VI

Avtonomiyaly ýkimet qúru jónindegi keneske shaqyrylghan ókilderding ay boyyna kenirdek jyrtysqan talqysy ayaqtamay tyna qaldy da, ólkelik partiya komiyteti jaghynan gazetke jariyalanghan bir maqalany ýirenuge kiristik. Talqylay kelgenimizde, Júngodan bólinip tәuelsiz derbes respublika qúrudy talap etushiler men memleket ishinde Úighyrystan atyndaghy ortalyqqa syrttay ghana qarasty últtyq avtonomiya qúrudy talap etushilerge aspannan jay týsti. Tizimmen shaqyryp, jiyp әketti. Qazaq gruppasyndaghy «últtyq avtonomiya» qúru pikirindegilerge de sol qatarda qatty syn berilse de, onyng bastaushysy bolyp ókireshtegen Ahymetqan óz orynynda «futynjan» qalpynda qala berdi. Oghan nayjaghaydyng salqyny da tiymegendigi tanghaldyrdy kópshilikti. Ol maqaladan jalpy úqqanymyz, bizge «keregi» últtyq teritoriyaly avtonomiya ghana eken. Talqyny jalghastyra berdik.

VI

Avtonomiyaly ýkimet qúru jónindegi keneske shaqyrylghan ókilderding ay boyyna kenirdek jyrtysqan talqysy ayaqtamay tyna qaldy da, ólkelik partiya komiyteti jaghynan gazetke jariyalanghan bir maqalany ýirenuge kiristik. Talqylay kelgenimizde, Júngodan bólinip tәuelsiz derbes respublika qúrudy talap etushiler men memleket ishinde Úighyrystan atyndaghy ortalyqqa syrttay ghana qarasty últtyq avtonomiya qúrudy talap etushilerge aspannan jay týsti. Tizimmen shaqyryp, jiyp әketti. Qazaq gruppasyndaghy «últtyq avtonomiya» qúru pikirindegilerge de sol qatarda qatty syn berilse de, onyng bastaushysy bolyp ókireshtegen Ahymetqan óz orynynda «futynjan» qalpynda qala berdi. Oghan nayjaghaydyng salqyny da tiymegendigi tanghaldyrdy kópshilikti. Ol maqaladan jalpy úqqanymyz, bizge «keregi» últtyq teritoriyaly avtonomiya ghana eken. Talqyny jalghastyra berdik.

«Soltýstik Shinjiandy qazaq avtonomiyaly rayony» dep atap, qazaq ókilderi talap etken pikirge Sanjyny ortalyq etken «Sanjy dúnghan avtonomiyaly oblysy» kóldenennen kiyligip, ortan belinen, yaghny Manastan shyghysqa qaray kesip aldy. Sóitip, ondaghy kóp san ústaytyn qazaqtargha dýngen avtonomiyaly oblysy qol astynan «Mory qazaq avtonomiyaly audan», «Barkól qazaq avtonomiyaly audan» men bir-eki audannan «qazaq avtonomiyaly auyl» dep atalatyn «ýkimetter» qúryp berdi. Nәtiyjede qazaqtardyng jerlik avtonomiyasyna Ile, Tarbaghatay, Altay aimaqtary tiygendey bolyp edi. Ile-shala búl ýsh aimaqtan «Boratala monghúl avtonomiyaly oblysy» dep Boratala, Jyn, Arasan audandaryn, Altay men Tarbaghatay arasynan «Qobyqsary múnghyl avtonomiyaly audanyn» bólip shyghardy.

«Últtyq ar-namysy joq» Jaghay men Yntyqbay ýsheuimizden basqa qazaq ókilderi «múnday avtonomiyagha «rahymet» aityp shygha berip edi. Partkom ókilderi aldylarynan tosa qaldy da, qayta otyrghyzdy. Júngo kompartiyasynyng búl «erekshe qamqorlyghyn» eki saghat sóiledi sonson. «Jerlik ózin-ózi basqaru qúqyghy berilmeytin últ joq. Jaryqqa tartyp otyrghanymyzda qaranghygha qashugha, keri tónkeriske rúqsat etilmeydi!» dep tiyp tastady.

«Múnymyz, qaranghygha qashu dep atalatyn keri tónkeris bolsa, jaryqta-aq qalayyq» desip qazaq ókilderi múnysyna da kóne salyp edi, ýlken zalda jiyn ashyp otyrghan úighyr ókilderi du ete týsti. «Ghúljamyzdy bermeymiz», «Ghúljamyzdy bere almaymyz!» dep kenirdekter qyryldap, kýrildey jóneldi. - «Ol aimaqta úighyr kóp!», «Shaharynda qazaq degen tipti joq!» , «Biz olardan ýlken, agha últ bolghandyghymyz ýshin qúrsaghymyzdy kenge salyp, ýsh aimaqtaghy basqa úighyrly qalalarymyzdy bergenimizge qanaghat etse bolar! Ghúljmyzdy bere almaymyz!», «Ghúlja - sózsiz bizdiki!», «Ghúlja ózimizdiki», «Tónkeris ortalyghymyzdy qazaqqa bere almaymyz!»...

