10 aqpan aqiqat aldyndaghy ardaqty azamat, últyn sýigen úly túlgha, memleket jәne qogham qayratkeri Súltanbek Qojanovtyng qapiyada mert bolghan kýni. Soghan oray 2018 jaryq kórgen «Qojanovtanu» atty kitabymyzdaghy «jaqsynyng aty ólmeydi» aidarymen berilgen kelesi bir dýniyelerdi úsynyp otyrmyz.

Jaqsynyng aty ólmeydi...

Smaghúl Sәduaqas, Qojanúly Súltanbek jәne Mendeshúly Kenes dәuiri ornaghan kezde kenes ýkimetin birden jaqtap shyqqan adamdar bolatyn. Biraq olar, ótken tәjirbiyeleri kórsetip otyrghanday, Kenes ýkimetine tek qara basynyng qamy ýshin qyzmet etpegenin biz jaqsy biletinbiz. Súltanbek Qojanúly qara basynyng qamyn oilamaytyn, halqy ýshin qam jep, enirep tughan azamat edi. Ol búdan bylay da osy qasiyetterinen airylmaydy dep senemiz.

Mústafa Shoqay,
Qogham jәne memleket qayratkeri,
týrik halqynyn danqty kýreskeri.

Sәduaqasovty bilmeymin, Qojanov Stalinning ózimen de júlqysa ketuge tayynbaytyn adam. Ol sonday batyl sóileytin adam...

Sәbit Múqanov,
Halyq jazushysy, «Esei jyldary» kitabynan.

Súltanbekting qadir-qasiyetin arttyrar isi – Abay men Ahmetting qazaq әdeby tilin jetildirudegi enbegin, Maghjannyng aqyndyq qúdiretin júrttan búryn tanyghany, asqaq baghalaghany.

Temirbek Qojakeev,
Filologiya ghylymdarynyng doktory, professor.

S.Qojanov sekildi alghyr, jigerli, halyqtyng qamyn oilaytyn, tili ótkir, bedeldi basshy qyzmetkerlerdi doptay domalatyp, ayaq-qolyn jerge tiygizbey aidatyp, bir orynda kóp otyrghyzbaytyn myqty bir kýshting bolghandyghy aqiqat.

Jayyq Bektúrov,
Jazushy.

Sózge tapqyr, keng túlghaly kisi. Qyzyl tilge kelgende men onday sheshen adamdy kórgen emespin. Ashuy joq, minezi darqan, sózderin tastay etip aitatyn arystan tughan kemenger adam edi.

Áuelbek Qonyratbaev,
Filologiya ghylymdarynyng doktory, professor.

«Halyq jauy» bolghan joq, qayta  óz halqynyng jarqyn bolashaghy ýshin kýresti, sol ýshin jazyqty boldy, sol ýshin shybyn janyn qúrbandyqqa qidy.

Núrtas Ondasynov,
Qogham jәne memleket qayratkeri.

Súltanbek Qojanúly Qazaqiyanyng jer-suy men el-júrtyn bir shanyraq astyna jinaushy qayratkerlerding kóshbasy boldy. Ol qazaqtyng jer-suy men el-júrtyn bir tu astyna toptastyru arqyly Últtyq Respublika qúru jayyndaghy kóp jylghy armannyng oryndalghanyn túnghysh ret saltanatpen jariya etken qayratker… Ol jaulap alushylar men biyleushiler erkimen búrmalanghan qazaqtyng tarihy atyn ózine qaytaryp berudi jýzege asyrdy.

Beybit Qoyshybaev,
Jazushy. Súltanbek Qojanov. Almaty, «Qazaqstan», 2007.

Qarataudyng teriskeyindegi Aqsýmbeden úshyp shyqqan aqsúnqar Týrkistanda týlep, Qazaqstanda qanaty qatayyp, eli ýshin biyikterge samghap, osy jolda jat júrtta mert boldy.

Súltanbektey birtuar, ýlgi tútar úldary bolghanynyng ózi qazaq ýshin – baqyt. Óitkeni, ózim degen adamgha adal, qasyna qatal, barlyq uaqytta da adamgershilikting asyl qasiyetterin, әdildikti tu etip, jaqsylardy manyna jinaghan erekshe harizmalyq qasiyetke ie  sayypqyran Súltanbek  Qojanovtyng jaryq júldyzday jarqyldap ótken ónegeli ómiri, halqyna etken adal enbegi últqa qyzmet etuding jarqyn ýlgisi, al artyna qaldyrghan asyl múrasy elin eldikke bastaytyn ruhany baghdar bolyp qala bermek.

