Týrkiya Ekinshi Dýniyejýzilik soghystan keyin Europany qayta qalpyna keltiruge jәne kommunizmning taraluyn tejeuge baghyttalghan AQSh-tyng «Marshal jospary» dep atalyp ketken baghdarlamasyna qatysyp, elge biraz qarajat tartty. Marshal jospary boyynsha Týrkiya 1948-49 jyldary 28 million, 1949-50 jyldary 59 million, 1950-51 jyldary 50 million, jalpy sany 3 jylda 137 million dollar kómek alghan. Búl óte auqymdy qarajat edi. Sonyng arqasynda týrik ekonomikasy edәuir algha ilgerilep, Stambul qalasyn biraz janartu júmystaryn jýrgizip aldy. Qalay degenmen de syrttan qomaqty qarajat salynsa kez-kelgen elding ekonomikasy qaryshtap damidy, sondyqtan da múny Menderesting jetistigi deuge kelmes. Menderes ýkimetining eng ýlken jetistigi – Týrkiyanyng óz moneta sarayyn saluy boldy. Búghan deyin 120 jyl boyy týrik banknotalary men monetalary Londonda basylyp kelgen.

Proteksionizmnen ekonomikanyng liyberaldy modeline ótu qysqa merzimdi perspektivada ghana tiyimdi bolyp shyqty. Kóp úzamay ekonomika qayta daghdarysqa úshyrap, týrik lirasy dollargha shaqqanda 4,5 esege qúldyrap ketti. Menderesting islamistik sayasaty saldarynan elde últshyldar men dinshilder bas kóterip, kóptegen últaralyq qaqtyghystar oryn alyp jatty. Solardyng biri 1955 jyldyng 6-7 qyrkýieginde bolghan «Stambul topalany». Ashugha mingen qalyng adamdardyng tobyry qalaghy grekterding ýilerin tonap, shirkeulerin órtep, grek zirattaryndaghy marqúmdardyng sýiekterin qazyp alyp kóshege laqtyryp, adam aitqysyz súmdyqtargha bardy. Resmy mәlimet boyynsha 16 grek ólgen. Qala infraqúrylymy býlinip, qazirgi esep boyynsha 1,2 milliard rubliding shamasynda shyghyn kelgen. Osydan song Stambulda túratyn 100 myngha juyq grekting jartysynan astamy kóship ketti. Búdan ózge de irili-úsaqty qyrghyndar oryn alyp, grekter, evreyler t.b. kóptegen etnikalyq azshylyq ókilderi zardap shekti. Múnday vandalizm kórinisteri Adnan Menderesting demokratiyalyq ýkimetining túsynda oryn alyp jatty.

Demokratiyalyq partiya ekonomikadaghy jetistikteri men populistik sayasatynyng arqasynda 1954 jәne 1957 jylghy saylaularda jeniske jetti. Alayda Menderes múnymen shektelgisi kelgen joq. Týrkiya ol kezde konstitusiya boyynsha Preziydenttik-parlamenttik respublika edi, yaghny biylikting jartysy preziydenttin, jartysy premier-ministrding qolynda. Onyng kelesi maqsaty elding tórtinshi preziydenti bolu edi. 1960 jyly Djelal Bayar 77 jasta bolatyn. Ol kóp úzamay ketedi. Ornyna Menderesting preziydent bolu mýmkindigi joghary edi. Menderes preziydent bolyp, konstitusiyany ózgertip, eldi qaytadan preziydenttik respublikagha ainaldyryp, eldi jeke-dara biyleudi kózdedi. Bәri de osydan qauiptegen boluy kerek, elde jappay tәrtipsizdikter oryn alyp, әskery tónkeristing belgileri anyq bayqala bastady. Uniyversiytetterde oq atylyp, kýmәndi oqytushylar júmystan quylyp, kýmәndi әskeriyler mәjbýrli týrde zeynetke jiberilip jatty. Aytalyq, 1954-1958 jyldar aralyghynda ýkimetke qarsy maqala jazghan 238 jurnalist sottaldy. Armiya tónkeris jasaydy degen syltaumen 15 general men 150 polkovnikti, onyng ishinde Bas shtab bastyghy Nafiz Gurmandy jәne barlyq jogharghy qolbasshylyqty otstavkagha jiberdi. Oppozisiyagha ketken Respublikalyq-halyqtyq partiya ókilderine qysym kórsetilip, kóptegen basylymdar jabyldy. Kóptegen oppozisiyalyq basylymdardyng redaksiyalaryna qasaqana órt qoyyldy. Sheruge shyqqan halyqqa oq atylyp, jaghday baqylaudan shyghyp ketti. Búrynghy preziydent, oppozisiya jetekshisi Ismet IYnenudi parlament jinalysyna kirgizbey qoyy halyqtyng ashuyn odan beter qozdyrdy. Menderes aqyry 1960 jyly 25 mamyrda ózine baghynbay ketken Týrkiya Úly Últtyq Mәjilisining (Parlament) júmysyn toqtatty. Búl onyng songhy túyaq serpui edi.

