Jurnalist, ghalym Bauyrjan Omarúlynyng jazushy, memleket jәne qogham qayratkeri, Parlament Senatynyng deputaty bolghan Ábish Kekilbaevpen (1939-2015 jj.) súhbaty. 

2006 jyly 25 qazanda «Ayqyn» gazetinde jariyalanghan. 

– Egemendik deklarasiyasy qabyldanghan kezde siz ýlken minberden halqymyzdy qúttyqtaghan ediniz. Sodan beri on alty jyl ótti. Tәuelsizdikting bastauy bolghan oqighalargha býgingi kýn biyiginen qanday bagha berer ediniz?

– Osydan on alty jyl búryn Egemendik deklarasiyasy qabyldanghan kýn bizding jana tarihymyzdyng eng betbúrys sәti bop sanalady. Ol kýn mening kóz aldymda. Egemendik deklarasiyasyn qabyldau onaygha týsken joq. Óitkeni, oghan deyin búrynghy Kenester Odaghy kenistiginde qayta qúru ýderisteri jýrip jatty. Ol qúbylysty әrkim әrtýrli týsinetin. Biraq kópshilik júrt: «Sol búrynghy jýie saqtalynady, oghan jana sipattar qosylady, basqarudaghy mindet bólisu ózgeredi, azamattardyng qoghamgha qatynasynyng sipaty ózgeredi, demokratiyalanu bastalady» dep topshylaghan bolatyn.

Sebebi, búl ýderisterding aldynda halyqaralyq kommunistik qozghalysta osy baghyttaghy kóptegen aghymdar saltanat qúrdy. Kapitalistik elderdegi kommunister evrokommunizm aghymyn algha shyghardy. Chehoslovakiya, Vengriya siyaqty elderde «sosializm s chelovecheskim lisom» sipatyndaghy imanjýzdi sosializmdi dәmetken aghymdar boy kóterdi. Múnyng barlyghy da bir kezdegi taptyq kýresting qalyptastyrghan memlekettik konsepsiyalaryna týbegeyli ózgerister jasau, azamat bostandyghyn kóbeytetin jana qarym-qatynastargha kóshu mәselesin kótergen aghymdar edi. Búrynghy odaq ta osy aghymgha qosylyp, qayta qúru kezenin bastaghan kezde bizding otandastarymyzdyng kópshiligi osy taqylettes ózgerister bolady dep dәmetken siyaqty. «Qayta qúru» degen sóz jii aitylghanymen, onyng sipaty, bolmysy, evolusiyalyq joly aiqyn baghdarlanghan joq edi. Kópshilik sol әlgi «búrynghyday emes, basqaru jýiesin synaugha bolady, bir kezde totalitarizm túsynda ketken qatelikterdi ashyp aitugha bolady, aqtandaqtardyng ornyn toltyrugha bolady» degen siyaqty jadaghaylau týsinikterding ghana jeteginde jýrdi. Al biraq tipti osy sipattardy ózgertken kýnning ózinde qoghamnyng irgetasyn týbegeyli janartu kerek ekendigin úzaq uaqytqa deyin týsinbedi. Sonymen kóp jaghdayda qayta qúrudyng odaq kenistiginde belgili mólsherde tolyq oilastyrylmaghanyn, tynghylyqty zerttelmegenin, oghan baratyn joldar ýlken saraptan ótpegendigin keyingi oqighalardyng barysy kórsetti. Biraq demokratiyalyq qarym-qatynas, adam qúqy, azamat bostandyghy, halyqtar tendigi jónindegi úghymdardyng dәuirlik, kezendik mәseleler ekendigi dausyz anyqtala bastady. Ol mәselelerdi týbegeyli sheshpey túryp, qoghamdy qayta qúru mәselesi sheshilmeytindigi de týsinikti boldy. Sondyqtan da bir ýderis ekinshi ýderisti bastady. Sol jaghdayda bizge, Qazaqstangha jana tarihy mýmkindik tudy.

– Egemendigimizge erterek qol sozyp, tәuelsizdigimizge tezirek jetuimiz ýshin sol tústa qanday alghy sharttar qajet boldy? Qanday kedergiler bar edi?

