Adamzattyng qalypty tirligin búzghan, ghasyrda bir kezdestin indet te songhy shegine tayap qalghan siyaqty. Elimiz qoghamdyq oryndaryndaghy tyiymdardy birtindep alyp tastap jatyr. Kórshimiz Qytayda 60%-dan astam adamgha eki retki vaksina salynyp boldy. Mamandar koronavirus birtindep әlsirep júqpaly túmau dengeyine týsip qalady dep otyr. Osyghan qaraghanda Qytaymen jabylghan shekaramyz tayau uaqytta ashylyp qalar degen ýmit bar.

Kóshi-qon sayasaty әsirese, qandastardyng kóshi-qon mәselesi elimizdegi basym baghyttardyng biri bolyp keledi. Osy salada atqarylghan júmystar, qabyldanghan qararlar jemisin berude. Endi pandemiyadan keyingi kezende qandastarymyzdyng basym bóligi shoghyrlanghan, bolashaq taghdyry men әzirgi naqty jaghdayy birshama kýrdeli әri nәzik bolyp otyrghan Qytaydaghy qazaqtar turaly oilarymyzdy ortagha salayyq.

1. Qytay kóp últty, kóp dindi biraq bir partiyagha baghynghan qatang rejimdegi memleket. Sondyqtan da bolar olar joghary tehnologiyagha sýiene otyryp adamdardyng jýris-túrysyn, aqparattyq baylanysyn qatang baqylauda ústap otyr. Biz erkin paydalanyp otyrghan әlemdik qoghamdyq jeliler ol jaqtyng qatang sýzgisinen óte almay shekteuge úshyraghan sondyqtan janama tәsilderdi qoldanyp qandastardyng әlemdik aqparattan, Qazaqstannyng ishki-syrtqy sayasattarynan habardar boluyna yqpal etuimiz kerek.

2. Shynjandaghy sany az últtargha qaratylghan sayasaty óz kýshine enip túr. Memlekettik qyzmetkerlerding jәne qarapayym adamdardyng tólqújattarynyng bәri jinalyp alynghan ony qoldaryna alu ýshin birneshe kýshtik qúrylymdardyn, partiya-ýkimet organdarynyng rúqsatnamasy kerek. Múnyng ayaghy korrupsiyagha baryp tireledi. Sol ýshin kóp adamdar túraqty tirkeuin Qytaydyng tenizge jaqyn damyghan ólke nemese qalalaryna auystyryp jatyr. Áriyne búl ýshin qarjy, qoghamdyq baylanys kerek al qarapayym adamdardyng búghan qoly jete bermeydi.

3. Qazaq tili otbasylyq tilge ainalghan. Qazaq mektepterining bәri tolyq jabylghan. Ár qala, audandardaghy shyghatyn gazet-jurnaldar, sayttar, televiydeniyelar júmys istegenimen jasy kelgen zeynetkerler oqyp, kórmese jastar olardy qajet etpeydi. Tek oiyn-sauyq baghdarlamalarynyng ghana tútynushysy bar. Qazir iri, shaghyn qalalar men eldi-mekenderde balany eki jastan bastap balabaqshagha qabyldap jatyr. Basty shart tәrbie memlekettik tilde yaghny qytay tilinde jýredi. Búl ýderis bastalghaly 10 jylgha tayady. Endi 10-20 jyldan keyin ata-ana tәrbiyesinen alystap, tamyrynan aiyrylghan búl balalar qazaq tilin mýlde bilmeytin bolady. Ol kezde qytay qazaghynan tolyq aiyralamyz.

4. Sany az últtargha qoldanylghan qatang sayasaty jәne AQSh pen bolghan sauda bәsekesining ushyghyp sauda soghysyna ainalyp baylanysty Qytay qazyr oqshaulanyp qaldy.Ishki-syrtqy qayshylyghy terendep, sayasi-ekonomikalyq daghdarys qarsanynda túr. Osy sebepterge baylanysty ishki sayasatyn júmsartyp, syrtqy sayasatta oqshaulanudan qútyludyng jolyn izdey bastady. Sonymen azamattardyng diniy-nanym senimine, dәstýrdi ústanuyna, tildi ýirenuine, mәdeniyetti dәripteuine formalinyy týrde bolsa da rúqsat berilip otyr. Osy mýmkindikti paydalana otyryp Qytaydaghy qandastarymyzgha kómek bere alamyz.