Menderes preziydent bolghanda ne bolar edi? Álbette ol Erdoghan siyaqty referendum ótkizip, preziydenttik biylikti kýsheytip, odan song taghy bir referendum ótkizip eldi zayyrly memleketten islam respublikasyna ainaldyryp jiberetin edi. (1986 jyly Pәkistan preziydenti Múhammed Ziya-uli-Hak osylay istegen edi. Biraq ol islam respublikasynyng qyzyghyn úzaq kóre almady. 1988 jyly úshaq apatynan qaza tapty.) Bәri de, eng aldymen әskeriyler osynday ssenariyden qauiptendi.

1960 jyldyng 27 mamyryna qaraghan týni general Djemal Gýrsel bastaghan bir top әskeriyler әskery tónkeris jasap, preziydent Mahmut Djelal Bayar men premier-ministr Adnan Menderes bastaghan ýkimetting barlyq mýshelerin qamaugha aldy. Olardyng barlyghy da sotqa tartylyp, Mәrmәr tenizindegi Yassyada aralyna jóneltildi. Sot prosesi 10 aigha sozylyp, 1961 jyldyng qyrkýieginde premier-ministr Adnan Menderes, syrtqy ister ministri  Fatin Rushtu Zorlu jәne qarjy ministri  Hasan Polatkan ólim jazasyna kesildi. Zorlu men Polatkan 16 qyrkýiek kýni, Menderes 17 qyrkýiek kýni sot sheshimimen dargha asyldy (№2 suret). Áskery tónkeris qantógissiz, beybit ótti.

Adnan Menderes. №2 suret

Mendereske 13 aiyptau taghylyp, onyng 12 boyynsha kinәli dep tanyldy. Olar: jәrdemaqygha bólingen qarajattardy jymqyru, sot biyligining tәuelsizdigin búzu, memlekettik radiony sayasy mýdde ýshin paydalanu, keybir oppozisiyalyq deputattar men oppozisiya jetekshilerining jýrip-túru erkindigin shekteu, uniyversiytetterde reyd jýrgizip, beybit halyqqa oq jaudyru, valutalyq zannamany búzu, demokratiyalyq partiyany jaqtap dauys bermegen audandargha qysym jasau t.b.

Menderesting sot nazargha almaghan ózge de qylmystary bar edi. Aytalyq, ol Amerikagha jaghynu ýshin 1951 jyly Týrkiya Úly Últtyq Mәjilisining kelisiminsiz týrik әskerlerin 1950-1953 jyldary bolghan Korey soghysynda Ontýstik Koreyanyng jaghynda soghysugha jiberdi. Myndaghan týrik úldary jet jerde qaza tapty jәne jaraqat aldy. 1952 jyly NATO-nyng ótinishi boyynsha kommunizmge qarsy túraqty emes soghys jýrgizu ýshin keyinnen Arnayy soghys departamenti dep atalatyn Mobilizasiyany tergeu komissiyasy qúryldy. 1954 jyly sheteldikterge Týrkiyada múnaydy barlaugha jәne óndiruge rúqsat berildi. Zang ýstemdigin qorghaghan Kassasiyalyq sot alqasynyng tóraghasy Bedry Koker, Jogharghy sottyng bas prokurory Rifat Alabay, 2-shi kassasiyalyq sot tóraghasy Haydar Yýchekók, Kassasiyalyq sot alqasynyng mýsheleri Melehat Ruakan, Kamil Choshkunoglu, Faik Uras pen Ilhan Dizdaroghlu mәjbýrli týrde qyzmetterinen alynyp, zeynetkerlikke jiberildi. Búrynnan júmys jasap kele jatqan traktor shygharatyn zauytty jәne keybir poligrafiyalyq zauyttardy ekonomikalyq tiyimdiligi tómen dep jauyp tastady. Jana preziydent Djemali Gýrsel syrtqy kýshterding reaksiyasynan qorqyp búlardyng bәrin kýn tәrtibine qoyghyzbady.

