– Núrlan myrza, sizdi Qytay qazaqtary jazushy, etnograf retinde jaqsy biledi. Qazaqa eline oralghannnan beri merzimdi basylymdarda zertteu enbekteriniz jii jariyalanyp keledi. Bizding oqyrmandargha óziniz turaly tolyghyraq maghlúmat bere ketseniz?

– Men Han-Tәniri shynynyng arghy bet etegindegi Órtekes saharasynyng Aqdala auylynda dýniyege keldim. Ákem – Toqtasyn, sheshem – Bedemqan úzaq jyl bala oqytyp, ústaz bolghan adamdar. Ásirese, әkem Toqtasyn Sәrsenbayúly Baysalov el ishinde belgili bedeli bar aghartushy, aqyn әri jyrshy kisi edi. Bizding ýiden qúdaydyng qútty kýni әkemning ólenin, әngimesin tyndaymyz degen iygi jaqsylar men jaysandardyng ayaghy ýzilmeytin. Mening bala kýnnen әdebiyetke qúmar boluyma eki týrli faktor erekshe yqpal kórsetti. Biri – halyq ishinde taralghan úshan-teniz auyz әdebiyetining qaynar kózinen susyndasam, ekinshisi – әkem aitqan ólen-jyrlar men әngimeler mening kiyeli әdebiyet ónerine keluime ýlken ról atqardy.

Bala kezimde el ishine tanymal bolghan sheshen, shejireshi atam Sәrsenbaydan kóp әngime estiytinmin. Ol kisining aituynsha biz qazaq halqyna aty anyzgha ainalghan Rayymbek batyrdyng úldarynyng biri Áji әuletinen taraydy ekenbiz. Rayymbek batyrdan taraghan úrpaqtar Han-Tәniri eteginde jasaytyn elmen birge eki retki auyr ýrkindi basynan ótkizipti. Sonau 1918 jyly elge aty әigili Diqanbay bolys atamyzdyng auylyn beygham jatqan jerinen Kenes ókimetinen jenilgen Aq patshanyng erekshe qarulanghan 85 orys әskeri basyp alyp, qandy qyrghyngha úshyratypty. Sodan keyin bizding auyldyng toz-tozy shyghyp, baghy tayyp, berekesi ketti. Bir jyldan keyin tókpe jyrdyng dauylpazy Kódek Maralbaev «Diqanbaydy joqtau» atty ataqty dauys jazghan. Búl óz aldyna aitylatyn ýlken tarih әngime.

Aumaly-tókpeli zar zamannyng kesirinen bizding auyl  taryday shashylyp eki ret  ýrkinde Qytaygha qashugha mәjbýr bolypty. Sodan Áji әuletinen taraghan atalas tuys Diqanbay bolys úrpaqtarymen jaqyn jyldarda qayta tabystyq. Es jiyp, etek jenimizdi jighanymyzgha qyryq jyldan asty.

Endigi әngimening atbasyn ózime qaray búrayyn. Men 1980-1982 jj. Nylqy pedagogikalyq mektebinde, 1986-1988 jj. Ile oqu-aghartu intitutynyng fizika-matematika fakulitetinde oqydym. Mamandyghym – matematiyk. Auylda, audanda 20 jyldan artyq bala oqytyp, ústazdyqpen shúghyldandym. 2004 jyly qantar aiynan 2016 jyly qantar aiyna deyin Ile Qazaq Avtonomiyaly oblystyq Sayasiy-mәslihat kenesinin  tarihy materialdar komiytetinde qyzmet istedim. Onda  Qytay qazaqtarynyng tarihyna qatysty «Ile tarihy materialdary» atty jeliles kitaptyng jauapty redaktory boldym.

Tyrnaqaldy shygharmam «Kitap» atty ólenim 1983 jyly «Ile aidyny» jurnalynyng 3-sanynda jariyalandy. Sodan beri tynbay izdenip 70-ten astam óleng , tolghau, 80-ge juyq әngime, povesti, 250-den astam әdebiyetke, tariyhqa, salt-dәstýrge qatysty maqalalar jazdym, «Júmbaq tas», «Kódek aqyn», «Atatek jalghaghan – Altyn shynjyr», «Ghasyrlar suyrtpaghy», «Múqaghaly kerueni», «Qazaq últynyng salt-dәstýr mәdeniyeti» atty birneshe kitaptyng avtorymyn jәne «Kódek shygharmalary», «Aqyn Qoydym» t.b. kitaptardyng qúrastyrushysymyn.