– Jalpy, adamdar esh uaqytta jeke-jeke ómir sýrip kórgen emes. Adamzat jaratylghannan beri belgili bir әleumettesuden aulaq bolmaghan. Al mynau jiyrmasynshy ghasyrdaghy adamdar – tarih qalyptastyrghan ýlken әleumettesulerding jemisi. Ol әleumettesuding eng ýlken jәne eng tabighy týri – últ. Sondyqtan ózining últy azattyq ala almaghan adamnyng azat boluy, ózining últy tendik ala almaghan adamnyng tendik aluy mýmkin emes edi. Sóitip, kýn tәrtibine azamattardyng bostandyghymen qosa halyqtardyng últtyq azattyghy jóninde mәsele kóterildi. Minekey, kóp jaghdayda jan-jaqty oilastyrylmay bastalghan qayta qúru ýderisi qoghamdy ózgertuding evolusiyalyq zandylyqtaryn attap óte almay, osy mәselelerge de kelip kiylikti. 1991 jylghy tamyz oqighalary múny tezdetti. Ol oqighalar sosializmning óz betimen qayta qúryla almaytyndyghyn, onyng týbegeyli jaghdaylary ózgermey túryp, janaghy aityp otyrghan kategoriyalardyng jýzege aspaytyndyghyn týpkilikti dәleldedi. Osydan keyin búrynghy odaqty qúraghan respublikalardyng parlament ókilderi men sayasy basshylary Kremliding Siezder sarayynda bas qosty. Ýlken әleumettik kataklizmnen keyin qoghamnyng qanday bolatyny jónindegi mәseleni talqylady. Sonda qabyldanghan deklarasiyanyng ózi búrynghy odaqty qúraghan últtyq subiektilerding bostandyghyn, erkindigin qamtamasyz etu qaghidasyn dausyz moyyndaghan edi. Sonyng nәtiyjesinde búrynghy odaqtas respublikalar birinen song biri óz egemendigin jariyalaugha kóshti. Múny eng aldymen Resey Federasiyasy bastady. Qazaqstan búl ýderiste elding aldyna shyghyp, enteley qoyghan joq.

– Nege sonshama ústamdylyq tanyttyq?

– Búl qazaq halqyna, Qazaqstangha óz tәuelsizdigining kerek emestiginen emes edi. Ol kezdegi Qazaqstan asa kóp qúramdy memleket bolatyn. Onyng qúramynda jýz otyz etnostyng ókilderi boldy. Múndaghy tolyqqandy etnos bayyrghy halyq bolghanymen, qalghan etnostardyng ókilderining sany da aita qalarlyqtay edi. Oghan 1989 jyly Qazaqstandaghy bayyrghy halyqtyng qúramy qyryq prosentke de jetpey túrghanynyng ózi-aq aiqyn dәlel bola alady. Biraq múnyng bәri óz erkimen, tarih zandylyghymen bolghan qúbylystar emes-ti. Múnyng bәri ýlken voluntaristik sayasattan tuyndaghan qúbylys bolatyn. Al demokratiya da, bostandyq ta, tendik te – tek tarihy qalyptasqan evolusiyalyq jolmen keletin qúbylystar. Osy jaghdaylardyng barlyghy Qazaqstandy búl mәseleni talqylau barysynda anys andaugha mәjbýrledi. Sondyqtan Qazaqstan odaqtyq jana kelisim jasau júmystaryna belsene qatynasyp, sol kelisim-sharttardyng halyqtyn, azamattardyng kóksep otyrghan múrattaryna qyzmet etui jaghynda boldy. Alayda sol kelisim-sharttyng negizgi bastamashylary bolghan respublikalardyng ózi búl niyetten eshtene shyqpaytyndyghyn týsine bastady. Sol sebepti Qazaqstan tarihtyng ózi tuyndatyp otyrghan egemendik mәselesin tyghyryqqa tirep almay, sayasy naqty qúbylysqa ainaldyru ýshin ýlken taktikalyq faktorlardy ýilestiruge mindetti boldy. Sóitip, sol odaqty qúrap túrghan respublikalardyng barlyghy ózining tarihy qalyptasqan territoriyasynda egemendikterin jariyalaghannan keyin ghana biz búl mәseleni kýn tәrtibine shyghara aldyq. Sebebi, sol kezdegi Qazaqstannyng Parlamenti bolyp sanalatyn Jogharghy Kenesting qúramy da halyqtyng demografiyalyq kórsetkishine sәikes edi. Osyghan baylanysty sondaghy deputattardyng barlyghy tarihy zandylyqty týsinetindey jaghdaygha jetpey túryp, búl mәseleni qoy ony tyghyryqqa tireumen birdey bolatyn. Minekey, osylay anys andau taktikasy, qalyptasyp otyrghan obiektivti sipattardy meylinshe múqiyat zerdeleu jaqsy nәtiyjege jetkizdi. Óitkeni talqylau barysy kórsetkendey, bizding deputattyq korpustyng kópshiligi búl mәseleni әli de jetkilikti týsinip bolmaghandyghyn bayqatty. Kóptegen adamdar tendik, bostandyq jónindegi әngimelerdi populistik úrandar ghana dep sanady. Al odaqty qúraghan respublikalardyng basy Reseyden bastap bәri egemendik jolyna týskennen keyin búl әngime talqylanghan kezde olar ózderining janaghy qatyp qalghan qaghidalary ýshin amalsyz abyrjityn, qobaljityn boldy. Sóitip, búrynghy kenestik adamdardyng sanasyndaghy ýlken metomorfozalardyng nәtiyjesinde Qazaqstan jaghdayynda da egemendik turaly sóz etuge bolatynday alghy sharttar qalyptasty. Minekey, osylay ótken qyzu aitys barysynda Qazaqstan ózining egemendigin jariyalady.