Danday Ysqaqúly,
Filologiya ghylymdarynyng doktory, professor.

Tarihy túlghany «óz túghyryna qondyrudyn» kenje qaluynyng syry Súltanbek Qojanovty óz qatarlastarynan erekshelendirip túrghan, onyng taghdyryna tereng iz qaldyrghan baghy da, qasireti de últshyldyghy edi. Kommunistik iydeyanyng ózegin qúraghan taptyq mýddeden últ mýddesin joghary qoyghan últjandylyghy qayratkerdi sayasy qughyn-sýrgin barysynda kózsiz kóbelektey otqa jaqsa, endigi kezekte tәuelsiz tarihy tanymda últynyng úlyqtauyna ózek boluy tiyis.

Hazretәli Túrsyn,
tarih ghylymdarynyng doktory,
professor, belgili qojanovtanushy.

Ol últy ýshin laulap janyp, sosyn últy ýshin sóndi. Halqy ýshin óz ómirin de qiigha qaymyqpady. Ol – Súltanbek Qojanov! Qazaq últynyng Qojanovy...

Joltay Álmashúly,
Belgili qojanovtanushy.

Súltanbek Qojanúly – ýirenshikti qalypqa siya bermeytin, ýstirt qaraugha qiya bermeytin túlgha. Ol – shyrghalang zamannan shyghandaponasha otaudyng túnyq auasyna tyghylmaghan, tymaq auanyna jyghylmaghan, sóitip, jelding ótine, jardyng shetinde jýrgen almas minezdi azamat...

Amantay Shәrip,
Filologiya ghylymdarynyng doktory,
professor belgili qojanovtanushy.

Qojanov aqiqat aldynda ardaqtalugha әbden layyq túlgha. Onyng ómir joly, kózqarasy, ústanymy býgingi tanda da eskirgen joq, ol  qazir de san myng óskeleng úrpaq ýshin – Tәuelsizdik múratyna qyzmet etuding tamasha da kórnekti ýlgisi bola alady. Ruhy kýshti, biyik  azamat. Ony tarih túghyryna kóterip, maqtanysh etu – Tәuelsizdik kýreskerlerining qazirgi buyny ýshin qaryz da, paryz da.

Beybit Qoyshybaev,
jazushy, ghalym, belgili qojanovtanushy.

...Qatigez, qazaq halqynyng daryndy túlghalaryn «halyq jauy» degen jalghan jalamen mert etip otyrghan kenes qoghamy Súltanbek Qojanovtyng alashtyng ayauly túlghalaryna jasaghan jaqsylyghyn, qúrmetin keshirmedi, arada az-kem jyldar ótse de úmytpay, 1938 jyldyng 10 aqpan kýni oqqa baylady,  ólimge qidy.

Jýregim men zarlymyn jaralygha,
Súm ómir abaqty ghoy sanalygha, -  dep býkil ghúmyry zarmen ótken Maghjannyn:

Erlerdi  úmytsa da el, sel úmytpas,
Erlerdi  úmytsa da el,  jel úmytpas.
El ýshin janyn keship, jaudy qughan
Erlerdi úmytsa da el, shól úmytpas...- dep  keletin jyrlarynyng janghyryghy jazyqsyz japa shekken Últ ústazy Ahana, Ahmet Baytúrsynovqa, alash ardaqtylaryn ardaq tútqan Súltanbek Qojanov syndy últyn sýigen úly túlghanyng biyik ruhyna baghyshtalghanday. Eli úmytpaghan esil erdi qalay qúrmettep, biyikke kótersek te jarasymdy.

Aqiqat aldynda ardaqty túlgha bolyp ghúmyr keshken, sol jolda jýrip qapiyada qaza tapqan qayratker ruhyn jadymyzda janghyrtyp ústau, taghzym etip otyru – tәuelsizdik dәuirinde ómir sýrip jatqan bizding baba aldyndaghy perzenttik paryzymyz ben qaryzymyz.

Nariman Núrpeyisov,
Filologiya ghylymdarynyng kandidaty
Aqiqat aldyndaghy ardaqty túlgha.
«Shymkent kelbeti» gazeti, № 6. 26 qantar, 2022 jyl.

Abai.kz