«Adamnyng basy – Qúdaydyng doby», – deydi dana halyq. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 2019 jyly 11 qyrkýiekte Qytaygha is saparymen bardy. Sol kezderde Qytaydaghy tarihy Otanyn ansaghan etnikalyq qazaqtardyng tóbeleri kókke jetkendey quandy. «Aqqu kólin ansaydy» degendey Toqaevtyng shapaghaty tiyip, taghdyrdyng jazuymen, dәm – túz tartyp, men sol jyly qazan aiynyng sonynda tarihy Otangha oraldym.

«Ústazym Aytughan maghan Kókemning (Kódektin)  әli baspa betinde jariyalanbaghan bir talay ólenderi bar, rettep jinaqtap qoydym  degen edi. Aqyn Kódekting sol ólenderin Aytughan múghalimning kózi tiri kezinde jazyp almaghanyma әli kýnge deyin ókinemin».

– Enbeginiz mol eken, siz eki elge de belgili ataghy bar aqyndar turaly zertteuler jasapsyz. Áygili aqyn Kódekting úly Aytughan sizding múghaliminiz bolghan eken. Demek, siz Kódek aqynnyng ómiri men jasampazdyghy turaly jaqsy biledi dep oilaymyn. Sol sebepti Kódek Maralbaev turaly aryqaray әngimenizdi jalghastyrsanyz ?

– Tókpe jyrdyng dauylpazy Kódek Maralbaevtyng ólenderin bala kezimnen bastap auyldaghy qazynaly qariyalardyng auzynan kóp estip óstim. Bizding ýimen Kódek aqynnyng úly Aytughannyng ýiining aralyghy óte jaqyn edi.Úzaq jyl tatu kórshi boldyq.iAytughan da, әkem de bir mektepte  bala oqytyp, ústazdyqpen shúghyldanatyn. Aytughan múghalim әkemdi izdep bizding ýige jii keletin. Ekeuining әngimesi el tarihy men taghdyry. talayy turaly arydan syr shertip, odan keyin aty elge anyzgha ainalghan túlghalardan Rayymbek Týkeúly, Tazabek Mýsylmanbayúly, Sauryq Alparúly, Jaynaq Abaqúly, Qashaghan Áuelúly, Qojeke Nazarúly, Diqanbay Janpeyisúly, Jәmenke Mәmbetúly, Úzaq Sauryqúly, Naqysbek Jalpyetekúly, Asan Barmanbekúly, Janghabyl Átekeúly, Qúlmanbet Qúlanayan, Bóltirik Atyhanúly, Kódek Maralbaev, Qoydym Darubayqyzy, Sharghyn Álghazyúly t.b. batyr, sheshen, aqyn, kýishi turaly sóz bolatyn. Ol kezde balalyqpen búl aitqan әngimelerge onsha mәn bermeppin.

Aytughan men ortalau mektepke  shyqqan jyly maghan geografiya pәnin ótetin múghalim boldy. Shynymdy aitsam, ol kisiden kóp bilim, kóp tarih ýirendim. Aytughan múghalim bir kýni әke múrasyn qalay jinaghany turaly mynanday әngime qozghady.

Men 1945 jyly Qorghastaghy Ajabay aghamnyn  ýiine izdep bardym. Ajabay  agham men attanarda qalyndyghy eki elidey qoljazba kitapty maghan berip jatyp: Búl kitaptyng alghashqy betterinde tórt kelinshekting betin ashqan tamasha óleni  bar edi, bireu menen oqyp túrayyn dep súrap alyp sol tórt ólendi jyrtyp alypty, barghannan keyin bireuge kórsetpe, múnda aghanyng jas kezinde aitqan ólenderi, el tarihyna qatysty «Alban tarihy», «Qyzyrly ne bop ketti bizding Alban», «Erlerding ereksheligi», azamat soghysyna barghanda jazghan «Búhargha Sapar» dastany men «Elge hat» qatarly jeliles  ólenderi bar, shirkin dýniye-ay, qayran esil aghanyng ólenderi jinaqtalamay aitqany aitqan jerde qaldy emes pe?! – dep auyr kýrsindi. Men Ajabay aghamnyng ýiinen qimas sezimmen attanayp qoljazba óleng kitapty alyp auylgha qayttym, – dep aitqan әngimesi әli esimnen ketpeydi. Ústazym Aytughan men әkem Toqtasynnyng kóp retki aitqan әngimeleri mening jýregimnen tereng oryn alyp, últymyzdan shyqqan Kódek siyaqty úly túlghalardy tanuyma ýlken negiz qalady.