Búrynghy preziydentter Mústafa Kemal Atatýrik te, Ismet IYnenu de bilim-ghylymgha qatty kónil bólip, sonyng arqasynda Týrkiya 1950 jyldary óz úshaghyn jasap shygharytyn jaghdaygha jetip qalghan-dy. Atatýrik әlemde alghashqylardyng biri bolyp aviasiya salasyna erekshe kónil bólgen adam. Úzaq jyldar boyy myndaghyn adamnyng qajyrly enbegining arasynda iske qosylghan úshaq jәne úshaq qozghaltqyshtaryn qúratyn zauytty, oghan qosa Eskiyshehir tank zauyty men Qyrykkale qaru zauytyn Menderes NATO standarttaryna sәikes kelmeydi degen sebeppen jauyp tastaydy. Osylaysha týrik aviaindustriyasynyng tamyryna balta shapty. Menederes bolmaghanda biz býginde amerikalyq Boing, fransuzdyq Eyrbas, Kanadalyq Bombardie, braziliyalyq Embraer nemese italiyandyq ATR úshaqtarymen birge týrikting de tól úshaghymen úshyp jýrer edik... Býgingi tanda әlemde 212 memleket bolsa, sonyng ishinde 7-8 memleket qana úshaq óndire alady. Osyghan qarap-aq Menderesting Týrkiya ýshin, tipti býkil adamzat balasy ýshin qanday zardap әkelgenin baghamday beruge bolady...

Menderes múnyng bәrin ne ýshin istedi? Áriyne, amerikandyqtardyng mýddesi ýshin. Týrkiyada AQSh-tyng yqpaly óte kýshti edi. Týrkiya úzaq uaqyt boyy KSRO-dan qauiptenip ómir sýrdi. 1942, 1946, 1947 jyldary Djozef Stalin Týrkiyany basyp aludyng josparyn da jan-jaqty talqylaghan degen derekter bar. AQSh aragha týsip, Týrkiyany saqtap qaldy. Sondyqtan da Menderes AQSh-tyng qas-qabaghyna qarap sayasat jýrgizdi. Amerikandyqtardy renjitpesem biylikte úzaq otyramyn dep oilaghan bolsa kerek. Neghúrlym úzaq otyrsa, oigha alghan josparlaryn iske asyrugha solghúrlym jaqsyraq bolmaq. Bәlkim ol sharighat zandaryna sýiene otyryp biylik jýrgizgen Osmanly súltany boludy armandaghan shyghar...

Preziydent Mahmut Djelal Bayar men partiyanyng ózge de 12 mýshesi ómir boyy týrmede otyru jazasyna kesildi. Sot sheshimimen demokratiyalyq partiya taratyldy. Djelal Bayar Menderes siyaqty әsire dinshil bolghan joq. Sondyqtan da bolar, ol qatal jazagha tartylghan joq. 1964 jyly densaulyq jaghdayyna baylanysty týrmeden bosatylsa, 1966 jyly tolyq aqtalyp shyqty. 1974 jyly barlyq qúqyqtary qalpyna keltirildi. 1986 jyly 103 jasynda dýniyeden ótti.

