Qazaq halqynyng últ bop úiyp otyruy – tiline, tarihy jadyny men últtyq ruhyna-diline baylanysty. Búlar oshaqtyng ýsh ayaghynday últtyghymyzgha tireu bolyp túrghan qasiyetti úghymdar. Bireuin alsang oshaghyng opyrylyp ózinen ózi qúlaydy. Sondyqtan da 2017 jyly 12-sәuirde Elbasymyzdyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalada últtyq biregeylikti saqtap, qoghamdyq sanany janghyrtuda tarih pen ruhtyng qanshalyqty manyzdy ekenin erekshe atap ótti. Ásirese búl janghyru últtyq tarih pen mәdeniyetke negizdelui qajet degendi Elbasy basa aitty.

Elbasynyng tapsyrmasyna sәikes osy memlekettik baghdarlamany iske asyrugha baylanysty 2019 jyly «Ruhany janghyru» Qazaqstandyq qoghamdyq damu instituty» KeAQ qúryldy. Instituttyng negizgi maqsaty Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: qoghamdyq sananyng janghyruy» atty baghdarlamalyq maqalada kórsetilgen mindetterdi iske asyryp ilgeri jyljytu strategiyasyn әzirlep iske qosudy jәne ony qazaqstandyq otbasylyq sayasatta jәne JOO oryndarynda oqytudy iske asyru ýshin  әdistemelik túrghydan sýiemeldeudi qolgha alghan bolatyn.

Osyghan baylanysty atalghan Institut biyl 1-qazannan 23-qarashagha deyin mektep múghalimderi men JOO oryndarynyng oqytushylary ýshin dayyndyq vebinar kurstaryn úiymdastyryp arnayy dәrister ókizgen bolatyn. Onda «Ruhany janghyru» baghdarlamasynyng maqsat-mindetteri men onyng negizgi ústanymdaryn týsindirumen qatar ony jastardyng jas erekshelikterine sәikes oqytudyng әdisteri, otbasylyq qúndylyqtardy nasihattau men qoghamda jastargha qatysty mәseleler әngimening basty ózegi boldy. Múnyng basty maqsaty «Ruhany janghyru» baghdarlamasyna qatysty bilim bazasyn jasap, oqushy jastardyng boyynda últtyq qúndylyqtar men dýniyetanymdyq ústanymdardy nyghaytu, oiyn jәne kommunikativtik qyzmet arqyly jas úrpaqtyng boyynda kóshbasshylyq qasiyetterdi qalyptastyru bolyp tabylady.

Dәris tyndaushylar óz kezeginde «Ruhany janghyru» baghdarlamasyn iske asyrugha qatysty óz oi-pikirleri men úsynystaryn ortagha saldy. Sonyng ishinde Baghdarlamany mektepke deyingi bilim beru men balabaqsha jýiesinde qoldanu mýmkindikteri men әdisteri talqylandy. Mysaly, mektepterde «Ruhany janghyru» baghdarlamasyna qatysty kabiynetter men búryshtar ashu úsynyldy. Olar mindetti týrde interaktivti taqtalarmen, tarihy kartalarmen jәne últtyq tariyhqa qatysty kórkem qúral-jabdyqtarmen jәne óz betimen bilim alu ýshin kitaptarmen jabdyqtaluy tiyis.

Al balabaqshalarda býldirshinderding jas erekshelikterin eskere otyryp «Ruhany janghyru» búryshtaryn últtyq ertegiler men mulitfilimderdegi keyipkerlerding jәne últtyq naqyshtaghy basqa da sýrettermen toltyru qajet. Ásirese balabaqshada әr balanyng kiyim iletin shkaftaryna qazaq halqynyng túrmys-saltymen, mәdeniyetimen baylanysty muzykalyq aspaptardyn, tórt týlik pen qúral-saymandardyng sýretteri ilinse, qazaq kýileri men әuenderi jii tyndalsa eken degen úsynys aityldy. Al JOO-nyng 1-kurs studentteri ýshin «Ruhany janghyru» ústanymdaryәdistemelik núsqaular jasaldy.

Ol kursty oqu barysynda studentter qazaq halqynyng últtyq bolmysy jәne ruhany qúndylyqtarymen tanysyp, «Biz kimbiz?  Qayda bara jatyrmyz? Ne joghalttyq? Neni qabyldadyq? Jahandanu  zamanynda últtyq qasiyetimiz ben bolmysymyzdy qalay saqtap qalamyz?» degen súraqtargha jauap alatyn bolady.

Tarihy sana – qazaq bolmysynyng ajyramas bóligi. Óitkeni ol qazaq halqynyng biregeyligin saqtaudyng birden-bir sharty bolyp tabylady. Ol – Elbasy atap aitqan últyq kod nemese últtyq kiltting negizi!

Jalpy, últtyq kod dep neni aitamyz? Mening oiymsha últtyq kod (kilt) – belgili bir halyqtyng boyyna ghana tәn bolatyn dýniyetanymdyq qúndylyqtardyng kesheni. Qazaq halqy ýshin olar kelesidey – shejire men tarihy jady retinde «Jeti ata» úghymy; «Til» - onsyz últtyq biregeylik pen ruhany múra jalghasyn tappaydy; «El men Jer» úghymy – olarsyz Elbasy aitqanday Otan, «Ata meken» degen týsinik qalyptaspaydy; «Ar men Namys» - qazaqtyng barlyq is-әreketining mәni osy ekeuinde (mativasiya). «Malym janymnyng sadaqasy, janym arymnyng sadaqasy!» degen naqyl qazaq halqynyng óz qúndylyqtar jýiesinde birinshi oryngha neni qoyghanyn anyqtasa kerek.

Qazaqstan Respublikasynyng 30 jyl ishinde qol jetkizgen tabystary az emes. Sonyng arqasynda Qazaqstan dýniyejýzine ózin tanyta bildi. Endigi mindet Qazaq jastaryna últtyq ruhta myqtap túryp tәrbie beru. Býgin qazaq jastary әrqily. Olardyng arasynda әrtýrli diny aghymdargha jәne jәne әrtýrli elderding mәdeniyetine eliktegender barshylyq.

Sonda olardy biriktiretin nәrse ne?

Ol – óz halqynmen, óz elinmen tarihy taghdyrlastyqty úghynyp bildireti tarihy jady!

Osy baghytta «Ruhany janghyru» Qazaqstandyq qoghamdyq damu instituty» KeAQ aldynda әli atqaratyn mindeti men qyzmeti úshang teniz.

Instituttyng júmysyna tabys pen sәttilik tileymiz!

Alla jar bolsyn!

Júmadil Arman Qabdeshúly,

t.gh.k., QR ÚGhA Sh.Sh. Uәlihanov at. Tarih jәne etnologiya institutynyng JGhQ, QBTU qauymdastyrylghan professory

Abai.kz