– Egemendik turaly deklarasiya әdepkide ishki jәne syrtqy kýshterden qanday bagha aldy? Egemendikting alghashqy nәtiyjeleri sayasy kenistikte qalay bayqaldy?

– Osy Egemendik deklarasiyasyn baspasózde jariyalamas búryn deputattyq korpustyng ózi halyqtyng aldyna shyghyp, alghash ret habarlaudy úighardy. Sebebi, búqara búl qúbylysty kóp kýtken bolatyn. Halyq ózining kópten ansap jýrgenining zandyq sipat alghanyn kórgenshe asyqty. Sondyqtan olar resmy aqparatqa deyin-aq osynyng nәtiyjesin bilgisi kelip, Jogharghy Kenes ýiining aldynda toptalyp, tosyp túrdy. Dauys berilip, nәtiyjesi mәlim bolghannan keyin bir top deputat sol Parlament ýiining irgesine jiylghan halyqtyng aldyna kelip, Jogharghy Kenes sheshimin jariya etti. Sóitip, Qazaqstan egemendigining alghashqy qadymy jasaldy. Soghan qaramastan búl deklarasiyany tek qana deklarasiya, erteng jýzege asa qoymaytyn utopiya retinde qabyldaghan kýshter de boldy. Onday pikirler ishten de, syrttan da aitylyp jatty. «Qazaqstannyng óz aldyna el bolyp ketui mýmkin emes. Búl ýshin kóptegen tarihy alghy sharttar kerek. Al Qazaqstanda sonyng bәri-bәri joq. Endeshe, búl tek qana sóz jýzinde qalyp qoyatyn qúbylys», – dep sәuegeysigender az bolmady. Alayda bizding egemendigimizding tarihy nәtiyjeliligi sol qabyldanghan kýnnen bastap-aq kórindi deuimizge bolady. Egemendik jariyalaghan Qazaqstandy Resey Federasiyasynyng basshylyghy resmy týrde qabyldap, arnayy kezdesu ótkizdi. Búl egemendikting ózin-ózin aqtaghandyghy 1991 jylghy tamyz oqighalarynyng túsynda bayqaldy. Tamyz býligine bastamashy bolghan sayasy top basqa respublikalar týgili Mәskeuding ózine yqpalyn ótkize almaghany belgili. Al eger biz oghan deyin óz egemendigimizdi jariyalamaghan el bolsaq, janaghy voluntaristik toptyng da sózin tyndaugha múqtaj qúqyqtyq tәueldilik jaghdayynda bolar edik. Biz egemendigimizdi bir jyl búryn jariyalap qoyghan memleket retinde onday tótenshe aktilerge qosylghan joqpyz. Bolyp jatqan oqighanyng sipatyn shynayy týrde anyqtap, oghan әdiletti bagha beriluin tosudy talap ettik. Tamyz oqighalary deklarasiya kýiinde qabyldanghan egemendikti tolyqqandy sayasy faktorgha ainaldyrudy tezdetti. Osynyng nәtiyjesinde Qazaqstanda alghash ret memleket basshysyn estiyar qauymnyng týgel qatysuymen tandaytyn saylau ótti. Halyq saylaghan Preziydent, halyq saylaghan Parlament múnday aumaly-tókpeli jaghdayda Qazaqstan siyaqty ýlken kenistikte bolatyn әleumettik ýderisterdi óz qolynda ústaugha tolyq qúq iyelendi. Minekey, osy baghdar qamtamasyz etilgennen keyin biz memlekettik tәuelsizdik mәselesin kótere aldyq. Sóitip, osynday sәt tughan alghashqy kýnderde ózimizding memlekettik tәuelsizdigimiz turaly zang qabyldadyq. Osy zandy talqylap jatqan kezding ózinde búrynghy sayasy kenistikting әr shetinde әrtýrli aghymdar bas kótere bastady. Mysaly, Belovejiede odaqty taratu turaly sheshim qabyldandy. Ashhabadta Ortalyq Aziya halyqtarynyng qauymdastyghyn qanday sipatta qúru kerektigi belsendi týrde sóz boldy. Osy oqys oqighalardyng barlyghyn tarihy zandylyqtyng logikasyna týsiru onay bolmady. Búl jerde de egemen Qazaqstan enjarlyq kórsetken joq. Ózining sayasy bastamashyldyghyn tanytty. Sonyng nәtiyjesinde 1991 jyly jeltoqsan aiynda әigili Almaty kezdesui ótkizildi. Almatydaghy kezdesu Kenester Odaghynyng sayasy faktor retinde joyylghanyn, onyng ornyna tәuelsiz últtyq memleketterding kelgendigin әlemge pash etken alghashqy ýlken forum boldy. Men búl oqighalardy jiyrmasynshy ghasyrdyng tarihyndaghy eng mazmúndy, eng әdiletti, halyqtyng kópten kýtken oqighalary dep bilemin.

– Tәuelsiz memleket qúru isining basy-qasynda bolghan qogham qayratkeri retinde Qazaqstannyng býgingi jetistikterin qalay baghalaysyz?

– Memlekettik tәuelsizdikti, memlekettik derbestikti jariyalap qoi bar da, ony qamtamasyz etu bar. Al jariyalap qoidyng ózi qanshalyqty kýrdeli ekendigine janaghy aitqan aqparattyq tújyrymnyng ózi de jetkilikti ghoy dep esepteymin. Al sony tarihy shyndyqqa ainaldyru, әriyne, búdan da góri kóp uaqytty, kóp tózimdi talap etetin kýrdeli ýderis boldy. Sebebi, Kenester Odaghy óz erkimen qúlap qalghan joq. Ol ózi ústanyp kelgen sayasy jýiening barlyq mýmkindigi tausylghannan keyin baryp qúlady. Sóitip, sosialistik damu joly daghdarysqa úshyrady. Sodan tuyndaytyn újymdyq menshik, qauymdyq qatynastar da ýlken daghdarysqa tap keldi. Al atalmysh menshik pen atalmysh qatynastar túsynda ómir sýrgen qogham ony bir kýnde sezingen joq. Týgeldey tez moyynday da qoyghan joq. Onyng solay bolugha tiyisti ekendigin týsinuge, ómirding ózgeruge, ol ýshin qoghamnyng ózgeruge tiyisti ekendigin moyyndaugha biraz uaqyt ketti. Osynyng nәtiyjesinde elde әldeneshe daghdarystar qatar jýrdi. Sonyng ishinde kózge aldymen týskeni ekonomikalyq daghdarys boldy. Al ekonomikalyq daghdarys búrynghy odaqtyng túsynda bastalghan jәne sol kezde shyrqau shynyna jetken daghdarys edi. Búrynghy ortaqshyldyq ekonomika omalyp, shógip jatyp qaldy. Oghan bastamashy bolghan da sol búrynghy qayta qúrudy bastaghan kommunistik partiyanyng ózi. Óitkeni ol kәsiporyndar bostandyghyna jetemiz dep, josparly ýlestirmeli ekonomikanyng negizin qúraytyn kýre qaghidagha balta shapty. Ár kәsiporynnyng óz aldyna biylik aluy sol aimaqtardyng ózine-ózi qoja bolyp ketuine jol ashty. Sóitip, kәsiporyndardyng ydyrauy arqyly kenestik odaqtyng da aumaqtyq ydyrauy bastaldy. Búl aumaqtyq ydyrau azamattardyng sanasynda ýlken ruhany daghdarystar tughyzdy. Osynyng nәtiyjesinde elde ýlken әleumettik kýizelister oryn aldy. Búl әleumettik kýizelister kóp halyqtardan túratyn qoghamda últtyq sipat almay qoymaydy. Sondyqtan Kenester Odaghynyng týkpir-týkpirinde últtyq negizdegi narazylyqtar, últtyq esep aiyrysular bastaldy. Múnday jaghdayda kez kelgen ekonomika óz betimen tynayyp kete almaydy. Bir qatynas ekinshi qatynasqa auysyp, beybit ózgere salmaydy. Ol mindetti týrde oq atylyp, qan tógiletin oqighalargha jetelemegenmen beybit evolusiyadan góri tegeurindirek reformashyldyqty talap etedi.