Aytughan Kódekúly 1928 jyly dýniyege kelgen, әkeden 9 jasynda qalyp, joqshylyqtyng taqsiretin tarta jýrip, jastayynan el ishinde keng taralghan әke ólenderin dualy auyzdy qariyalardyng aitqanynan jattap alyp, qaghaz betine týsirip jinaqtaghan, eng alghashqy ataqty aqyn Kódek Maralbaev shygharmalarynyng birden-bir múrageri. Ol kisi 2007 jyldyng sonynda Órtekesting Aqdala auylynda qaytys boldy.

Ústazym Aytughan maghan Kókemning (Kódektin)  әli baspa betinde jariyalanbaghan bir talay ólenderi bar, rettep jinaqtap qoydym  degen edi. Aqyn Kódekting sol ólenderin Aytughan múghalimning kózi tiri kezinde jazyp almaghanyma әli kýnge deyin ókinemin.

Kódek aqynnyng múralaryn jinau, retteu júmysy Qytay qazaqtarynda 1962 jyly qolgha alyp istelse de, belgili sebeptermen ayaqsyz qalghan eken. Sodan 1980 jyldargha kelgende kórnekti aqyn, maytalman jurnalist, baspager Tәlipbay Qabaev el ishinde baryp Kódek shygharmalaryn jinaugha bastamashysy boldy.

Ádebiyettanushy Tәlipbay Qabaevtyng «Shalghyn» (qazirgi «Múra») jurnalynyn  1980 jylghy ýshinshi sanynda jariyalanghan «Kódek Maralbaevtyng ómiri men shygharmalary» atty zertteu maqalasy Kódekti tanudyng alghashqy betashary boldy. Osydan  kóp ótpey Tәlipbay Qabaevtyng qúrastyruymen 1984 jyly Shynjang jastar-órender baspasynan «Kódek» degen atpen aqyn enbekteri jeke kitap bolyp baspadan shyqty.

1998 jyly Kódek aqynnyng dýniyege kelgendiginin  100 jyl toluy baylanysymen aqynnyng jana tabylghan ólen, tolghaulary engizilip, búl kitap ekinshi ret  tolyqtyrylyp  qaytadan baspadan shyqty. Tәlipbay Qabaevtan keyin әdebiyettanushy, ghalym, professor Aqmetbek Kirshibaev jyr dýldýli Kódek turaly arnauly zertteu maqalalaryn jazyp, orta mekteptin, joghary mektepting әdebiyet oqulyqtaryna aqyn shygharmalaryn engizumen birge ómiri men shygharmalary jayly ghylymy taldaular jasady.

Ásirese, 1990 jyldyng ortasynan bastap Kódekti tanu tyng órege kóterildi. Dәl osy mezgilinde Kódekti tanu qosynyna  tebini kýshti, talantty zertteushiler birining artynan biri kelip qosyldy. Mysaly, Ásker Toyghanbekúly, Ydyrys Ádilhanov, Serikbol Dәuletkeldiúly, Núrbolat Ábdiqadyrúly, Serjan Toqtasynúly, Núrlybek Mәulenbekúly  qatarly qalamgerler Kódek aqyn turaly art-artynan zertteu maqalalaryn jariyalap, ózderining tyng oilaryn ortagha qoydy. Jogharydaghy qalamger saptastarym qatarynda men de «Qazaq joqtauynyng Kódek jyryndaghy terendigi», «Kódek ólenderining aghartu iydeyasy» , «Kódek ólenderinin  satiralyghy», «Aqyn Kódek Maralbaev jayyndaghy derekter», «Tókpe jyrdyng dauyly», «Aqyn Kódek Maralbaevtyng ómiri men shygharmalary turaly», «Semser tildi aqyn» siyaqty zertteu maqalalaryn jazyp óz kózqarasymdy aittym.

1999 jyly shilde aiynda Qytayda Shynjang jazushylar qoghamy, Ile qazaq avtonomiyaly oblystyq  әdebiyet-kórkemónershiler birlestigi, Monghúlkýre audandyq halyq ýkimeti jәne qalyng halyqtyng attanysqa kelip qoldauymen әigili aqyn Kódek Maralbaevtyn  100 jyldyq  mereytoyyn óte saltanatty ótkizip, aqynnyng basyna eskertkish túrghyzdy.

