Senbi, 23 Qarasha 2024
Aqmyltyq 2717 14 pikir 16 Aqpan, 2022 saghat 16:51

Biz mektepterde әli sosializmdi dәriptep jýrmiz!

Býgin Astanada ótken QR Mәdeniyet jәne sport ministrligining alqa otyrysynda QR Jazushylar odaghy tóraghasynyng orynbasary, aqyn, jazushy Aqberen Elgezek qazaq tilindegi kitaptardyng ainalasyndaghy sheshilmegen biraz mәseleni atap ótti. Ol qazirgi kýni Qazaqstandyq kitap dýkenderinde qazaq tildi kitaptardyng mәselesi zany túrghyda sheshilmegenin aitady.

«Eshkimge qúpiya emes, qazir elimizding barlyq dýkenderinde qazaq tilinde jazylghan kitaptar jetim búryshta túr. Búl turaly talay aityldy, talay jazyldy, biraq naqty sheshimin tappady. Onyng sebebi bireu-aq – mәsele zang ayasynda kórsetilip, sheshilmegen. Mysaly ózimning «Bolmaghan balalyq shaq» atty kitabymdy «Meloman» dýkeni qabyldaghan joq. Joghary jaqqa habarlasyp, aragha adam salyp, uaqytty sozyp jýrip, әreng ótkizdik. Olardyng aitatyn uәji – qazaq tilinde kitap oqylmaydy, ony eshkim satyp almaydy. Onyng bәri ótirik. Qazirgi jastar kitapty jaqsy oqidy. Keyin de «Meloman» osy kitabymdy eki ret qaytalap súrady, yaghny bәri satylyp ketken», - dedi Aqberen Elgezek.

Ol: «Ádebiyetting damuyna zor serpin beretin sharanyng biri ol – Mәdeniyet ministrligi Baspa isi jәne kitap saudasy turaly zandy qabyldaugha bastama kóterui», - deydi. Búl Zang qazir kitap shygharuda iri monopoliske ainalghan kóptegen baspalardyng yqpalyn azaytugha sep bolyp, baspalar avtorlarmen júmys istep, shynayy naryq qalyptastyratynyn aitady.

«Qazir «qoghamdyq manyzy bar» degen ataumen jylda kitap shyghyp jatyr, olar eshkim qaramaytyn kitaphanalargha jiberiledi, naqty oqyrmannyng qolyna jetpeydi. Qoghamdyq manyzy bar әdebiyet degen baghdarlama kitaptary mektep kitaphanalarynda bar ma? Onyng eki sala ekeni týsinikti, biraq, memleket bizde bireu. Sondyqtan, Bilim ministrligimen birlese otyryp, búl mәseleni sheshuge bolady dep oilaymyn. Qazir mektep kitaphanalarynda qazaq tilindegi kitaptar sany 27 payyz. Demek, qalghan 73 payyzy orys tilinde degen sóz», - deydi Aqberen Elgezek.

Ol sonday-aq, mektep kitaphanalarynyng sóresinde әli de sosialistik-realizm iydeyalaryn nasihattaytyn әdeby kitaptar túrghanyn aitady.

«Otyz jyl boyy shyghyp kelgen kórkem әdebiyet ol mektepterge jetpegen, mektep sórelerinde sol sosialistik-realizm talabymen shyqqan eski iydeologiyany nasihattaytyn әdeby kitaptar túr. Búl turaly arnayy respublikalyq kitaphanashylar seminarynda aityldy, oiymnan shygharyp túrghan joqpyn», - dedi Aqberen Elgezek.

Onyng aituynsha, qazaq әdebiyetin qoldau turaly memlekettik baghdarlamany qabyldaytyn uaqyt keldi jәne Ermúhamed Ertisbaev jasaghan erejeni qoldanysqa engizu kerek dep esepteydi.

«Mysaly kitap dýkenderinde kezinde BAQ-qa qatysty jasaghanday 50/50 erejesin jasaugha bolady – yaghni, kitap dýkenderine 50 payyzyn qazaqsha kitap etudi mindetteu kerek. Baspa isi jónindegi zang jobasyn internetten qarap shyqtym, ony Ermúhamed Ertisbaev jasaghan bolatyn. Sony zamanauy týzetu engizip, qabyldau kerek dep esepteymin. Ýshinshiden, qazaq әdebiyetin qoldau turaly ýsh jylgha arnalghan memlekettik baghdarlamany qabyldaytyn uaqyt keldi. Sebebi әdebiyet – barshanyz biletindey ruhany qazynamyz. Ol baghdarlamada kórkem audarma isi jәne basqa da kóptegen mәseleler qamtyluy kerek. Tarqatyp aita bersek, mәsele kóp. Biraq niyet bolsa, baghdarlama jasap shyghugha әzirmiz», - dep qorytyndylady Aqberen Elgezek.

Mektep baghdarlamasyndaghy әdeby kitaptardyng mәselesi búrynnan kóterilip jýrgen mәselening biri. QR Bilim jәne ghylym ministrligining «Oqulyq» ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyng diyrektory Ghany Beysembaevtyng qúrastyrghan «Oqugha qúshtar mektep» jobasy júmysyn bastaghanyna ekinshi jylgha ayaq basty. Sol kezde Beysembaev:

«Býginde mektep kitaphanalarynda 200 milionnan astam әdebiyet bar. Onyng 38 milliony kórkem әdebiyet pen merzimdi basylymdar. Alayda ondaghy key kitaptardyng sapasy syn kótermeydi. Mәselen, ótken ghasyrdyng sonyndaghy kitaptargha nazar audarsaq, onyng ishinde kórkem-әdeby kitaptardyng jiyrma-otyz payyzy jaramsyz ekendigi belgili boldy», - degen mәlimet bergen bolatyn.

Ayjan Temirhan

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1486
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5517