Búl shyndyqtan Qazaqstan da tysqary qala alghan joq. Qazaqstannyng aumaghyna talasatyndar, elding birligine núsqan keltirgisi keletinder ony tarihy zandylyqtan tysqary, qoldan jasalghan memleket retinde qarastyratyn әngimelerdi guletip jatty. Onymen de tynbay, Qazaqstannyng búrysh-búryshyna kelip, onyng aumaqtyq tútastyghyna qol salghysy keletin kýshter de tabyldy. Qysqasy, Qazaqstan ózining memlekettik derbestigin nyghaytudy qiyn kýizelister dәuirinde bastady. Minekey, ol kýizelister Qazaqstan ekonomikasyn da qatty daghdarysqa úshyratty. Ol daghdarysty Qazaqstan bәribir ainalyp óte almaytyn edi. Sebebi, qayta qúrugha deyingi Qazaqstan ekonomikasynyng 87 payyzy odaqtyq baghynyshtylyqta bolatyn. Bizding elding ózi derbes biyleytin bóligi 13 payyzdan aspaytyn. Onyng ýstine ekonomikamyzdy qúraytyn faktorlardyng barlyghy tehnologiyalyq jaghynan da basqa respublikalargha tәueldi edi.

Qazaqstan negizinen shiykizattyq respublika boldy. Sondyqtan ol ózining baylyghynan tolyq payda kóretin jaghdayda emes-ti. Osynday ózgege tirkelip qoyghan jarymjan ekonomika әlgindey aumaly-tókpeli kezende aldymen tyghyryqqa tireletini belgili. Sol kezdegi Qazaqstannyng sayasy basshylyghy búl tyghyryqtan ainalyp ótuge qansha tyrysqanmen, bәribir osynau ekonomikalyq ozbyrlyqtyng zardaptaryn bastan keshuge mәjbýr boldy. Óndiris týgelge juyq toqtap qaldy. Auyl sharuashylyghy ebil-sebil kýidi bastan keshti. Halyqqa jәrdemaqy men jalaqy beruding ózi mýmkin bolmady. Qazaqstannyng kóptegen auyldary ailap, jyldap tengening de týrin kórgen joq. Búl kýizelis qazaqstandyqtardyng kónil-kýiine jaghymdy әser qaldyrmaytyny әriyne belgili. Sol halyqtyng shyndap tartyp otyrghan әleumettik kýizelisteri men ekonomikalyq qiyndyqtaryn tilge tiyek etip, Qazaqstannyng keleshegine kýmәndanudy kýsheytuge tyrysqan aghymdar da etek aldy.