Búl jiynda 60 shamaly úighyr ókilinen shyqqan múnday últshyl pikirlerge narazy bolghan Yusup Qasym men taghy bir-ekeui shygha jóneldi syrtqa. Auyz zaldaghy qazaq dostaryna qaray almay, bastaryn shayqay qashty. Ýlken zaldy tyndap bajyrayyp otyrghan bizding de yzaly tandanysymyz kýshti edi. Qúlja negizgi jaghynan, qazaqtardyng bergen qúrbandyghy - tógilgen qany arqyly azattyq alyp, ýsh aimaq tónkerisining ortalyghy bolghan ghoy. Qalaysha úighyrlardyng ghana «tónkeris ortalyghy» bolyp atalmaq! Al, sol qala «Ile qazaq avtonomiyaly oblysynda bolsa, bәri-bir Shinjang úighyr avtonomiyaly ólkege qarasty bolmay qayda kóship ketpek! Búl qyzynulary netken kórsoqyr ishtarlyq! -destik.

Týpki ýlken zaldaghy kópshiligining dauysy tipti ýdey týsti. «Qonqabaydan» bastalatyn qorlau sózderin qosa bastaghanda bizdegi әperbaqandardyng da jyny qozdy:

- Ey sarttar, Qúlja әke-babalarynnan qalypp pa edi, ei!

- Sol qaladaghy tónkeristi bastap, jeniske jetkizgender kim edi, ei!

- Qashqariyadan qanshang kelip tónkeris ashyp edinder, ei, әngýdikter! -dep jibergen ýsh tentekting auzyn ýsh paluan baryp basqanda, Jaghay sabyrgha shaqyryp, qyzynghandardy toqtatyp tastady.

- Ol qalada úighyrlardyng sany kóbirek ekeni ras! -dedi sonsong bәseng dauyspen aqyl sózge kiristi. - Búl әlsizdigimizdi qalagha jolamay, mal sonynda saharagha tentirep әdettengen ata-babamyzdan kórelik. Taulary men dalalarynda qazaq sany әldeqayda basym kópshilikke ie bolghanymen qalalary men bazarlardy basqa otyraqty últtargha tastap ketkenimiz ras qoy, kimge ókpeleymiz!... Búrynnan sonday bytyranqylyq-ornyqsyzdyq osaldyghymyz bar. Jeke Qúlja qalasy jóninde ghana eseptesip jene almaymyz. Úighyrlar kóbirek ornalasyp alghan. Áueli agha-aghalap, ýlkensitip, qúrmettey sóilesip kórelik. Aghanyng ini tikpek otaugha kómek beretin adamgershilik әdeti bolatyndyghyn sanalaryna sighyzyp bayqalyq. Tipti bolmay bara jatsa, sol qalanyng býkil audany boyynsha jalpy halyq sanyn ortagha qoyyp eseptesermiz. Qúlja qalasy sonda da bizge tiyesili bolady!...

Jaghaydyng osy aqyly boyynsha, kishi agha ókilderimen bas qosyp, birneshe ret sóilestik. Inining otau tigip aluyna aghanyng kómegi bolatyndyghyn әldeneshe auyzben, әldeneshe týrde jetkizdik. Qazaqtardy tipti Qúlja manyna jolatar niyetteri kórinbedi. Ózderi kelisip alsyn degendey, ýlken agha ýn shygharmay, kirispey qoydy. (Qarashylary ózara mýiizdesip túrsa, qojayyngha keler ziyan bar ma!..)

Avtonomiya mәselesine alghashynda boykýiez qarasta jýrgen qazaqtar osynday namys arqyly yntymaqtasa týsti. Ýsh aimaqtyng bizge qalghan jerining ortasynan Qúljany taghy da oiyp bermeuge keliskendikteri - myqtap eregeskendikteri bayqalady. Bәri qatynasty sózge. «Árqaysysy әrtýrli minezdegi, әrtýrli niyettegi úighyrlardan bizge bauyrmaldyq, jaqyndyq, yntymaq kórsetushileri joq pa! Keng peyildileri qayda búlardyn, nelikten bәri birdey qatyp qaldy!» degen júmbaqty sheshe almay daghdaryp men otyrdym. Árqaysysyn til qatpay bayqastap kórgim keledi. Mening týpki iydeyama avtonomiya emes, kompartiya ghana ornalasqan-ghoy. Búl tuystardyng til birligi birin-biri qorqytyp aluynda bolyp jatqandyghy bayqaldy bir shaqta. Tabighy ishtarlyghy kýshti halyq pa, iyә, búl aitysqa ynghay tar peyildilerin әdeyilep tandap saylaghan ba, belgisiz. Áyteuir búl alpys shaqty ókilding basym kópshiligi peyili tar, kózi kishkene qorqaulardan eken. Aralaryndaghy adamsha qarap, dúrys oilay alatyn ókilder pikir aita almaytyn halge týsip qalypty. Búl jaylaryn lәm demey túqyryp alghan Yusup Qasymnyng halinen týsindim. Maghan kóz astymen qarap qoyyp, týiile túqyrady. Osy jayitterin týsine sala, sóileuge jiyn basqarushydan rúqsat aldym:

- Qúrmetti tuystar, Qúlja qalasy jóninde bәrinizding peyilderiniz osylay ma edi? Ýlken agha asa zor jomarttyq istep, kishi inilerining bәrine enshi aludy jariyalap, búiyryp otyrghanda, eng tatu teteles kishi aghamyzdyng peyili tarayyp bara jatqany qalay? Qúlja bir ghana últtyng tónkeris ortalyghy ma edi? Inisin ózining qystap-jaylap jýrgen jerining dәl ortasyndaghy bir qalasynan da quyp tastap, ornyn oiyp әketkisi kelgeni me?... Búl pighyl býkil adamzattyng ajua kýlkisin keltiretin pighyl emes pe?... Ýlkeni kishisine, әldisi әlsizine kómektesu - әrqanday adamnyng adamgershiligin ólsheytin tarazysy emespe edi!