2005 jyly jeltoqsanda Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng әkimi Qyzayjan Seyilqojaúlynyng qoldau kórsetuimen  Shynjan  halyq baspasy jaghynan men qúrastyrghan «Kódek shygharmalary» atty 394 bettik kólemdik kitap baspadan shyqty. Kódek jyrlary búl kitapqa «Ólender», «Arnaular»,  «Ázil-qaghytpalary», «Jolay aitystar», «Tolghau-dastandar»,  «Joqtau- dauystar» syndy 6 bólekke bólinip, aqynnyng óz tuyndylarynan 11 ólen, 11 arnau, 16 әzil-qaghytpa, 8 jolay aitys, 14 tolghau-dastan, 15 joqtau-dauys engizilumen birge  Tәlipbay Qabaev, Aytughan Kódekúly, Núrlan Sәrsenbaev, Talghat Tәlimúly qatarly zertteushilerding maqalalary, aqyndardyng arnau ólenderi qosa beriledi. Sonymen birge búl kitapqa әigili tarihshy ghylym  Jaqyp Myrzaqanovtyn  «Alghy sózi», tanymal aqyn, jurnalist Sәulet Toqtybaevtyn  «Songhy sózi», belgili suretshi Ábdimәjit Ertughanúlynyng Kódek aqyndy syzghan mayly boyauly sureti berildi.

Tarihshy, jazushy Jaqyp Myrzaqanov «Kódek shygharmalary» atty kitapqa jazghan «Alghy sózinde»: «Osy jana jinaqqa engen barlyq irili- úsaqty shygharmalarda, ózine tәn tarihy astarly jәne  teren  dәuiri,  tynysy bar. Búl jinaqty qúrastyrushy osy júmysqa erekshe nazar audaryp, әrbir shygharma qalay jazylghan jóninde týsinik-eskertuler berip otyrypty. Osynyng ózi aqyn shygharmasyn baspagha әzirleu barysynda bir jaqsylyq, tamasha izdenis dep bilemin», –  degen jaqsy baghasyn aitqan edi. 2007 jyly mening aqyn turaly jazghan zertteu enbegim «Kódek aqyn»  (monografiya) atty kitap ishki  nómirmen basylym kórip, oqyrmandarmen jýzdesti. Qazaqtyng jyr dýldýli Kódek Maralbaev syndy túlghany tanuda ilgeri-keyindi basylym kórgen «Kódek»,  «Kódek shygharmalary» atty eki kitaptyng manyzy zor, búl eki kitap birin-biri qaytalamaydy, ózaldyna dara ereksheligi bar. Marqúm  ústazym Aytughan Kódekúlynyng úzaq jyl әke múrasyn el auzynan jinap, rettep, qaghazgha týsirip, halyq kәdesine jaratqan enbegin erekshe baghalay bilgenimiz jón.

«Iliyas Jansýgirov Kódekting bir tang ólenin meyirlene tyndap otyryp: «Men sizding tókpe aqyndyghynyzgha, ómirdi beynelegen shyndyghynyzgha razymyn. Biraq, zamandy da oilauynyzdy ótinemin», – depti».

– Kódek Maralbaevtyng Naryqoldan Qytay jerine qonys audaruy men songhy ómirin sonda ótkizuinen bolar, Kódekting ómiri men shygharmalary arghy bettegi aghayyndarymyz jaqsy zerttegen eken... Keybir derekterge sýiensek aqyn Iliyas Jansýgirov Kódek aqynmen kezdesken delinedi. Búl turaly sizding alyp-qosarynyz bar ma?

– Búl súraudyng salmaghy ne dәuir auyr eken, Kódek Bayshyghanúly Maralbaev eki el qazaghyna tanylghan tarihy túlgha. Qytay qazaqtarynyng Kódekti nasihattauy men zertteuine shynynda razy bolasyn. Kódekting shashasyna shang júqpaghan jyr dýldýli ekenin de dau joq. Endi Kódekti terenirek tanu ýshin onyng óz dәuirining manday aldy arystarymen kezdesui, olardyng aqyngha bergen shynayy baghasy turaly sóz qozghaudy jón kórdim.

Kódekti tanu ýshin onyng balalyq shaghynyng qatparyna, aqyndyq jolgha týsken kezdegi óner arystarymen kezdesui jayly derekterge kóp ýnilip, jalyqpay izdenis jasaugha tura keledi.

Iliyas Jansýgirov 1926 jyldary Kódekpen kezdesedi, ol Kódekting aqyndyq talantyna erekshe tanghalyp, ólenderine joghary baghalaghan eken.