5. 2015 jyly Tamyz aiynyng 31-i kýni QR men QHR jalpy bettik strategiyalyq istestikting jana kezendegi ortaq mәlimdemesin jariyalaghan. 2019 jyly Qazaqstannyng ekinshi preziydenti Q. Toqaev Qytaygha saparynda «Eki el arasyndaghy kóp salaly qarym-qatynasty mәngilik strategiyalyq istestik ornatu óresine kóteruge» kelisken. Sonymen birge Qytaydyng «qúrlyqtaghy bir jaghalau – bir jol» baghdarlamasy 2013 jyly Qytay tóraghasy Sini Szini Pini elimizge saparlap kelgende túnghysh ret bas qalamyz Núr-Súltanda N. Nazarbaev uniyversiytetinde jarialady jәne de elimiz «Shanhay yntymastaqtyq úiymyn» qúrushylardyng biri. Eki el arasyndaghy osy tarihy kelisim-sharttar men úiymdar ayasynda biz Qytaygha óz qúndylyqtarymyz ben dәstýr-saltymyzdy, mәdeniyet-órkeniyetke qatysty jetistikterimizdi «júmsaq kýsh» retinde úsyna alamyz.

6. Qytay qazaqtarynda aitys ónerining dәstýrli mektebi qalyptasqan. Jyl sayyn audan kóleminde, әr 5 jylda aimaq-oblys kóleminde aqyndar aitysy ótip túrady. Qazaq aitysy Qytay memleketi jaghynan BÚÚ-nyng YuNESKO tizimine erekshe qorghalatyn «bekzattyq óner» retinde tirkelgen. Osy ónerdi qorghaugha, nasihattaugha arnayy qarjy qarastyrylghan. Kókpar bәigesi audan-aymaq masshtabynda ótkizilip túrady. «Qyzay kestesi de» YuNESKO-ning tizimine enip qorghalatyn múra retinde sertifikatsiyalanghan. Qytaydyng aitys aqyndary elimizde ótkizilgen talay bәigede qatynasyp jýlde alyp qaytty. Osy salada istestikti nyghaytyp eki el aitys aqyndarynyng ortaq aitysyn úiymdastyrugha bolady.

7. Qytay qoghamdyq úiymdardyng júmysyna basymdyq berip, kónil bóledi. Sondyqtan «Otandastar qory», «Dýniyejýzi qazaqtar qauymdastyghy» bastamashy bolyp Qazaqstan jazushylar odaghy, suretshiler odaghy, kinomatogfiya odaghy, kompozitorlar odaghy qatarly qoghamdyq úiymdardyng basyn qosyp is-saparlar, kórmeler, festivalidar úiymdastyrghan jón. Osy «júmsaq kýshimiz» arqyly sol elde jasap jatqan qandastarymyzdyng tanym-týsinigine, últtyq sezimine, keleshekke degen senimine yqpal ete alamyz.

8. ShUAR-dyng ortalyghy Ýrimjide «Qazaq mәdeniyet qoghamy» júmys jasaydy. Pekinde «Abay sayabayaghy» bar. Ganisu provinsiyasynyng Aqsay avtonomiyalyq rayonynda «Qazaq etnografiyalyq muzeyi» jәne býkil qazaq tildi jazushylargha qaratylghan, eki jylda bir beretin «Aqsay әdebiyet» syilyghy jobasy,qazaq,qyrghyz jazyushylaryna arnalghan «Túlpar» әdebiyet syilyghy bar. Ile qazaq oblysynyng ortalyghy Qúlja qalasynyng Ile pedogogikalyq uniyversiytetinde «Tanjaryq zertteu qoghamy» jәne kiz ýy formasynda salynghan ýlken muzey júmys istey bastady. Osy shygharmashylyq jәne qoghamdyq úiymdarmen birlese otyryp aty atalghan qalalarda «Abay ýiin» ashugha mýmkindigimiz mol.