Al, tipti tuysqandardyng әrqaysysynyng ýilenu, otau tigip aluyna kómektesu-tuysqandyq qaryz edi ghoy! Sýiikti, kishi aghalar, sizderde onday adamdyq, bauyrmaldyq dәstýr joq pa edi?... Olay bolghanda qayyrymsyz tuysqandardan kómek súramay-aq, aldynghy qararymyzda qala bergenimiz jón eken: bizge avtonomiya emes, tendik-yntymaqta jasau ghana qajet!  Sizderdi búlay shulatyp, avtonomiya almay-aq qoydyq!» - osy sózben baryp ornyma otyra kettim. Kishi agha ókilderining ózara kýbir-sybyry ýdey týsti de, bir-birine tisterining arasynan ysqyrghanday syryldap, kijinsine bastady:

- Úqtyng ba, eki jaq ortaq iygiliktenip kele jatqan bir Ghúlja qalasy ýshin ghana últymyzgha qanshalyq qiyanat keltirgenimizdi!

- Qanday qiyanat keltirippiz?

- Úighyrlar tar qúrsaq, raqymsyz, adamgershiligi joq halyq ekensinder degen maghynadaghy sózder qarly boranday soqpady ma!

- Ey ot qúiryq, onshalyq sóz shyqpady Bighabildan, zahar shashpay otyr!

- Ei, dót[1], «bú peyildering býkil adamzattyng ajualy kýlkisin keltirmey me!» degeni, «sizderde onday adamshylyq dәstýr joq eken!» degeni millәtimizding atyna abyroy beretin sóz boldy ma!

Kópshilik arasynda múnday kýbirler órley bastaghanyn bayqaghan jiyn bastyghy "býgingi uaqyt bir jerge baryp qalghanyn" aitty da úighyr ókilderinen basqa ókilderding tarauyna rúqsat etti.

Jiyn ornyna ertenine tanerteng jayyraq kelip edim, ólkelik partkomnyng sayasy burosynyng mýshesi Symayyl Yasyn kelip sóilep túr eken. Sózi úighyrlarmen Shinjang qazaqtarynyng tarihy baylanysy jóninde siyaqty: «... Soltýstik Shinjanda qazaqtar qatynaspaghan, jalang úighyr kóterilisi bolghan emes. Zoreker ýkimetter qandy qylyshyn aldymen shashyranqy qonystanghan qazaq halqyna ýiiretin. Sondyqtan aldymen qazaq halqy qozghalatyn... Tipti búrynghy Sadyr paluan bastaghan qozghalang da - kóbinese qazaqtargha sýiengen qozghalan. Ásirese, ýsh aimaq tónkerisin qazaqtar bastaghan. Shyng Shysay men gomindang ýkimetterine qarsy Altay qazaqtarynyng kóterilisi Ile tónkerisinen on jyl búryn bastalyp edi. Basqynshy, kertartpa ýkimet sodan әlsiregen shaqta Ile kóterilisin Nylqydaghy taghy da qazaqtar qozghap, tez jeniske jetkizdi. Múny keshe ghana bәrimiz kórip edik qoy. Qúljany «úighyrlardyng ghana tónkeris ortalyghy» degen sóz kimnen shyqty, qane sóilendershi!. Al, zorlyq kýshpen tartyp almaq boldyndar delik. Sonda Qúljany ýsh aimaqtan qalay bólip әketpeksinder!... Túla boyyna tútas iyelep otyrghan qazaq halqyna Qúljanyng tamdaryn tik úshar aeroplanmen kóshirip әketpeksinder me!..Nendey aqymaqtyq pikir kótergendikterindi oilap kórsender bolady!..»

Symayyl Yasynnyng búl sózin kýni boyy talqylaghan úighyr ókilderi ertenine tanerteng jiylanda birinshi bolyp Yusup Qasym sóiledi. Ol, qúqyghy joghary sayasy buro mýshesining pikirinen kýsh alghan eken.

- Symayyl joldastyng sóilegen jón-jasyghy bizding qúrsaghymyzda neshe kýn búryn qaynap, temperaturasy tipti órlep ketken bolatyn, -dep bastady sózin. - Kópshilik ókilderding qabaghyna qarap, әreng shydap keldim. Qattyraq sóz shyghyp ketse, keshirinizder! Bizding barlyq úighyr últshyldarnyng basqa últ últshyldarynan parqy bar. Ol paryqtary basqa últ halqyn biz siyaqty adam dep mýlde oilamaushylyqtan - kórsoqyr nadandyqtan tuyndaydy. Basqa últ halyqtarynyng asyraghan iyti de az emes ekendigin, bizden juyrda jenile qoymaytyndyghyn týsinbeydi. Búl núqtany eger azdap bolsa da týsinse «Ghúlja bizdiki», «Ghúljamyzdy bere almaymyz», «tónkeris ortalyghymyzdy bermeymiz» demes edi. Búlargha qarsy «ey, sarttar, Qúlja әke-babalarynnan qalyp pa edi?» degen әriptesimning qarymjysy dúp-dúrys shyqty. - Yusup Qasymnyng búl sózine jiyn zaly du kýldi. Sheshen múnan song Symayyl Yasynnyng izimen qazaq halqynyng tónkeriske sinirgen tarihy enbegin dәriptey jóneldi. Otan qorghau jolynda tókken qany men teri bir sypyra tuysqan últtardan artyq ekendigin, sanyna, alyp jatqan territoriyasy men jaghrapiyalyq jaqtaryna qaraghanda da, Qúlja shaharyn qazaqqa qimay bólip alyp qalu degenderining ótip ketken újdansyzdyq ekendigin basyp aitty. Yusup Qasymnyng dauysy, gomindang óktemdiginen qazaq otyraqtasqan Qúlja azat bolghan shaqta, qalyng úighyr otyraqtasqan Qashqariyanyng gomindangha jelkesin tósep, búghyp jatyp alghandyghyn aitqanda tipti órlep shyqty. «Ontýstik ókilderi, myqty bolsandar sol kezde qayda qalyp edinder?» -dep sanqyldap baryp tyndy. «Qúlja ýsh aimaqtyng basqa qalalary siyaqty qazaq halqyna tәn ekendigine talas jýrmeydi!» dep bәseng sóilep barp toqtatty sózin.

