Kәsiby terminder qalyptasuy ýshin ne isteu kerek?

Osynyng aldynda Abai.kz portalynda kirme sóz qabyldaugha qatysty maqalamyz shyqqan bolatyn. Bireuler – maqala asyghys jazylghan dese, ekinshileri – oryndy mәsele kóterildi dep baghalady.

Árkimning óz pikiri ózine Búqara men Samarqan. Bizding jastaghylar 40 jylday audarma salasynda ter tógip keledi. Tústastarymyzdyng bәri de, bizden keyingi buynnyng ókilderi de audarmashylar qauymy ýshin óz tarapynan kirme sóz qabyldaugha qazirgi qazaq orfografikasy men 42  әriptik әlipbii qolbaylau ekenin bek jaqsy biledi. Búl – óz aldyna jeke bir taqyryp. Elimizdegi orys tildi BAQ pen ghylymy orta «qazaq tili – damymay alghan, damuy mýldem mýmkin emes, mesheu til» degen úghymgha tastay qatyp, jabysyp otyr. Olardy búlaysha sayratyp otyrghan nәrse: qazaq audarmasynyng eshkimge kereksizdigi jәne últtyq kirme sóz qabyldau prinsipterining fonetikalyq túrghydan 28 dybystyq tabighatymen baylanystyryla zerttelmeui әm osy josyqtaghy sóz qabyldau ýrdisining 30 jyl boyy qolgha alynbauy. Ári onyng týp sebebi: audarmamen ainalysatyndardyng bilimin kóteretin instituttar men últtyq audarmashylar odaghynyng qúrylmauynda jatyr. Audarma salasymen jeke ainalysatyn últqa jón silteytin arnayy mamandanghan ghylymy ortalyqtyng bolmauy da bir tamyrymyzdy kemshin soqtyrady. Bәrin audarmamen ainalysudyng ne ekenin onsha úghyna bermeytin Últtyq Terkomgha jýktep qoy - týpting týbinde esh jaqsylyqqa әkep soqtyrmaydy.

Qazir tehnikalyq bilim beretin JOO bir-birlerining qazaq tildi oqulyqtaryn oqy almaytyn boldy. Oqy almaytyn sebebi – tehnikalyq terminder týrlinshe atalady. Onyng sebebi – 30 jyldan beri tilimizge Til reformasy jýrgizilgen joq. Qazirgi kirildi 28 әripke kóshiruge eshkim qúlyq tanytpay otyr. Biz әli 30 jylday qos әlipbiyli el bolyp qala beremiz. Solay bolsa da, birinshi kezekte kirme sóz qabyldaudyng ýsh baghytyn jarystyra qolgha alugha tiyispiz.

Endi atalghan baghyttargha toqtalayyq.

Birinshisi – orys tilin qazaqsha búryp aitatyn kәsiby sleng. Qazir qansha jerden qazaqsha balamasyn tapsang da eshkim podez, razez, predohraniyteli t.b. sózderdi qazaqshasy boyynsha aitpaydy. Sondyqtan búl sózderdi qazaq tilining dybystyq jýiesi boyynsha pәdiiyez, irәziiyez, piredәkirәniiytil dep aitugha kóship, júrt sanasynda qalyptastyrugha tiyispiz.

Ekinshi baghyt boyynsha aghylshyndyq nemese týriktik kirme sózben búrynghy orys tilindegi shet eldik sózdi almastyru. Mysaly, Hrustali: aghylshynsha – crystal; týrikshe – billur; tatarsha – bәllýr t.b. Nemese podez –entrance[ˈentrəns] (aghyl.), geldim (týr.), razez – departure [dɪˈpɑːʧə] (aghyl.), ayrılma (týr.), predohraniyteli – fuse [fjuːz] (aghyl), sigorta (týr) jәne de jeleznodorojnaya vetka aghyl.siding [ˈsaɪdɪŋ], týr. demiryolu şubesi.

Jaqynda ótken basqosuda tanymal qalamger Aqberen Elgezek «balalargha arnalghan әdebiyet joq» dep, dabyl qaqty. Balalar әdebiyetin tanymal etude europalyq fenteziyding Shyghystyq núsqasy sanalatyn aghylshynyng light (jenil) jәne novel (roman) sózinen kәlkәlәnghan japondyq Rayto noberu termini bar. Orystar Ranobe dep atap jýr. Endi osy ghashyqtyq, batyrlyq jәne ýreylik motivterden túratyn JeNo (jenil roman//novella) kәris, japon jәne qytay tilderinen audarylatyn bolsa, onda QHR kelgen qandastarymyz badalar әdebiyetining tanymaldyghyn tanytuda óz intellektualdy ýlesin qosar edi.

Biz búny sóz etip otyrghan sebebimiz qytay batyrlyq Jerolaryndaghy sekta, klan jәne orden sózderi úshyrasady. Osy sózderdi týrik aghayyndar sektany – mezhep jәne tarikat, klandy – oymak, kabile jәne aşiret (búl sózder taypa degen úghymdy da bildiredi), ordendi – nişan dep ataydy. Qytay Jerolaryn orys jәne aghylshyn tilderinen tәrjimalaghanda orys ynghayyna ketpey osy úghymdardy qoldanghan ynghayly.

Ýshinshi baghyt – jaryspaly últtyq sinonimderdi ornyqtyru. Mәselen,  jeleznodorojnaya vetka degen úghymdy bildiretin oryssha termindi últtyq teriminkom bekitken temirjol tarmaghy atauymen jarystyra aghylshynnyng siding [ˈsaɪdɪŋ] sәiyding sózin ne bolmasa temir jol betkәsi, temirjol shýbósi dep jazyp qoldanu.

Osy ýsh baghytty audarma tilinde ornyqtyra alsaq, tilimiz babalar dәstýrimen әlemdik órkeniyetti jatsynbay qazaqilandyrady jәne týrkilik týp tamyrynan ajyramaydy.

28 әriptik sóz qoldanysy ghana tilimizdi saqtap qalatynyn jәne ony 28 әripke negizdelgen kirme sóz qabyldau ýrdisi ghana әlemdik damyghan tildermen terezesi teng etetinin úghatyn kez keldi. Beypil últtyq balamalaumen biz úzaqqa barmaymyz, qazaqsha ýirengisi kelgen orys tildi jas úrpaqty tilimizden jerintemiz. Oilanayyq, aghayyn!

Osydan biraz kýn búryn Qyrghyzstannyng Joghorghy Keneshining deputaty Núrjigit Qadyrbekov Balapan arnasynyng kesirinen qyzdarynyng qazaqsha sóileytinine shaghymdandy https://abai.kz/post/147532 Búl kóp nәrseni úqtyrady. Baldyrghandardyng qolynan úyaly emes, kitap týspeui ýshin bilim berushi әdebiyetterdi KSRO kezindegi qazaq audarmashylarynday qazaqy shekpenmen últqa úsynugha tiyispiz. Qazaq tili – aimaqtyq til. Qauaty mol. Ózbek pen qyrghyz, qaraqalpaq kitap naryghynda óz ornyn taba alady.

Kәsiby terminder qalyptasuy ýshin balalar әdebiyeti kommersiyalyq tabys әkelui ýshin jeke últtyq Audarmashylar Odaghy qajet. Onysyz Til Reformasy batpaqqa batady.

Audarma salasyndaghy balalar әdebiyettining túralauy ol endi jeke әngime.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz