Alash arystary «Oyan qazaq!» dep neni aitty?..

«Bóten sózben bylghansa sóz arasy, ol aqynnyng bilimsiz beysharasy», degen Abay sózine qalay dep jauap bersek eken?..

Mónke biyding «Aqyrzaman bolarda sózding kiyesi ketip samaly qalady», degeni bar ghoy.  Sol zaman keldi. Keshegi Alash arystary «Oyan qazaq!» dep úrandaghanda kóshege shyghyp, aighaylap, úrandat degen joq, qanyndaghy tiling men dilindi oyat dedi. Kez kelgen últtyng tili dýniyege ózimen birge keletin, qanynda jazylghan qasiyetti kody. Bizding qanymyzdaghy últ tilining kody qalyng úiqyda. Ana tilinde sóz aitsa úqpaytyn úrpaq, ana tilinde sóilemegen song ata-anasyn syilay bilmeydi.

Oghan Alash qayratkeri Ahmet Baytúrsynúlynyn: «Óz tilimen sóilesken, óz tilimen jazghan júrttyng últtyghy esh uaqytta adamy qúrymay joghalmaydy. Últtyng saqtaluyna da, joghaluyna da sebep bolatyn nәrsening eng quattysy – til. Sózi joghalghan júrttyng ózi de joghalady. Óz últyna basqa júrtty qosamyn degender әueli sol júrttyng tilin azdyrugha tyrysady», degeni aiqyn aighaq.  Qandaghy últtyq kodty oyatu ýshin últ tilin, dilin damytugha airyqsha nazar aularyluy qajet. Abaydyn:

«Alystan sermep,

Jýrekten terbep,

Shymyrlap boygha jayylghan», qúdiretti sóz óneri ghana tamyr-tamyrdy qualap, boyyndy dir etkizetin qasiyetke iye. Yaghni, bizding qanymyzda últ tilindegi әr sóz saqtalghan. Keybir sózderdi estigende qúmyrysqa jýrip ótkendey kýy keship, kózimizge jas keletini osy qúdiret.

Sóz ekologiyasy, til ekologiyasy aitpay keletin dert.

Auzy bardyng barlyghy «sheshen», aqshasy bardyng barlyghy  «kósem»  zamanda «memleket tilinde sóile, qazaqsha jauap ber»,  dep qúr bosqa úrandaghannan payda joq. «Kósemsip», «sheshensip» jýrgende ana tilimiz tek qatynas qúraly,  terminologiya tiline ainalyp bara jatyr. Últ retinde jeke otau tigip, taqiyamyzdy aspangha atyp jýrgende ana tilimizde qansha sózding ornyna «bóten sóz» qonjiyp alghanyn bilesizder me?

Últtyng tili – menimen birge jaralghan mening janymnyng tili, týpsanam tilime tikeley baylanysty. Al, janymnyn, arym men namysymnyng tazalyghy tilime baylanysty. Tilim kedeylense – janym birge kedeylenedi. Ár sózding kiyesi bar.  Kýn sayyn ana tilime jana terminologiya kirgen sayyn jan týbinde jatqan til arystanym aqyrghannyng ornyna marghau tartyp, mysyqqa ainalyp miyaulaytyn siyaqty... Álsirep bara jatqan jan - imanyma quat dep meshitke barsam, ondaghylar  «allahym», «sahaba», «mashalla», «uәjip»,  «mәhrýk», «haram»,  «uaghyz», «mýftiyat», «jahannam», «mәshhar», t.b. dep arabi  tilimen «uaghyz» aitady. Qazaq tilindegi arabizmder  qazaq tiline tikeley arab tilinen nemese parsy, týrik tilderining әser etuimen enip, qazaq sóz qorynyn bóligine ainalghan 3000-gha juyq arabizm býgingi kýni qazaq tilinde keninen qoldanylady eken. Eng aldymen, arab sózderining qazaq tiline kiruining bastaluy qazaqtar arasyndaghy Islam dinining taraluymen baylanysty.

Qazaq tilindegi dialektikalyq til erekshelikterine mәn berip, tildik ózgeshelikterding ózindik sebepteri bolatyndyghyn jәne onday kirme sózderding ana tilimizdi bayytugha zor ýles qosatyny jóninde alghash ret angharyp, maqala jazghan jazushy – Jýsipbek Aymauytov boldy. Maqala 1926 jyly «Enbekshi Qazaq» gazetinde «Til turaly» degen taqyrypta jariyalanghan.

Avtor qanday til bolsyn taza tilding bolmaytyndyghyn, onyng basqa tildermen qarym-qatynas jasau nәtiyjesinde kóptegen sózderding kýndelikti qoldanysqa enip, sinip ketetinin jәne qazaq tili de osynday sózdermen tolyghyp otyrghandyghy turaly aitady.

Mәselen, Týrkiyadaghy týrik tilin ana tili retinde sóileytinderding sany 60-67 million shamasynda, búl býkil halyq sanynyng 90-93%-na ten, dýniyejýzi boyynsha bolsa týrik tili 65-73 million adamnyng ana tili eken.  Týrik tilin ana tili nemese ekinshi til retinde Týrkiyanyng barlyq derlik azamattary sóiley alady. Alayda Týrkiyadaghy azshylyq etnikalyq toptardyng ózi de týrik tilin ana tiline teng dengeyde biledi.