Osy sózden song múnghúl halqynyng Boratala (ýsh audandyq) avtonomy oblysy men Qobysary avtonom audanynan basqa ýsh aimaq avtonom oblysynan jyrmalaushy ashyq dau-shar shygha qoymady.

Qúlja qalasyna talasyp, ókilderi týsiniskendikten úighyrlardan da qaytalanghan ashyq narazylyq shyqpady. Solay da, úsaq kýbir-sybyr narazylyqtar toqtay qoymady. Manayymdaghy úighyr qyzmettesterimning birnesheuining maghan qaraghan qabaqtary salqynday berdi. Key sózderinen mening sol jiyndaghy úighyr últshyldarynyng últtyq namysyn qytyqtaghan sózimdi kek saqtap qalghandyqtary bayqalady...

Qazaq ókilderi Qúljagha jinalyp, qúryltay shaqyru dayyndyghyn jýrgizdi de, bir aidan song Ile qazaq avtonomiyaly oblys ýkimetin qúrdy. Búrynghy Ile aimaghynyng ualii Jaghay bir auyzdan avtonom oblystyng bastyghy bolyp saylandy.

Búl jenisti Qúryltay ókilderining keshterde seruendemeytin kekselerinen basqa jasyraqtarynyng úighyr lýkshekterinen tayaq jemegeni tym az boldy biraq. Ásirese basqa audandardan erterek kelip qalghan ókilder Qúlja sodyrlarynyng búl syilyghynan kóbirek tatqan eken. Qúlja qazaq avtonomiyasyna qarasty bolghandyqtaryn estigennen bastap úighyr lýkshekteri «qonqabay aulaytyn» shayka úiymdastyryp alypty. «Ghúlja shahary zady kimning ekendigin qonqabay uәkilderine tanytyp qoyalyq!» dep basqa audan men bazarlardan da sotqarlaryn jinaghan eken. Búl niyetterin tolyq týsingennen keyin ghana ókilderi saqtanyp, syrtqa shyqqanda toptasyp jýretin bolypty. Sonda da sayaghyraq sayrandaghan myrzalardyng kózi isip, múrny qisayyp qaytyp jýripti. Tek ýkimet saqshysy iske tolyq kirisken song ghana toqtapty búl terrorlyq.

Ile qazaq avtonomiyaly oblysy qúrylghan song oqu-aghartu men últtyq mәdeniyetti órkendetu isine jedelirek kirisip edi. Búrynnan qoldanylyp kelgen arap jazuynyng kedergiligi tipti zorayyp kórindi búl júmysqa. Ásirese sol jaqtan bastap jazylatyn matematikagha ong jaqtan bastap jazylatyn arab jazuy mýlde sәikespeytin qayshylyq tudyrady. Oqu qúraldaryn týsinikti etip jasaugha bógeti tipti kóp. Sondyqtan jazu ózgertuge tura keldi. Sol jaqtan bastap jazylatyn jazu mәdeniyetimizding eng ýlken yqtiyajyna ainaldy sóitip. Búl yqtiyajdy sheshu, әsirese Shinjandaghy qazaqtar ýshin onay edi. Sylavyan jazuynan ózgertip, últ tiline layyqtap jasalghan Qazaqstan jazuyn qoldana salsaq bolghany. Qazaqstan jazuyn qoldansaq bizge basqa jaqtardan da zor jetistik baghysh etetindigi sózsiz.

Jazu ózgertu júmysyn mindetti týrde Shinjang ortalyghy Ýrimjidegi oqu-aghartu mengermesi moynyna aldy. Hanzu jazuynan basqa, últtyq jazu mәselesining barlyghyn osy mekeme ghana sheshe alady. Aldymen qazaqsha, úighyrsha jazu ózgertu, alqasyn qúryp, dereu iske kirisuge qauly aldy.