Qazaq әdebiyetining klassik aqyny Iliyas 1938 jyly «Halyq jauy» degen jalamen jazyqsyz ólim jazasyna  kesilip dýniyeden ótedi. Ol artyna óshpes múra qaldyrghan kýlli qazaqqa  tanylghan dara talanat iyesi. Onyng «Kýi», «Kýishi», «Qúlager» siyaqty shoqtyghy biyik tuyndylary bar. Ol múnan syrt, Jetisu jerindegi Alban elining әdeby múralaryn jinaydy әri 1935 jyly ataqty Alban Asan aqynnyng «Aqyr zaman» atty 102 bettik jinaghyn shygharyp, jinaqqa arnauly alghy sóz jazady.

Iliyas Jansýgirov Kódekting bir tang ólenin meyirlene tyndap otyryp: «Men sizding tókpe aqyndyghynyzgha, ómirdi beynelegen shyndyghynyzgha razymyn. Biraq, zamandy da oilauynyzdy ótinemin», – depti. Sol joly Iliyas Jansýgirov pen kezdesu barysynda Kódek oghan «Alashtyng azamaty» degen ólenin arnapty:

«Alashtyng azamaty qanday bolar?

Elding jany ózine janday bolar.

Eli ýshin emirenip, tebirenip,

Aytqany sheker menen balday bolar.

Qansha artsa da eselep kóteretin,

Kóshbasy jýk artatyn narday bolar.

Býkil elding kózi men kónilinde,

Tóbesinde tolqyghan aiday bolar.

Búl zaman azamatqa erik qoymas,

Arghymaq aryqtaghan tayday bolar.

Aytqany, istegeni anyqtap túr,

Shynyrau aldyn qazghan jarday bolar.

Bir kezderi olargha pәle japsa,

Qozghaltpay basyp qalar tauday bolar.

Qy sypyryp qiratyp joghaltady,

Tóbesinen tónetin jayday bolar.

Toz-toz bop qatyn-bala, әke-sheshe,

Beykýnә jan halyqqa jauday bolar.

Últtan, dinnen ajyrap qalghandary,

Sasyq kóben, ór keude day-day bolar.

Bir Qúday isting týbin ózing onla,

Kim biler keyingi úrpaq qanday bolar...

Al, Kódekting Iliyas Jansýgirov pen kezdesu turaly Toqtar Álibekúly: «1926 jyldyng jazynda Qarqara jaylauyndaghy Á. Jýnisovtyng ýiine qogham  qayratkerleri O. Jandosov, Y. Kóshkinov, I. Jansýgirov qonaqqa keledi. Auyl belsendileri at shaptyryp Kódek, Bóltirik, Qapez, Ájek siyaqty aqyndardy aldyrady. Olar qazaqtyng betke basar azamattarynyng aldynda bar ónerlerin kórsetip, kónilderin  kóteruge tyrysady. Otyrysta Kódek elding arghy-bergi tarihyn qazyp úzaq jyr tolghaydy. Kezinde Qúlmanbet Qúlanayan jyrlaghan «Alpamys», «Qyz Jibek», «Kóroghyly» tәrizdi múralardy da osy joly ziyaly toptyng nazaryna salady. Osy joly Kódek ólenderin jyly qabyldaghan Iliyas Almatygha óz atyna jiberip túrudy tapsyrady.

«Qatesin týzep basyp shygharar dep,

Ólenshing basqarmadan ótinedi.

Iliyas Jansýgirov jazyp ber dep,

Tabystap Qarqarada ketip edi!» – dep ayaqtalatyn bir top ólenderi úsynyghan mekemege jetpey, úzaq jyldary M. Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner institutynyng qoljazba qorynda saqtalyp qalypty» (Toqtar Álibekúly: «Balasy múny jazghan Maralbaydyn...», «Ádebiyet aidyny» gazeti, 19 shilde, 2007 jyly) degen qúndy deregin aitady.

«Jazba tarihy materialda jazyluyna qaraghanda ghúlama jazushy Múhtar Áuezov 1927 jyly ózining «Qily zaman» atty ataqty shygharmasyn jazu ýshin material jinap jýrip Kódek aqynmen Jetisudyng Qarqara jaylauynda kezdesip, Alban elining tariyh-shejiresi turaly kóptegen qúndy  derekterge ie bolghan».