General Djemal Gýrseli preziydent, Ismet IYnenu qaytadan premier-ministr boldy. Menderes ózine layyqty әdil jazasyn aldy. Biraq azandy qaytadan týrikshege audarugha eshkimning de batyly barmady. Sebebi týrik qoghamy 10 jyldyng ishinde biraz ózgerip, zayyrly joldan biraz auytqyp ketken edi. Qysqasy, Menderes jyndy bótelkeden shygharyp jiberdi. Ony qaytadan ornyna kirgizu eshkimning de qolynan kelmeytin edi. Atatýrikting prinsipterine adal әskeriyler odan keyin taghy da ýsh ret (1973, 1980 jәne 1997 jyldary) әskery tónkeris jasap, islamistik jolgha týsken ýkimetterdi tónkerdi. Alayda Túrghyt Ozal, Sýleyman Demiyrel, Nәjmeddin Erbaqan, Abdulla Gýl, Redjep Tayyp Erdoghan siyaqty dinge býiregi búratyn basshylar biylikke birinen song bir kelip, Týrkiyany Atatýrik salyp bergen joldan 180 gradusqa búryp jiberdi. Menderes, Zorlu jәne Polatkan 1987 jyly Túrghyt Ozaldyng bastamasymen aqtalyp, 1990 jyly qúrmet kórsetilip qayta jerlendi. Izmir qalasyndaghy әuejaygha, uniyversiytetke t.b. jerlerge atyn berip, býginde qúrmet kórsetude. Osylaysha zayyrly joldan bas tartyp, islamistik sayasat jýrgizgen Menderes Atatýrikting antipodyna ainalyp shygha keldi. Menderes dargha asylghan Yassyada araly býginde «Bostandyq pen demokratiya araly» dep atalady. Erdoghannyng da Týrkitildes memleketter yntymaqtastyq kenesining VIII Sammiytin osy aralda ótkizuining de simvoldyq mәni bar bolsa kerek...

№3 suret

Adnan Menderes jalpy qarama-qayshylyqqa toly, kýrdeli adam. Demokratiyany jaqtap biylikke keldi de, antiy-demokratiyalyq sayasat jýrgizdi. Ómirde bes uaqyt namaz oqyp, dindi qatang ústanghan adam. Sóite túra myna suretten (№3 suret) Djermaniyada syralatyp otyrghanyn kóremiz. Din jolyndaghy adam alkogolidi ishimdikke ýiir bolady ma, jemqorlyqqa batady ma?

1957-1958 jyldary Aljirde Azattyq soghysy bastalghanda músylman aljir halqynyng Tәuelsizdik aluyna qarsy bolyp, katolikting fransuzdardy jaqtap shyqty. Qysqasy, Menderesting dindi sayasy maqsattaryna sheber paydalanghan ýlken avanturist bolghanyn kóremiz.

Múraghat derekteri boyynsha Menderes 1951-1960 jyldar aralyghynda 43 adamdy ólim jazasyna kesu turaly búiryqqa qol qoyyp, olardyng barlyghy da oryndalghan. Olardyng ishindegi eng atyshulysy 1955 jyly 14 sәuirde tynshylyq jasaghany ýshin ólim jazasyna kesilgen Hayaty Karashahin boldy. Oghan kesilgen ólim jazasy Ankara qalasynyng Samanpazary audanynda kópshilik aldynda oryndaldy. Ayyby – orystar paydasyna tynshylyq jasaghany ýshin. 20 ghasyrdyng ortasynda, demokratiyalyq ýkimet osynday qadamgha bardy. Demokratiyalyq ýkimet, Karl!

Jeke ómirine keler bolsaq, Adnan Menderes 1929 jyly Izmirding ataqty otbasylarynyng birinyng qyzy Fatma Berin Evliyazadege ýilenip, Yuksel, Mutlu jәne Aydyn atty ýsh úly bolady. Olardyng barlyghy da sayasatpen belsendi ainalysyp, taghdyrlary qayghyly ayaqtaldy. Ýlken úly ózine-ózi qol júmsasa, ortanshy úly jol apatynan qaza tapty. Kishi úly jol apatynan aman qalghanymen ghúmyr boyy mýgedek bolyp, 2011 jyly baqilyq boldy.

