Basy: Qorday oqighasy - últ sayasatynyng kórsetkishi me?

Jalghasy: Kenes ókimeti kezenindegi Qazaqstandaghy últ sayasaty

Kenes Odaghy ydyraghannan keyingi Qazaqstan, últ mәselesindegi KSRO-dan múragha qalghan sayasatty jalghastyrushy elderding biri bolyp tabylady. Últ mәselesindegi әlemdik tәjiriybe, jana uaqyt talaby nazargha alynbay, búrynghy kenestik sayasat «Qazaqstan halqy Assambleyasy» siyaqty úiymmen býrkemelenip, Qazaqstannyng últ sayasatyndaghy әlemde analogy joq modeli retinde nasihattaluda.

Qazaqstan unitarly memleket bola túra, kóp últty memleket dep jariyalandy. Memlekettik tili qazaq tili bola túra, orys tiline konstitusiyalyq mәrtebe berilip, resmy qarym-qatynas tili dep tanyldy.

Zang shygharu salasyna qatysty qogham ómirin retteytin barlyq normativtik-qúqyqtyq aktiler orys tilinde әzirlenip, dayarlanyp, qabyldanyp, keyinnen qazaq tiline audaryluda. Audaru sapsynyng ózi syn kótermeydi, orys tilinen qazaq tiline audarylghan qújattardyng mazmúnyng týsinu qazaq tilin jetik biletin azamattardyng ózine auyr soghuda. Sondyqtan da kópshilik azamattar normativtik-qúqyqtyq qújattardy týpnúsqa, yaghny orys tilinde oqyp-týsinudi qolay kóredi. Ministrlikterden bastap qiyandaghy auylgha deyingi memlekettik mekemelerde is-qaghazdary orys tilinde qazaq tilimen qatar jýrgizilude. Memlekettik organdagha orys tilinde týsken ótinishter men aryz-shaghymdargha qazaq tilinde jauap beru qatang jazalanatyn bolsyn dep resmy týrde BAQ-nan jariyalandy.

Kenes dәuirinde avtohtondy etnos ókilderining boyynda qalyptasqan boykýiez, kónbistik sana «internasionaldyq prinsp» dep  nasihattalsa, býginde ol «toleranttylyq» dep dәriptelip, memleketti qúrushy qazaq últynyng últtyq mýddesin shekteu kenes dәuirindegidey jalghasyn tabuda.

2009 jylghy sanaq nәtiyjesinde Qazaqstannyng jalpy halyq sany 16 millionnan sәl ghana asty. Tabighy ósim 1989 jylghy kórsetkishten – 3%-gha (minus ýsh payyzgha) tómendedi. Qazaq últy ókilderining sany 10 mln. 96 myndy qúrap, 1989 jylghy kórsetkishpen salystyrghanda tabighy ósim 55 % shyghyp, jan basy 3 562 147 adamgha ósti. Etnostar arasyndaghy ýles salmaghy ýstem dengeyge shyghyp 63% shyqty. Osy kezendegi respublikadaghy orys etnosynyng sany jappay migrasiya men tabighy ólim-jitimning saldarynan 3 mln. 793 myngha deyin tómendedi, tabighy ósimi – 39% (minus otyz toghyz) bolyp, ýles salmaghy 24% qúrady. Ózge etnostardyng tabighy ósimi 1989 jylghy kórsetkishpen alghanda jappay migrasiya men tabighy ólim-jitimning saldarynan 2 mln. 119 myng adamgha deyin azaydy, tabighy ósimi - 43% (minus qyryq ýsh payyzdy) bolyp, ýles salmaghy 13% qúraydy.

Respublika aumaghyndaghy qazaq últy ókilderining sany jalpy halyq sanynyng 60%-dan asqanyna qaramastan qazaq tili sol kenes dәuirindegidey túrmystyq dengeyden joghary kóterilgen joq. Kenes dәuirindegidey qoghamdaghy kóptegen artyqshylyqtardy orys tilining tútynushylary kórude. Zang shygharu, atqaru, sot biyligining eng jogharghy mansabynan bastap eng tómengi satysyna deyin qyzmet atqaratyn memlekettik qyzmetshiler qazaq últynyng ókili boluyna qaramastan orys tilinde qyzmetin jýrgizudi qolay kóredi. Memleket tarapynan qazaq tilin barlyq azamattary qyzmetterinde, qoghamdyq qarym-qatynasta kýndelikti, jetik әri erkin qoldanugha talap qoyylmaydy.

«Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly» Qazaqstan Respublikasynyng zanynda Assambleyanyng maqsaty: «Qazaq halqynyng toptastyrushy rólin arqau ete otyryp, qazaqstandyq patriotizm, Qazaqstan etnostarynyng azamattyq jәne ruhaniy-mәdeny ortaqtyghy negizinde Qazaqstan Respublikasynda qoghamdyq kelisim men jalpyúlttyq birlikti qamtamasyz etu» dep naqty aiqyndalghan.

Osyghan oray qoghamdaghy qazaq halqynyng toptastyrushy rólin jýzege asyruynyng basty qúraly búl – qazaq tili ekeni aitpasada týsinikti. Alayda biyik minberlerden joghary lauazymdy túlghalardyng osy taqiltes aitylghan oilary shynayy ómirde jýzege aspay deklarsiya kýiinde qaluda

Qazaq tilining ghylym, bilim, ekonomikanyng tili bolyp qalyptasuy, últty úiystyrushy rólin aitpaghanda, túrmystyq qarym-qatynas tili dengeyinen shygha almauyna Qazaqstannyng bilim salasyndaghy jýrgizilip jatqan sayasaty da әser etude. Tómendegi kestedegi mәlimetter osyny aighaqtaydy.

Kesteden kórip otyrghanymyzday respublikadaghy mektepterding sany tәuelsizdik alar tústa 8230 mektepti qúrady. Olardyng 3/2-i (orys jәne aralas mektepterdi qosa alghanda) jogharyda atap ótkenimizdey orys tilinde tәrbie jәne bilim beretin mekemeler boldy.

2017 jylghy mәlimetterge sәikes respublikadaghy mektepterding sany 7047 boldy, 1991 jylghy kórsetkishpen salystyrghanda 1183 mektepke qysqarghan. Qazaq tildi mektepterding sany 1991 jylghy kórsetkishpen alghanda 978 mektepke, aralas mektepterding sany 232 artty, al orys tildi mektepterding sany 2333 mektepke kemidi.

Bir qarghanda  qazaq tilinde bilim beretin mektepterding sany artyp, búryndary aiqyn basymdyqta bolghan orys tildi mektepterding sany azayghanday siyaqty bolyp kórinedi. Alayda múqiyat zer salyp qaraytyn bolsaq, oqu ýderisinde orys tili basym bolatyn orys tildi jәne aralas mektepterding jiyntyq sany 3274 qúrap, qazaq tildi mektepterding jalpy sanyna jaqyndaydy. Al osy mektepterdegi oqyp jatqan oqushalardyng sanyna keletin bolsaq, onda qazaq tildi mektepterde 1 323 339 oqushy, al orys tildi jәne aralas mektepterde oqyp jatqan oqushylardyng jiyntyq sany 1 632 538 qúrap, qazaq tildi mektepterde oqyp jatqan oqushylardan 309 199 oqushygha artyq. Orys tildi mektepterdi aitpaghanda, aralas meketepterden jyl sayyn orys tilinde oilap, orys tilinde sóileytin oqushylar konveyrmen shygharghanday myndap týlep úshyp jatyr. Yaghny orys tildi azamattardyng kenes kezindegi qoghamdaghy basymdyghyn qamtamasyz etu funksiyasy is jýzinde orys tildi mektepterden alynyp, aralas tildi mektepterge jýkteldi. Qazaq tildi mektepter sanynyng resmy statistikadaghy basymdyghy sifra jýzinde bolghanymende, múqiyat oilastyrylghan qiytúrqy sayasat, qoghamda aralas mektepter arqyly orys tildi azamattardyng kóp boluyn qamtamasyz etip otyr.

Prudent Solutions («Aqyldy Sheshim») analitikalyq ortalyghynyng zertteulerinshe tәuelsizdigimizdi alghan uaqyttan beri elimizde Qazaqstan azamattarynyng óz eli ýshin maqtanysh sezimin tudyratyn últtyq hәm memlekettik iydealogiya jýrgizilgen emes. Onyng orynyna bir ghana basshynyng eldi tapjylmay basqaryp otyrghanyn týsindiretin, sheteldikterdi aldausyratu ýshin sóz bostandyghy, saylau jәne tandau qúqyghy siyaqty mifterdi dәripteytin memlekettik mifologiya damytyldy.

Jogharyda bayandalghan jaghdaylardy eskeretin bolsaq, elimizdegi últ mәselesinde qazaq halqynyng toptastyrushy rólin arttyrudy kózdeytin, qazaq tilining respublika aumaghyndaghy barlyq etnostardy úiystyrushy faktor ekenin negizdeytin últtyq hәm memlekettik iydealogiya qúru mýmkin emes. Osydan baryp elimizdegi últ mәselesi sayasatynda qozghalmaghyn taqyryptar payda bolyp, etnosaralyq týsinispeushilikter oryn alady.

Jalghasy bar...

Amankeldi Saduaqas

Abai.kz