– Jazba tarihy materialdarda aityluyna qaraghanda tókpe jyrdyng dauyly Kódek Maralbaev óz dәuirining arystary Múhtar Áuezov, Jýsipbekqoja Shayhyslamúly, Jambyl Jabaev siyaqty iri túlghalarmende kezdesken eken degen derek bar, osy turaly aita ketseniz?

– Jazba tarihy materialda jazyluyna qaraghanda ghúlama jazushy Múhtar Áuezov 1927 jyly ózining «Qily zaman» atty ataqty shygharmasyn jazu ýshin material jinap jýrip Kódek aqynmen Jetisudyng Qarqara jaylauynda kezdesip, Alban elining tariyh-shejiresi turaly kóptegen qúndy  derekterge ie bolghan.

Úly jazushy Múhtar Áuezov 1927 jyly Leningradta әdeby bayandama jasaghanda Kódek aqyn turaly arnauly toqtalyp: «...Ózgeshe ýlgidegi dalanyng dara aqyny mazmúny men qoghamdyq róli jóninen әldeqayda qyzyghyraq sanalady. Solardyng jarqyn bir ýlgisi – albandar arasyndaghy Kódek aqyn. Ol auyldaghy qazirgi zamanghy qúrylystyng belsendisi, qosshylar  odaghynyng mýshesi, gazet-jurnaldardyng túraqty oqyrmany, baspa sóz betterinen belgili iydeologiyalyq jәne birshama dәrejede kórkemdik tәrbie alatyn, zamanyna tolyq layyq, ózin әrqashan nyq sezinetin qoghamshyl – aqyn.

Qazirgi merzimdi baspasóz betterinde kórinip jýrgen, belgili dәrejede tanylghan aqyndardyng bәrinen onyng aiyrmashylyghy mynadan bayqalady: mәdeniyeti әlgilerden sәl tómendeu bolghanymen, ol dalanyn, jergilikti qoghamdyq ómir ayasynda tuyndaytyn  ishki kónil kýy sezimderinin, el mýddesi men jәne barlyq mәselelerding birden-bir bilgiri. Qazirgi zamanghy auyl – onyng shygharmashylyq oi-qiyal shartarabynyng tól órisi. Auyldyng kózge shalynatyn oralymsyz túrmysy men eskilikting barsha ziyandy sarqynshaqtaryn keleke-mysqylgha ainaldyratyn ótkir tili aqyndy ózining tughan dalasynda jiberilgen kez kelgen kemistik ýshin kimdi bolsa da ayamay әshkerleytin qazy retinde aiqynday týsedi. Onyng ólenderi ózining betki sipaty, qúndylyghy, kemeldiligi, joghary tehnikasy jóninen minsiz» (QHR «Ile keshi» gazeti, 24 nauryz, 2008 jyl. 3-bet), – dep óte joghary baghalaghan.

Álemge danqy taraghan úly suretker Múhtar Áuezov jyr jýirigi Kódek Maralbaev turaly taghy da:

«Stilistikalyq túrghydan ol batyrlyq anyz epostaryndaghy tókpe ólenning әuendete aitylatyn oinaqty tәsilin miras etken. Qashan  da sergek, әri syn túrghysynan payymdaytyn aqynnyng meylinshe sony jәne aiqyn týrde satiralyq saryn men kómkerilgen ózekti  taqyryptardy onyng barlyq tuyndylaryn sahara tósinde keninen әigilegen. Olar dereu shygha salysymen qalyng kópshilikting iygiligine ainalyp, jastardyng barlyq jiyndary men sauyq keshterinde endigi jerde әuenge qosylghan týrinde aityla jóneledi. Búl әiteuir qarmalanyp kele jatqan bireu emes, auyldyng aldynghy tobynan qazirgi zamanghy mәdeny qúrylysqa meylinshe sanaly týrde, nyq qadam jasaghan aqyn. Ol halyq әdebiyetinen, orasan zor halyqtyq tyng alapaty mәdeny qalagha sapar shekken jýrginshi, artynan ýdemeli damugha úmtylushy, janalyqqa qúshtar jastardyng tútas birlegin ertken jýrginshi.

Búl aqyn sonymen  birge, óz jady arqyly eski zamannyng kóptegen qúndy eskertkishterining saqtaushysy. Sóitip, ol ózining býgingi zamanghy ózekti, jana ómirge arlasuy arqyly tek jeke basynyng alghan әserin ghana kórsetip  qoymaydy. Sonymen birge býkil dalanyng ýmiti men mýddesining iske asuyn kókseydi, keshegi qazaq mәdeniyetining qúndy әri bay múrasyn túla boyyna sighyza biledi» (QHR «Ile keshi» gazeti, 24 nauryz, 2008 jyl. 3-bet), – dep terenge tamyr tarta bayandap, Kódek syndy shashasyna shang júqpaghan  aqynnyng tabighatyn shynayy ashyp kórsetip beredi.

