Búl kýnderi Astana halyqaralyq ómirding ortalyghyna ainaldy. Onnan astam memleket basshysy keldi, birneshe manyzdy is-shara ótedi. Sóz joq, Qazaqstannyng syrtqy alandaghy bedeli ýshin múnday qadamdar kerek-aq.

Onyng ýstine kәsiby de kәnigi diplomat Toqaev Nazarbaevtyng syrtqy sayasatyna janasha, zaman qajettilikterine sәikes renk berip jatqanyn da moyyndamasqa laj joq.

Mәselen, ushyghyp túrghan daghdarystar men qaqtyghystar (soghystar!) túsynda bir jerde ol elderding basshylarynyng basyn qosu da edәuir jetistik (әriyne, SVMDA sekildi úiym Toqaevqa deyin de qúrylghanyn eskereyik).

Áriyne, resmy saparlar nemese halyqaralyq forumdarmen bar mәsele sheshiledi deuding ózi ynghaysyz: osynday kezde әrbir el aldymen óz mýddesine say sóileydi әri qimyl-әreket jasaytynyn da úmytpaghan jón.

Óz basym Toqaevtyng Qytay jәne Týrkiya alpauyt elder basshylarynyng auzyna qazaq jerining tútastyghyn qoldau turaly sózder salyp bergenine tәntimin. Dúrys iydeya!

Múnyng bәri Qazaqstannyng syrtqy isterdegi diplomatiyasynyng ong jetistikteri.

Biraq!

Elding kónil-kýii, biylikke degen kózqarasy negizinen ishki jaghdaygha baylanysty emes pe?

«Estigisi keletin» memleketting basshysy retinde Toqaev elde qalyptasqan әleumettik-ekonomikalyq ahualgha kónili tolmaytynyn aityp ta jýr. Keyde biz sekildi biylik synshylarynan da batyryp, kәdimgidey tausyla sóilep, ózi taghayyndaytyn sheneunikterge shýiligip túryp jetkizedi. Biraq odan qorytyndy jasap jatqan ýkimet pen tuyp jatqan nәtiyje joq.

Halyqtyng túrmys dengeyining kýrt tómendeui, baghanyng sharyqtap ósui, jappay júmyssyzdyq – osynyng bәri qazirgi ómirding ashy shyndyghy!

Osynday kezde men Toqaevty kezinde «Qayta qúru» iydeyasyn jariyalap, 70 jyl boyyna ýstemdik etip, Sovet odaghyn tyghyryqqa tiregen kommunistik rejimdi ózgertkisi kelgen Gorbachevqa úqsatamyn. Ol da kóptegen halyqaralyq bastama kóterip, tipti Nobeliding Beybitshilik syilyghyn iyelendi. Batys elderining aldynda onyng abyroyy myqty edi.

Toqaev ta «Jana Qazaqstandy» qúru bastamasyn kóterdi. Eski jýieden әbden zәrezap bolghan halyq ony qoldap jatyr. 30 jyl boyyna eldi biylep-tóstep kelgen «Núr Otannyn» mýsheliginen bas tartty. Ony da el hosh kórdi. «Elbasizm» iydeologiyasynan da resmi, konstitusiyalyq týrde at qúiryghyn kesisti. Ol qadamy da júrttyng kónilinen shyqty. Syrtqy sayasatta da, jogharyda men aitqanday, tabystary joq emes.

Biraq...

Gorbachevting reformalarynyng jýzege aspauynyng bir basty sebebi boldy.

Ol – diyrektivalyq-josparly ekonomikadan bir kýnde jabayy kapitalizmge sekirgen Sovet odaghynyng ekonomikasy janasha jaghdaygha beyimdele almay, qúldyrady da, aqyrynda azyp-tozghan el tentirep, bazar kezip ketti. Ash bala toq balamen oinamaydy: qarny ashqan júrt әdemi úrandargha («jedeldetu», «jariyalylyq») senuden qalyp, aqyrynda evolusioner Gorbachevting ornyna revolusioner Elisin keldi. Yaghni, qatyp-semip qalghan qúbyjyq jýieni ishten ózgertkisi kelip, jartykesh reformalardy qolgha alghan Gorbachev strategiyalyq jәne taktikalyq jeniliske úshyrady.

Sol kezde reformator atanghan Gorbachevti tek ózining ainalasy men ol bastaghan ózgeristerding alty qabat aspannyng ar jaghyndaghy týpki mәnin týsingen liyberaldar ghana qoldady. Qalyng júrt bolsa, onyng syrtqy sayasattaghy jetistikterinen góri, el ishinde qalyptasqan qiyn jaghdaygha baylanysty bagha berdi.

Bir sózben aitqanda, «IYdeologiya... ras eken, biraq arpa-biday as eken»: «Qayta qúru» sekildi әp-әdemi iydeyanyng týbine... ekonomika jetti!

Qarap otyrsam, bizdegi jaghday da osydan 40 jyl búryn Sovet odaghynda oryn alghan ahualmen para-par, bir-birin aina-qatesiz qaytalap otyr.

Osy úqsastyqtardan Toqaev tiyisti qorytyndy shyghara alsa, «Jana Qazaqstan» bastamasy bayandy bolary haq.

Al tiyisti qorytyndy shygharmasa she?

Onday kýmәn-kýdik te joq emes.

Óitkeni, biylikting ishki sayasattaghy keybir qadamdary tek dәstýrli oppozisiyanyng ghana emes, búryn biylikti ishtey jәne jariya týrde qoldap kelgen qauymnyng da renishi men narazylyghyn tudyra bastady.

Meninshe, eldegi jaghdaydyng bolashaghyn dәl osy faktor anyqtap beredi.

Sondyqtan da preziydent syrtqy sayasatpen birge ishki sayasatpen, ekonomikamen, әleushmettik salamen belsendirek, naqty nәtiyjelerge jetetindey, әsirese, halyqtyng jaghdayy jaqsaratynday dengeyde ainalyssa deymin.

Ishki diplomatiya dep jatqanym - óz elimen, sonyng ishinde, jaghympazdar qatary kóbeyip bara jatqan fanattary men ózine kýni týsken shendiler men biylik manayyndaghy úiymdarmen ghana emes, pluralistik pighyldaghy, biylikke, sonyng ishinde, preziydentting ózine syn jәne balama pikir aityp jýrgen әleumetpen diplomat retinde til tabyssa degenim ghoy.

Áytpese, jaghday mýldem ushyghyp ketui ghajap emes...

Ámirjan Qosan

Abai.kz