Shettildik terminderding kez kelgen tilge enuine eng aldymen qazirgi kezde ghylym men tehnikanyng damuy sebep bolyp otyrghany belgili.

Kez kelgen tilde sóz almasu әdeby tilde bolsyn, terminologiyalyq jýiede bolsyn zandy qúbylys. Mәsele sóz qabyldauda emes, olardyng tilimizge qalay qabyldanuynda bolyp otyr.   Tilimizge kirme sózderdi qabyldau men qoldanu, olardy orfografiyalyq jýiege sәikes jazu mәselesi ghasyrlar boyy kýn tәrtibinen týsken emes. Búl turasynda Ahmet Baytúrsynov «Jat sózderdi basqalar, mәselen, orystar óz tilining zanymen ýilestirip alghanda solay alugha bizding de qaqymyz bar», dedi. Al, Halel Domúhamedúly: «Tilge kirgen jat sózder sinu ýshin sol tilding zanymen ózgerip, tanymastay halge kelui kerek. Býitpese, jat sózder búralqy bolyp, tilding shyrqyn búzady, tilge ziyan beredi», dep syrttan kelgen sózderdi iykemdep qoldanudy eskeredi.

Keyin jat sózderdi qabyldaudyng jana tәrtibin belgilep, kirme sózderdi ózgerissiz qabyldaugha kóshtik. Orys tilinen bólek aghylshyn  sózderin de qanymyzgha sinip kele jatqan әdetpen ózgertpey alugha qúmarta bastadyq. Osylaysha óz tizginimizge ie bola almaghannyng saldarynan últ tili ýlken ózgeriske úshyrady.

Áriyne, shet tilderinen sóz qabyldaugha eshkim qarsy emes. Búl tilder arasynda bolatyn tabighy qúbylys. Biraq ózge tilding sózderin óz tilindi búzbaytynday etip iykemdep, qoryta alatynday mólsherde ala bilu manyzdy. Olay ete almaghan tilder óz zandylyqtaryn kýiretip, ózge tilding ýstemdigine jol beredi. Polyak ghalymy, týrkitanushy Henrik Yankovsky «Barlyq tilderde de kirme sózder bar, al qazaq tilinde mólshersiz», depti.

Abaydyn:

«Aytshy-aytshylap» jalynar,

Úqqysh jansyp shabynar.

Úqpay jatyp jalyghar,

Úiqyly-oyau boykýiez, degendey  últtyng tili tamyrda damymay, qanmen birge túla boydy qualay almay boykýiez tartyp túrghan shaqta til taghdyry aldymen ziyaly qauymdy,  tele-radio, aqparat qúraldarynyng til tazalyghy alandatuy kerek.  Telearnalardaghy el aldynda sóileytin tilshiler men jurnalister mal sharuashylyghyn «fazenda» deytin bolypty.  Sonda «Kýzek», «qystau», «jaylau» sózderin aitpaytyn bolsaq, kórkem әdebiyetti kim oqidy? Qazaqtyng bay tilin qor qylmay bir sózding birneshe balamasyn tandap úsynatyn mýmkindik bar.  «Qazaq ýni», «Qazaq ruhaniyaty», «Tilder basqarmalary» osy mәselemen ainalysyp, әr sózding qazaqsha balamysyn óz uaqytynda úsynsa, sózdik qorymyz búlay kedeylenbes edi. Syrttan qosylghan ózge tilderding yqpaly ana tilimizge keri yqpalyn tiygizgeni sonshalyq  «n» men «n» -dy aiyra almaytyn «sheshender»  kóbeydi. Ana tilimizdi tikeley audarma til retinde paydalanyp  jýrmiz.  Oghan  emhanagha, sport ortalyqtarynda; «arqanmen jat», «ishinmen jat» deytinder kuә. Qazaqsha «shalqanmen», «ekpetinmen» degendi endigiler bilmeytin de shyghar?!.

Kәzirgiler; búghana, qaraqús, syrghalyq, tanday, manday, kókirek, bilek, qar, shyntaq, tirsek, tobyq, tolarsaq t.b. dene mýshelerining ataularyn mýlde estimeydi.  Kez kelgen sauda ortalyqtarynyng esikterinde «iyter», «tart» degenning ornyna tikeley audarmamen jazylyp túratynyn aitpasa da bilesizder. «Avtobusqa otyru» men «atqa minu», yaghny «minu» men «otyrudyn» aiyrmasyn týsinbeytin dengeyge jetippiz.

Keyingi jyldary ghana tilimizge engen batys sózderin ghana mysal etip alayyn:

Mativasiya, korrupsiya, ofiys, kriziys, valanter, spiyker, produsser, reyting, vakansiya, menedjer, brifing, maratoriy, kriyteriy, ressepshn, maderator, onlayn, oflayn, preymariyz, pandemiya, liyder, petisiya, paroli, logiyn, butiyk, biznes, krediyt, ipoteka, fazenda, ipoteka, krediyt, patent, prikol, antiyseptiyk, davay, ok, hayb, feyk, lohatron, kreatiyv, shoping, antiy..., brend, trend, furshet, morotoriy, monitoring, kreatiyv, fitnes, kataklizma, t.b.

Sonda otyz jylda tilimiz damydy ma, kemidi me?

Qysqasy, jahandanamyz dep jýrgende qazaq tili kóne tilge ainalyp ketpesin...

Almahan Múhametqaliqyzy

Abai.kz