Áke múrasyn kózqarashyghynday ayalap, jinaqtaghan zertteushi, qart pedagog Kódekting úly Aytughannyng aituyna qaraghanda, Kódek aqyn Jýsipbekqoja Shayhyslamúlymen tós soghystyryp dostasyp, óle-ólgenshe barys-kelisi ýzilmepti. 1931 jyly Jýsipbekqoja Sýmbeden qashyp ótkennen keyin Qytaydaghy Kódek aqyndy izdep Attyng tauyna barady. Aqynnyn  ýiinde Ramazan degen adamnyng otyrghanyn kórip ekeui birin-biri bas salyp qúshaqtasyp kórisip amandasady.

Ramazan degen adam Jýsipbekqojanyng Sýmbeden qashyp ótuine qol úshyn bergen eken. Kódek aqyn búl turaly mynanday óleng shygharypty:

«Qojeke, el quandy kelgenine,

Aq jolyn Qúday ondap bergenine.

Qadirli Rekendi qúrmet ettin,

Sýmbeden sizdi ótkizgen enbegine.

Osynday adal adam halyqta bar,

Semserdey sertke shyqqan sengenine.

Qúday-au, búl halyqtan ajyratpa,

Ómirde bar kezinde, ólgeninde».

Búl ret Jýsipbekqoja yrym etip ýstindegi jeydesin Kódekting jalghyz úly Aytughangha sheship berdi. «Qojekeng jas jaghynan әkem Kódekten 31 jas ýlken, әkesining qúry edi. Ony býkil auyl boyynsha syilaytynbyz, sheshem Mәtim ataqy aqyn Jýsipbekqojanyng jeydesin kishireytip berip, bir talay uaqyt kiygenim әli esimde», – deydi Aytughan.

Ghúlama aqyn, bilgir, ýlken oqymysty Jýsipbekqoja Shayhyslamúly Qytaygha barghannan keyin Kódek aqyndgha ústazdyq etip, ýlgi-ónege kórsetkeni dausyz, óitkeni osy eki alyp aqyn ómirining songhy mezgilin Qytaydyng Tekes ónirinde birge ótkizdi.

Kódek aqyn eki jylgha tayau әskerde bolyp, 1920 jyly azamat soghysynan qayta oralghan saparynda Jetisu ólkesining manday aldy daraboz aqyny Jambyl Jabaevpen kezdesip, kóp әngimede bolghan. Búl turaly mynanday derekterdi kezdestiremiz: «Kódek 1918 jyly qyzyl әsker qatarynda alynyp, Hiua, Búhar handyqtaryna qarsy soghysqa qatynasady. Sol úrystarda eki ret auyr jaralanyp 1920 jyldyng kýzinde jaramsyz әsker retinde elge qaytarylady. Auyr joldan aryp-ashyp kele jatqan jaraly soldat Týrgendegi ataqty shapyrashty Jýnisbay bolystyng ýiinde Jambyl aqyndy kezdestiredi. Tumysynan ónerge jaqyn Jýnisbay eki aqyndy birneshe kýn kýtip, qúmary qanghansha ólen, jyr tyndaydy» (Toqtar Álibekúly «Balasy múny jazghan Maralbaydyn...», «Ádebiyet aidyny» gazeti, 19 shilde, 2007 jyl.).

Kódek aqyn Jýnisbay bolystyng ýiinde әigili «Búhargha sapar» poemasyn aityp óleng tyndap otyrghan dýiim júrtty tanghaldyrady. Búl kýnderi aqynnyng qiyaly kókke shapshyp, el ardagerlerin eske alghan ólenin bylay tolghaydy:

«Qadirli atalarym, aghalarym,

Asqar tau sýienishim, panalarym.

Aman-sau elge qaytyp oralghanym,

Sizderding qayyr, dúgha, batalaryn.

Qyranday qúzdan úshqan shyr ainalyp,

Elinning amandyghyn qaraghanyn.

Keshegi soldattargha des bermegen,

Tazabek, qayran batyr danalarym.

Aqyry elin bastap órge kóshti,

Búl jerde bayqady ma shamalaryn.