Al endi sol Menderesting qazaqtargha jasaghan qanday jaqsylyghy boldy? Endi soghan toqtalayyq:

Yahiya Kemali Beyatly. №4 suret

Mahmut Djelal Bayar. Týrkiyanyng ýshinshi Preziydenti (№5 suret)

Asylynda, Qytay asyp, Kәshmir arqyly Pәkistangha qonystanghan qazaqtardy Týrkiyagha qonystandyru isin birinshe bolyp qolgha alghan Týrkiyanyng Pәkistandaghy túnghysh elshisi - Yahiya Kemali Beyatly myrza (№4 surette). Ol sonda jýrip qazaqtarmen tanysyp, olardyng Týrkiyagha kóshu turaly ótinishin úiymdastyryp, Ankaragha joldaghan da osy Yahiya Kemali Beyatly bolatyn. Sondyqtan da biz, qazaqtar aldymen alghysty osy kisige aituymyz kerek. Burokratiyalyq kedergiler saldarynan qazaqtardyng ótinishi qaralmay biraz uaqyt jatyp qalghan. Beyatly myrza densaulyq jaghdayyna baylanysty elshilikten bosap 1949 jyly Týrkiyagha oralady. Bastaghan isin sonyna deyin jetkizuge shamasy bolmaghan siyaqty. Ótinish qaralghansha birneshe jyl ótip ketken. Keyin ótinish qaralyp, Mendereske deyin jetken. Shyndyghynda, Menderes búl ispen arnayy shúghyldanghan joq, onyng týrikshildik iydeyasy da joq bolatyn. Ol bar bolghany tómengi instansiyalardyng bәrinen ótip, ózine kelgen dayyn qújatqa qol qoyyp, әri qaray preziydentting qol qongyna jiberedi. Menderes qol qoyghan qújatta barlyq ýkimet mýshelerining qoly bar. (№6 jәne 7 suret) (Eger Menderes qazaqtardyng kóshirip alu turaly jeke búiryq shygharsa onda alghys aitugha bolar edi. Biraq onyng qol qoyghany jeke búiryq emes, ýkimetting qaulysy. Oghan qosa Menderes preziydent emes, premier-ministr bolatyn.) Búl iste songhy sheshimdi preziydent Mahmut Djelal Bayar (№5) qabyldaydy. IYә, preziydentting búl qújatqa veto qonggha da qúqyghy boldy. Biraq ol olay istemedi. Preziydent Djelal Bayar qazaqtargha kómektesu turaly qújatqa qol qoyady. Preziydentting qoly qoyylghannan keyin baryp qújat zandy kýshine enedi. (Týrkiyagha qonys audaryp kelgen qazaqtardyng kósemi Qaliybek Hәkim men onyng úly Hasan Oraltaydy preziydentting ózi jeke qabyldaghan.) Sondyqtan da, Týrkiyagha kóshirilgen qazaqtar aldymen elshi Yahiya Kemali Beyatly men sol kezdegi preziydent Mahmut Djelal Bayargha qaryzdar. Osy eki kisige alghys aitsaq tarihy әdildik ornaghan bolar edi.

Qazaqtargha kómek kórsetu turaly tarihy qújat. №6 suret

Bizding preziydentimiz sol sammitte Mendereske alghysty sayasat ýshin «әdeyi» aitqan shyghar, Erdoghannyng kóniline qarap... Ony da týsinuge bolady. Erdoghan ózin Menderesting izin jalghastyrushy sanaydy. Eger de, Toqaev myrza alghysty Mendereske emes, Djelal Bayargha aitqanda búl sózsiz Erdoghannyng kóniline tiyer edi. Bizding preziydent tarihy sәttin, әdemi keshting shyrqyn búzghysy kelmegen shyghar. Sondyqtan da búghan týsinistikpen qaraugha bolady... Al shyndyghynda alghys aitugha layyqty túlghalar - Yahiya Kemali Beyatly men Mahmut Djelal Bayar... Tarihy shyndyq osy!

Oralbek J. Óteghúlov

Filolog, sayasattanushy
Aqtóbe qalasy

Abai.kz