9. Qazir Qazaqstanda kóptegen Qytaydyng memlekettik kәsip oryndary men jeke kәsip oryndar júmys isteude. Olar arzan әri til biletin júmys kýshine, orta buyn mamandargha zәru. Sondyqtan da sol kәsip oryndargha Qytaydaghy qandastarymyzben enbek shartyna otyryp pasport, viza júmystaryn rettep elge alyp keluin mindetteuimiz kerek nemese enbek naryghynda osy mehanizmdi qalyptastyrsaq, qazaq kóshine kóptegen jenildekter men mýmkindikter ashylar edi.

10. Qazir býkil әlemdi internet baylanystyryp, jaqyndastyryp jiberdi biraq qytayda Facebook, YouTube, Whatsapp, Twitter, Telegram әleumettik jelileri ashylmaydy. Sondyqtan Qazaqstan sayttarynda, Qytaydyng Wechat toptarynda qazaqtyng asqar tauy men kórkem ózenderin, tarihi, turistik oryndaryn keskinge týsirip kóbirek jýkteu kerek. Qazaq tilindegi kórkem filimder men tarihy serialdardy qytaydaghy qazaqtar ýshin qol jetimdi jaghdaygha jetkizsek jas úrpaqtyng sanasyna әser eter edi.

11. Pekin qalasynyng Ortalyq últtar uniyversiytetinde Qazaq filologiyalyq fakuliteti, Qúlja qalasynyng Ile pedogogikalyq uniyversiytetinde Qazaq filologiya fakuliteti, Ýrimjilegi Shynjang uniyversiytetinde Qazaq filologiya kafedrasy júmys isteydi. Jaqynghy jyldardan beri Pekiyn, Shanhay, Siani siyaqty alyp megopolisterding ataqty uniyversiytetterinde Qazaq tili kafedrasy júmys istep, memlekettik testileude joghary bal jinaghan týlekterdi qabylday bastady. Osy joghary oqu oryndarymen elimizding joghary oqyu oryndary tyghyz әriptestik qatynastar ornatyp, bilim salasyndaghy istestikti joghary órege kóteriuge bolady.

12. Qytayda auyl sharuashylyghy salasynda ekologiyalyq taza ónimge degen súranys kýnnen-kýnge artuda.Arqa astyqqa toly bolsa,Jetisu men Ontýstik oblystar kókenis pen jemis-jiydekting bazasy.Sondyqtan osy saladaghy naryqqa boylap kiriumizge bolady.Qytaydyng shetelderge qaratylghan Qytay medisinasy,Qytay aspazdyghy degen jobalary bar,myne osy jaqtarda ózara bir-birin tolyqtyratyn,damytatyn jana naryq kók jiyegi ashylady.Eksport úlghayyp salyq týsimi kóbeyedi,adamdar jana júmys oryndarymen qamtylady.Ukrainadaghy soghystan,batystyng sanksiyasynan keyin әlemde astyq tapshylyghy túyndauy mýmkin,osyny da eskergenimiz jón.

13. Qytay dәstýrge qúrmet etetin, bayyrghy órkeniyeti qazirge deyin jalghasyp kele jatqan shyghys eli retinde jeke túlghalardyng dostyq qarym-qatynasyna óte kónil bóledi. Resmy kelissózder ministrlik,mekeme arasynda kezdesude sheshilmegen shetin, nәzik, sezimtal mәseleler dastarhan basynda, jeke kezdesulerde jónine kelip, sheshimin tauyp jatady. Sheteldik qonaqtargha syilyq úsynghandy әri olardan syilyq qabyldaghandy qúrmet sezinedi. Shyghys halyqtarynyng osy mentaliytetin óz mýddemizge qaray ontaylap, beyimdep paydalanghanymyz dúrys.

Omarәli Ádilbekúly

Abai.kz