Batyrdy Ile úlyghy qoldaghanmen,

Qoldauy serpiltuge jaramadyn.

Ileni shar әskeri basyp alyp,

Búl kezde beykýnә eldi jaraladyn.

Tizgini zamanynnyng ózinde emes,

Aq sózing nahaq bolyp qaralandyn.

Keshegi Úzaq batyr, Jәmenkeler,

Jolynda qyrghyndaldy balalardyn.

«Shal ólsin, bala ólgenshe degen» sózi,

Kórsetti niyetining naq adalyn.

Aydaumen ýrikken el tozyp keldi,

Mal-mýlkin tonaumenen talap aldyn.

Kýizeldi, kýnirendi qayran halyq,

Jýrekte jazylmaghan jara qaldyn».

Jambyl aqyn birneshe kýn  Kódek aiytqan ólenderdi sýiine tyndap, qatty riza bolady.

«Kódek jolgha shyghar kýni Jambyl Jýnisbay bolysqa qúlaq qaghys etip:

«Kórip edim albandy,

Qarqarany jaylaghan.

Týie tizip qatarlap,

Mynnan jylqy aidaghan.

Qoyy tolghan qoragha,

Jelilep bie baylaghan.

On altynshy jylynda

Basshylary ústalyp,

Qyrghyn tauyp qalghany,

Sory sóitip  qaynaghan,

Jaqsylap syila, Jýnisbay,

Kerek qoy búl әr uaqytta,

Qarajat berip attandyr,

Mal bar ma jighan soldatta», – dep ýstine kiyim, astyna at mingizip qaytarypty» («Ádebiyet aidyny» gazeti, 19 shilde, 2001 jyl).

1901 jyly Kódek aqynnyng 13 jas kezinde, Sýiindik auylynda bir qyzdyng toyy bolady. Sol toygha Albannyng Qyzylbórik ruynan shyqqan Bóltirik aqyn kelip óleng toy bastaydy. Toy iyeleri Bóltirikti qúrmettep, shapan jauyp, at mingizedi. Auyl aqsaqaldy Bóltirik aqyngha Kódekti synatu ýshin óleng aityp bersin dep kókpar tartyp jýrgen jerinen shaqyrtady. Shaqyryp barghan baladan, «Aqsaqaldar meni nege shaqyrady?» – dep súraydy Kódek.

–  Seni ataqty aqyn Bóltirikpen aitystarghaly jatyr, – deydi shaqyryp barushy әzildep.

– Aytyssam aitysayyn, – dep kókpardy tastap, jinalghan top ishindegi Bóltirik aqynnyng aldyna shauyp baryp, qos qolyn keudesine basyp túryp:

«Assalaumaghaleykum aldiyar,

Shaqyrghan song kep qaldym

Jýrisim óte asyghys,

Kókpardy quyp betke aldym.

Nókerlerim qasymda,

Óksheley quyp jetse aldym,

Ayaldasam keshigem,

Attyng teri bos qaldyn.

Jasyna  qúldyq atalar,

Aytaryndy dep qalghyn», – depti. Balanyng ótkir ólenin angharghan Bóltirik aqyn:

– Auyldarynnan dauyldy aq túighyn aqyn shyqqaly túr eken. Joly bolyp aldynnan núr jausyn! – dep rizalyghyn bildirip, qolyndaghy dombyrasyn úsynyp, batasyn bergen eken.

Dauylpaz aqyn Qasym Amanjolov kezinde aqynnyng «Qyzyrly ne bop ketti bizding Alban» degen shygharmasyn oqyghannan keyin Kódek aqyn jayly: «Kódek óz dәuirining shyndyghyn jazghan semser tildi aqyn, onyng qughyndalyp, aumaly-tókpeli ómir sýruine sol dәuirding ózi jauapty, men Kódektey qylyshynan qan tamghan zamangha qarsy óleng jazghan aqyndy siyrek kezdestirdim» («Kódek shygharmalary», Shynjang halyq baspasy, 2005 jyly jeltoqsan. 342-bet), – dep joghary baghalaghan bolatyn.

Múhtar Áuezov, Iliyas Jansýgirov, Jambyl Jabaev, Jýsipbekqoja Shayhyslamúly siyaqty úly túlghalardyng Kódek pen kezdesip, dәm-túzdas bolyp, onyng shygharmalaryna joghary bagha berui aqyn mәrtebesin tipti asqaqtatyp túr.

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

jalghasy bar...

Abai.kz