Mening qyzmetim búl shaqta ólkelik әdebiyet-kórkemóner birlestiginde bolatyn. Jazu ózgertu alqasyna shaqyrylmadym. Jana qúrylghan búl alqanyng qazaq bólimining qyzmeti aldymen úiymdastyryldy. Qazaqsha «Shinjang gazet» men oqu-aghartu jurnaly jәne joghary, orta mektep múghalimderinen basqa tilmashtardan da ókil qosylyp, jalpy 60 shaqty alqa mýshesi úiymdastyrylghan eken. Qazaqstan jazuy men latyn jazuynyng qaysysyn qoldanu jóninde talqy jýrgizilgeni, 1-shi retki jiyn talqysynda-aq Qazaqstan jazuyn qoldanugha kópshiligining qosylghany estildi. Ózimizge búrynnan tanys, ziyalylar ghana emes, sauaty bar azamattarymyzdyng kópshiligi biletin osy jazudaghy kitaptar kitap sórelerimizge tolyp, bilim qazynamyzgha ainalyp alghan ghoy. Naqtyly qazaq jazuyna endi tolyq kóshken-aq shygharmyz dep beyghamsyp, óz júmysymmen jýre berippin. Jazu ózgertu alqasy qúrylghanyna bir apta ótkende telefon keldi maghan, jiynnyng rayy ózgerip, talas-tartys kýsheyip ketipti. Hanzushadan audaru qyzmeti men tilmashtyqtan ósken gazetting bir redaktory bastap, latynsha jazugha kóshudi quattaushylar kóbeyip ketipti. Onyng ýgit negizi sayasy kýshpen qorqytyp bara jatqan kórinedi: «hanzu halqy erten-aq iroglifti tastap[2] latynsha jazugha kóshpek, biz hanzu halqynan airyla almaymyz, airylghysy kelgender qane airylyp kórsin!» deydi eken.

Keri tónkerisshi atalyp, soghylyp qaludan qoryqqandardyng ýni sol sózde óship, latynsha jazugha kóshudi qabyldaushylar kýrt kóbeyip qalypty. Sonyng ertenine alqa mýshelerining ýsheui tanerteng erte keldi maghan. Latynshany qabyldaushylar jiyngha qatynasushylardyng 90 payyzyna jetip qalypty. Eger býgin erteng bir toytarys berilmese, qazaq jazuyn latynsha jazugha audaryp әketetin kórinedi. Men múny óz mekememning basshylyghyna bayanday salyp, jazu ózgertu qyzmeti ornyna shaqyrushylargha ere jóneldim. Qazaqstan jazuyna ótudi jaqtaytyn myqtyraq sauattylardan menen basqa da eki-ýsheui shaqyrylghan eken.

Alqanyng jana mýsheleri retinde biz kirip barghanda, qyzu keristegi talqy ish tartyp tyna qalyp edi. Jiyn basqarushydan birer saghat sóileuge rúqsat alyp, sóiley jóneldim.

«Kenespen bishken ton kelte bolmaydy» dep bastap, sol jaqtan bastalatyn jazulardyng ishinde tilimizge eng jaqyn eki týrli jazudyng bizge eng qolaylysyn tauyp tandauymyz ýshin, aldymen sol ekeuinen de sauatymyzdy tolyqtauymyzdyng asa qajet ekendigin júrtshylyqtan estip kelgenimdi aittym sonson: «Júnhua halyq respublikasyna qarasty әrqanday últ halqy ózderi tandaghan jazudy qoldanugha qúqyqty», «әrqanday últtyng qoldanghan jazuyn iydeologiyalyq jәne sayasy jaqtan syndaugha, keri tónkerisshildikke shygharugha eshkimning qúqyghy joq». Osy eki tújyrymnyng qateligi, negizgi zangha qayshylyghy bar ma?... Qane joldastar aldymen osy mәseleni terenirek talqylap kórelikshi!... Pikirdi arttan sypsyndamay,  ashyq berelik!...

Jiyn qatynasushylary jym-jyrt tyna qaldy da, ekinshi ret quzaghanymda qazaqsha «Shinjang gazetinin» bir tilshisi týregeldi. (Ony bas redaktorynyng sybyrlap túrghazghanyn bayqadym).

- Búl eki pikirinizding negizgi zangha qayshykez jeri joq, zandy sóz. Biraq -dep bir bógeldi tilshi. - Biraq, biz keleshekte úly hanzu halqynan últymyzdyng bólektenetin betalys payda bolsa, aldymen aram shópshe júlyp tastay biluimiz qajet. Memleket tili bolghan úly hanzu tili latynsha jazugha kóshuge dayyndalyp jatyr. Al, biz osy bastan sol jolgha týsip, latynsha jazugha kóship, halqymyzdy ozyq últ qataryna jetkizip aluymyz qajet!

- Al, aldygha týsip ozyp ketpesek, keri tónkerisshi bolyp ketermiz degen haupiniz bar ma? -dep Yntyqbay kiristi sózge.

- Olay bolmasaq ta, soghan jaqyn maghyna shyghady. Slavyan әrpine kóship ketsek... basqa bolyp ketemiz ghoy!

Yntyqbay kýlip jiberip sóiledi:

- Slavyan negizindegi qazaq jazuyn qoldanghan Qazaqstan qazaqtary «basqa bolyp ketti» demekshimisin?

- Olay demesek te basqa memlekette, basqa últ bolyp ketti ghoy!

- Ottamay túr! - On shaqty jigit birden aqyryp jiberdi tilshige. - Sovet odaghy basqa jaqqa emes, sosiyalizm jolymen bizdi de bastap kele jatpay ma!

- Qazaqstandaghy qazaqtar basqa emes, óz elinde, óz otanynda, óz tilinde sóilep, óz jazuynda bizge de kóptegen kitap-jurnal shygharyp berip jatsa, búl qay byljyraghanyn!

- Kimnen shyqqan apin múnyn!

- Endi qazaqty qazaqtan bóluge kiristing be, ei, sen!

- Óz últymyzdy bólshektemeksinder me, ei, sender!