Qazaqstannyng eng ýlken jetistigi sol jana qarym-qatynastargha kóshken qauymnyng osynsha kóp qyrly, tym terendep ketken qiyndyqtardy sanauly jyldardyng ishinde jenip shygha alghandyghy dep aitqan bolar edim. Qaytadan qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaytyn uaqytty kýtip otyrmay, sol kýizelisti kýnderding ózinde jana etno-ekonomikalyq qarym-qatynastardy jýzege asyrugha tәuekel etkendigi dep aitugha bolar edi. Qazaqstannyng óz betimen osy omalyp qalghan ekonomikany, osharylyp qalghan óndiristi qaytadan tirshilikke qosa almaytyndyghyn týsinip, halyqaralyq ekonomikamen yqpaldastyqqa týsuge tәuekel etkendigi dep aitugha bolar edi. Al búnyng qay-qaysysy da ýlken is-qimyldy qajet etetin týbegeyli ózgerister sanalady. Onyng qay-qaysysyn da júrttyng birdey týsinip, birdey qoldanyp ketui óte qiyn edi. Sondyqtan múnyng barlyghy ýlken strategiyalyq kóregendikpen qosa, taktikalyq әdisqoylyqty, úiymdastyrushylyq oralymdylyqty talap etti.

Qazaqstan osy ýderisterdi jýzege asyrudyng ózine layyq keskindemesin taba aldy. Sóitip, birinshi kezekke ol óz ekonomikasyn ayaghynan tik túrghyzugha qajetti investisiya tartu sayasatyn bastady. Ol ýshin halyqaralyq kapitalmen jana jaghdayda yqpaldasugha kóshti. Áriyne, kiriptar bolyp, ising týsip otyrghan elge sening barlyq talabyng óte qoymaytyny belgili. Sondyqtan biraz uaqytqa deyin ymyrashyldyqtan qashyp qútyla almaytyn diplomatiya qajet edi. Qazaqstan búghan da tәuekel ete aldy. Bizding el ózining geosayasy tiyimdi aumaghyn jәne onda jinaqtalghan tabighy resurstardyng moldyghyn tiyimdi paydalandy. Osydan tuyndamay qoymaytyn syrtqy әserlerdi eki jaqqa birdey tiyimdi iskerlik әriptestikke beyimdeu ýshin de kóptegen kýsh-әreket kerek boldy. Sol kezdegi Qazaqstannyng sayasy elitasynan da, býkil júrtshylyqtan da osyghan jetkilikti tózim men aqyl tabyldy. Búl Qazaqstannyng taghy bir ýlken ýlken jetistigi dep esepteymin. Endi osy ýlken jetistikting eng myqty kórinisi eldegi әleumettik ahualdyng ornyqtylyghy edi.

Býgingi tanda Qazaqstan nesimen kýshti, adamzatqa nesimen yqpaldy desek, ol bizding elimizdegi әleumettik ornyqtylyqty qamtamasyz etkendigimizge baylanysty bolyp otyr. Al qiyn kýnderde osynday ýlken tәuekelge túra bilgen memleket pen qogham odan әri ózining janashyldyq jolyn, yaghni, innovasiyalyq baghytyn taba alatyny týsinikti. Sóitip, Qazaqstan ózining tabighy mýmkindikterine, tarihy mýmkindikterine say qalyptasyp otyrghan jaghdaydan tuyndaytyn zandylyqtargha layyqtalghan jana sәikestigine qol jetkizdi.

– Elding bedeldi basylymdarynyng biri sizdi «qazaqtyng tandayy» dep atady. Últtyng janyna batatyn mәselelerdi der kezinde aityp jýrsiz. Sonda da әldebir sebeptermen aita almay, «atasyn óltirgen» ózekjardy sózderiniz bar ma?

– Men kóp jaghdayda osynsha úitqyma uaqytta últ pen qogham biluge tiyisti-au degen pikirlerimdi útymdy jetkizip otyrugha tyrystym. Alayda bizding ómir sýrgen zamanymyz kýrdeli boldy. Kóp jaghdayda әli de kýrdeli. Sondyqtan barlyghyn sarqyp aittym deuge auyzym barmaydy. Óitkeni ony jaghday da kótergen joq. Biz janaghy aitqanymyzday, kóp qúramdy kýrdeli qoghamda ómir sýrip otyrmyz. Múnday qoghamda ózinning kókeykesti oiyndy oryndamaq týgili pikirindi jetkizuding ózi de birqatar qiyndyqtar tughyzatyny belgili.