Eki jigit qatar kijinip, tilshining aldyna jetip barghanda, Yntyqbay men Kýlәn aralaryna baryp túra qaldy.

Jiyn bastyghy jiyn tәrtibine shaqyrysymen, men sózimdi jalghastyrdym.

- Eger mening jogharyda qoyghan eki pikirime qarsy pikirlering bolmasa, onyng zandy týrdegi dúrys eskertu bolghany ghoy, solay ma? Memleketimizding últtar jazuyna qaratylghan zang sayasaty osylay emes pe edi? Iә janadan zang shyqty ma?

- Joq, joq, janadan zang shygharylghan joq!

- Olay bolsa, jazu ózgertu jóninde úqsamaghan pikirdegi joldastar, bir-birine sayasy júdyryq týiip, qorqytudy qoyyndar! Múnyng ýstine taghy bir jayitterdi úghyp alalyq: hanzu halqy jazuyn latynshagha ózgertedi degen sóz qazirgi dәuirde ghana shyqqan sóz emes, bir ghasyrdan beri bolyp kele jatqan sóz. Hanzu jazuy sózdi tanba (suret) arqyly úqtyratyn jazu. Ár-bir sózdi suretpen tanbalaydy. Áripi joq. Al, latynsha jazu - bizding jazugha úqsas әripten (dybystan) qúrap úqtyratyn jazu. Árqanday sózdi dybyspen (әrippen) qúraydy. Sondyqtan hanzu jazuyn latynsha jazugha ózgertu óte qiyn. Hanzu oqymystylary sansyz kóp tanbadan qútylyp, әrip qoldanugha Shynhay tónkerisinen búrynghy dәuirlerde-aq úmtylys jasap kórgen. Tilderindegi túlgha jaghynan birdey, úqsas sózderding kóptiginen (ol túlghalas sózderdi әrippen jazghanda mýlde úghylmaytyn, suretpen tanbalamasa, qay sóz ekendigin aiyru qiyn bolghandyqtan) sәtsizdikke úshyrap, әriptk jazugha kóshe almay kelgen. Sóitip, kóp mashaqattanyp kórip, әripti jazugha kóshuding eng bastapqy dayarlyq satysy - hanzu tilinng ózin birlikke keltiru dep tapqan. Biraq, qazirge deyin tolyq birlikke keltire alghany joq. Al, túlghalas-attas, dybystas sózderdi ghylymy jolmen paryqtandyru delinetin qiyn mashaqatty júmystary sonan song bastalmaq. Demek, jazu ózgertudegi negizgi júmystary qashan bastalyp, qansha uaqytta oryndalady deytin súraugha kim jauap bere alady, qane?... Bir-ekeuing shyghyp, ghylym akademiyasynan súrandarshy!

Hanzu jazuy jóninde qazirge istelip jatqan ister, jana jazugha kóshu emes. Onyng kerisinshe, kóne jazu tanbalarynyng syzyqtaryn azaytyp (qysqartyp) tez jazugha, halyqytyng onayyraq ýirenuine ynghaylau ghana. Latynsha jazugha kóshudi hanzu halqy qazir tumaghan siyrdyng uyzyn kýtkendik dep týsinedi. Al, hanzu tilining әriptik jazugha (latynshagha) qashan kóshetindigin kim, naq aityp bere alady, is jýzindik dәlelmen sóilep týsindirsinshi, qane?...

Bizding jazu ózgertu qyzmetimizde latynsha, slavyansha eki týrli jazudyng qaysysyna kóshsek te onday mashaqat kedergilik joq. Jәne úly hanzu halqynan bólinip ketetindey hauip-kýdik te joq. Mәselen, biz osy arap jazuyn qoldanyp jýrip-aq, hanzu halqymen birge jasap kelemiz ghoy. Al, odan birer qadam bolsa da ilgeri, zamana mәdeniyetine ynghayly slavyan negizindegi Qazaqstan jazuyn qoldansaq ne bolady eken?... Osy jazu arqyly bólinip ketedi degen sóz - tek aram oidyng aqymaqtyq sandyraghy ghana!

Jiyndaghylardyng basym kópshiligi búl sózimdi du kóterilgen qyzu qolshapalaqpen qarsy aldy. Pikirimning jalghasyn uaqyttyng shekteuimen ertenge qaldyryp, óz mekememning bir júmysy ýshin qaytyp kettim. Men qaytqan song jazu ózgertu alqasynyng jiyn bastyghy qay jazugha kóshu jónindegi keshegi talqylaryn jalghastyrghan eken. Latyn jazuyna kóshudi bastaghan keshegi redaktorydng qoldaushylary azayyp, kóbi Qazaqstan jazuyna kóshudi jaqtaytyndqtaryn ashyq sóilep, latynsha jazudy qabyldau pikirlerinen qayta ainypty. Búlar latynsha jazugha kóshudi gazet redaktorynyng sayasy shoqparynan qoryqqandyqtarynan qabyldaghandar eken. Jiyn ókilderinen keshke jaqyn qay jazudy qalaytyndyqtaryn súraghanda alqa mýshelerining 80 payyzy Qazaqstan jazuyna qol kóteripti.

Men ekinshi kýni tanerteng taghy kelip, bizding mәdeniyetimizding tez órkendeui ýshin aitylyp jýrgen latynsha jazumen Qazaqstan jazuynyng qaysysy paydaly degen súraugha jauap retinde taghy sóiledim:

Búryn músylmandyq sauat retinde arapsha qúran ghana jattap kelgen bizding últtyng «oqyghan» azamattary qariy[3] atalghanda da bir-birine hat jaza almaytyn. Keyinirek Jәditshe[4] jazu qoldanghan song ghana jartylay arapsha bolsa da eptep shaghatay tilimen aralasqan qazaqsha tili qaghazgha týsetin bolypty. Jәditshilikting ózi de «pәny dýniyege» din sauatymen aralasyp, qogham mәdeniyetin jasasu ýshin shyqqan ghoy. Naqtyly qazaqsha jazu mәdeniyetin dýniyege keltirip, qazaq grammatikasyn túnghysh ret jasap, bizdi jazuly últqa ainaldyrghan Ahymet Baytúrsynúly boldy. Jazu mәdeniyetine osy jazumen qanyqqan song ghana Jәdit jazuynyng «n» men «g» әrpin qosyp «n» әrpin eki әrippen jasaghandyghyn syndaytyn boldyq. Basqa dybystargha jeke-jeke әrip jasaghanda «n» dybysyna jeke әrip jasay almaytynday ne albasty basqan dep kýlgenbiz: rasynda, búl jazu shygharudaghy bir jabayylyq edi. Jazu jasau mәdeniyetine aiqyndyq pen yqshamdyq qajet qoy.

Al, kópten beri qytay oqyghandary «latynsha» dep atap kele jatqan jazu da sonday qos-qos әripten qúralghan duday-duday bes әrip bar ekendigin bilemiz. Múny oqu ýstinde oilanyp baryp mólshermen әreng anyqtap dybystaymyz. Búghan bizding myna sanaly mәdeniyetimiz ne demek? Eger múny jazu ónerindegi sheginu desek, mesheu Jәdit jazuynan bes ese mesheu, yaghny artqa bes ese artyq eshginu bolmay ma! Áriptik jazuda sauaty tolyqtanyp qalghan bizge múnday «әripti» ýiretu, qorlaghandyqtan basqa ne bolmaq!

Endi Qazaqstan jazuy jónine keleyik: Qazaq halqy zoreker últshyldardyng zobalanynan qashyp, býkil jer sharynyng shalghay-shalghay týkpirlerine shashylyp ketken bolsa da, til jaghynda túp-tútas. Memleket qarastylyghyn tanytatyn ataulardan basqa paryq joq. Maghúrptaghysy men mәshrúqtaghysy birinen biri til-grammatika jaghynan tittey de ajyraghan emes. Bәri de bayyrghy óz ana tilinde sóileytin, filoloigya tútastyghy jaghynan syzat týspegen últ. Til ortalyghy - Qazaqstan. Demek, últtyq mәdeniyetimiz de (shekara aiyrmashylyghynan basqa) alalyq joq. (Key bir zor últshyldardyng óz tilin ózge últtargha dektatura retinde zorlap jýrgizgisi keletin dalbasasyn tilimizdegi búl tútastyqqa min retinde tanugha bolmaydy.) Qarasty teritoriyamyz basqa-basqa bolsa da, til jaghyndaghy osy tútastyghymyz arqyly Shinjandaghy qazaqtar Qazaqstan jazuynan orasan zor kómek tauyp otyr. Mәselen, mektep oqushylarynyng ol jazudaghy oqu qúraldarynan paydalanu arqyly óz dәrejesinen ozyq bilimge ie bolyp otyrghandary az emes. Men ózim de sonyng birimin. Al, audarma jaghynan dýniyedegi ozyq ýlgili kitaptardyng Qazaqstan jazuyna audarylmaghany joqtyng qasy. Sóitip, dýniyejýzilik ozyq shygharmalar qazaq mәdeniyetining tól tumasynday sinisti qazyna bolyp qaldy. Sóitip, Qazaqstan jazuy bizding ghylym-ónerding qay salasynda bolsa da sonday qúrmetti-ozyq orynda. Búl kitaptardy Shinjannyng óz audarmashylary tóte audarsa, Qazaqstandikinen sapa jaghynan da san jaghynan da әldeqayda tómen bolyp shyghyp jatyr. Ásirese, sapa jaghynan bazarsyz, ótimsiz bolyp qalyp jýr. Qazaqstan jazuyndaghy audarmany kórgen-estigen oqushylar, óz audarmashylarymyzdikin almaydy. Sondyqtan Qazaqstan jazuyn birneshelegen audarmashylarymyz jau sanap, shetke qaghyp tastatqysy keledi. Jeke basynyng paydasyna últ paydasyn-halyq paydasyn qúrban etkisi keletin toghyshar nadandar osylay әrekettenude!

Joldastar, endi oilap kórelikshi, búrynnan artta qalyp kele jatqan Shinjandaghy qazaqtyng mandayyna búl ozyq mәdeniyetti jazu simay ma? Múny sayasy shoqparmen shektep quyp shyghyp, kóp әripi oghan qarama-qarsy jasalghan beytanys tilding «latynsha jazuyn» qoldanbaq boluymyz, ózimizding ózimizge qastyq dayyndaghandyghymyz emes pe!... «Shópke aidasa taqyrgha qashatyn» kedeyding maly biz bolghanymyz ba? Ghylym men mәdeniyettting jer úiyghyna endi bettegenimizde, eginge týsetin siyrday ýrkitken kim bizdi? Qazaqstan jazuyn basqa elding jazuy dep shettetu, shyn mәninde, últtyq tilimiz ben jazuymyzdy aiyru arqyly últymyzdy bólshekteu emes pe! Osynyng ózi óz ata-anasyna istegen naghyz qaskýnemdik bolyp shyghatyndyghyn týsinbey me bizding sanalylarymyz?  Osy súraulardy talqylap, ótirik-shyndyghyn, aq-qarasyn airyp kórelikshi, qane!...

Osy sózben toqtap, kópshilikting pikirin tyndadym. Talqyda sóileushiler qyzynyp, mening qoyghan súraularymdy tipti kýsheytip, zorayta týsti. Sayasy shoqpar ýiirip, jat tilding latynsha jazuyna jetekteushilerdi attaryn atamay týtip, tozalanyn shyghardy. Teris pighyldy redaktor mýlde jalghyz qalghandyghynan kýlbettenip, ýn shyghara almay qaldy. Jazu ózgertudegi búl sózim kópshilikti qanshalyq zor shabytqa ie etkendigin, mazmúnyn tipti bayytyp әketkendikterinen, ghylymilyghy jaqtan kemeletke jetkizgendikterin, pikir jýrgizudegi qyzghyndylyqtarynan bayqap, tolyq jeniske jetkendigimdi týsindim. Aghyny qatty ýstemdik tolqyny kerbaqpa redaktordyng ózin de júla jónelip, úrshyqtay ýiirip, Qazaqstan jazuyna eriksiz tabyndyrdy. Gazet ýkimshisining múnday masqaralyqpen moyynday jeniluining bir sebebi, audarmashylyqtaghy jeke bas paydasyn kýiittegendigi ekendigin mening әshkerelep tastauymnan bolghandyghyn sezdim. Shinjang qazaqtarynyng jazuyn qazirgi zamangha, ghylym men ónerding damuyna layyqtasqan kemeletti Qazaqstan jazuyna almastyru qyzmetimizdi, sóitip, ýlken jenispen, ókilderding jýz payyzdyq tolyq qabyldaghan qaulysymen ayaqtattyq.

Búl jolghy kýreste Yntyqbay men Kýlәn  ózderining bir maydannyn, bir kózqarastyng jauyngerleri ekendikterin tolyq tanyghan eken. Sonyng ertenine-aq toygha shaqyrdy.

Jaghay Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng qúrylu toyyn әdeyi keshiktirip, jazu ózgertudyng osy qaulysyn kýtip otyr eken. Ýrimjiden osy qauly barysymen, Qúljada «qos jenis toyyn» dayyndap, Qazaqstandy da shaqyrtypty. «Sovet odaghy» men «Júnhua halyq respublikasyndaghy» qazaqtardyng eki otauy mәdeni-aghartu salalary jaghynan taghy da jaqyndasyp, shekaranyng eki jaghynan tútasyp qalghandyghyna Qazaqstan qatty quanghan eken. Mәdeniyet ókilderi Qúljagha zor kólemmen kelip, birge toylasty. Búl toydan song asa ansaghan saghynyshty eneleri men qúlyndary janasqanday barys-kelis, mәdeniyet almasu isteri tipti jiyiley týsti. Múnday jayt dostyng sýiinishti kónilin, qastyng kýiinishti kózin tartpasyn ba. Armandar tóldep, tilekter gýldegen bir qysqa uaqyt ýmit qarlyghashtaryn qayshalysa úshyryp, shekara tәrtibin yghyr etti bilem. Zeyil saqshylar shekaragha toptala týsti. Qyrghyn qúraldary kýn sayyn kóbeye týsti...

Orta Aziya men Shinjiandaghy músylman últtardyn, әsirese, qazaqtardyng múnday tuysqandyq etene baylanystaryn myqtap shekteudin, yaghny assmilasiyalap, bir-birinen alystatyp, azghyndatudyng sayasattaryn, orys otarshyldary siyaqty kópten-aq dayyndap jatqan Bejin ýkimeti aldymen til-jazu birligin búzugha shúghyl kiristi. Últ jazuy jónindegi zandaryn laqtyryp tastap, ortalyq ýkimet atynan búiryq shyghardy. Áripterining kóbi Qazaqstan jazuynyng әripterine qarama-qarsy dybystaghy, jana aitylghan qos-qos әripti qaskýnem «latynshany» jarq etkizdi:

«Júnhua últtary týgil qabyldap, úly birlikke keluleri ýshin «bәrimizge layyqty latynsha», osy jazudy qoldanu qajet!» dey kelip, Shinjiandaghy úsaq últtardyng týgelimen osy jazugha kóshuin qadaghalap tapsyrypty. Búl búiryqqa qol qoyghan ýkimet bastyghy Junlay. Tekserip bayqasaq, búryn Aziya týrikterining manayyn basyp kórmegen baytanys «latynsha» eken.

Ádiletti tergeushim, óz ýiinde teri pishe almaytyn olaq qatynnyng basqa ýide Maqpal pishkenindey óreskeldikti ishinizden bilip, kóz qiyghynyzben kórip, azudy basa kýlip otyrghan shygharsyz!... Amal ne, soqyr mysyqtyng tyrnaghyna sorly tyshqan ilinedi eken!!!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

[1] Dót (úighyrsha) - dýley.

[2] Iroglif - jazu ornyna qoldanylatyn tanba. Hanzu tilinde túlghalas dybystas sóz kóp bolghandyqtan әlige deyin әrip jazuyn qoldana almay, әr sózding maghynasyna qaray jasalghan suret (tanba) qoldanyp keledi.

[3] Qúrandy týgel jattap alghandar qary dәrejesin alady.

[4] Jәdiyt.