– Qazir Parlamenttegi deputattardyng sanyn kóbeytu jóninde mәsele kóterilip jatyr. Búghan kózqarasynyz qalay?

– Men búl mәselege ong qaraymyn. Sebebi, bizge bayandy memlekettilik kerek. Bayandy memlekettilikke jetu ýshin bizding elimizde qalyptasqan sayasy ornyqtylyqty odan әri nyghaytu qajet. Al sayasy ornyqtylyqtyng nyghangy әleumettik әdilettilikti talap etedi. Áleumettik әdilettilikti qamtamasyz etetin basty faktor – adam qúqy, azamat bostandyghy. Al búlardy jýzege asyrudyng tarihy tәjiriybe arqyly kóz jetkizilip otyrghan birden-bir mehanizmi – demokratiyalyq qarym-qatynas. Demokratiyalyq qarym-qatynastyng eng basty týri – azamattyng memleket ómirine tikeley aralasa aluy. Al bizding jiyrma birinshi ghasyr jaghdayynda búl mýmkindikti qamtamasyz etuding jalghyz joly – parlamentarizm. Parlamentarizmde óz ókili otyrghan azamat qana osy memleketting ómirine mening de qatynasym bar dep eseptey alady. Sondyqtan azamattarymyzdyng memleket ómirine sayasy qatynasyn tolyq qamtamasyz etu ýshin onyng tolyq ókilettiligin de qamtamasyz etuimiz kerek. Al qazir Qazaqstan Parlamentining ókilettiligi halyqaralyq standarttargha sәikes kele bermeydi. Biz ózimizding elektoratymyzdyng halyqaralyq standartqa sәikes sayasy qatynastaryn ornyqtyru ýshin deputattyq korpusty san jaghynan da úlghaytuymyz qajet. Sondyqtan búl uaqytynda kóterilgen oryndy mәsele dep esepteymin. Bizdinshe, múnday iygi bastama ózining sheshimin tabugha tiyis.

– Damyghan elu elding qataryna qosylamyz dep otyrmyz. Múnyng naqty mýmkindikteri qanday?

– Bәsekege tótep beru – qazirgi ómir sýrip jatqan memleketterding bәrining moynyna uaqyttyng qoyyp otyrghan talaby. Búl talapty aldymen týsinetinder, keyin týsinetinder boluy mýmkin. Biraq búl talaptan búltaryp qalatyndar joq. Sondyqtan Qazaqstan búl mәseleni der kezinde kóterip jatyr. Ony jýzege asyrugha bizding elding mýmkindigi әlemdegi kóptegen elderden kóbirek bolmasa, az emes. Biz úlan-baytaq aumaqqa iyemiz. Ol aumaghymyzdyng resurstyq mýmkindikterin qazir býkil әlem bilip otyr. Ol mýmkindikterdi oidaghyday jýzege asyru tehnologiyagha, sharuashylyqty innovasiyalyq baghyt boyynsha ghylymgha negizdep jýrgize bastaugha baylanysty. Búl halyqtyng sauattylyghyn talap etedi. Al búl kórsetkish boyynsha da Qazaqstan әlemdik qauymdastyqtyng aldynghy leginde túr. Qazirgi ekonomikalyq jaghynan damyghan elderding kópshiligining ózinde Qazaqstandaghyday jappay sauattylyq joq. Minekey, osy faktorlardyng barlyghy Qazaqstanyng qazirgi әlemde oryn alyp otyrghan ekonomikalyq bәsekege tótep bere alatynday qogham ornatuyna alghy shart bola alady. Eger biz múny jýzege asyrugha der kezinde kirispesek, ózimizding osynday әleuetimizdi kýnnen-kýnge әlsirete beruimiz mýmkin.

– Osydan jiyrma bes jyl búryn Qazaq uniyversiytetining student-jastarymen kezdesude siz Ábilqayyr handy eskertkish qoygha layyq erek túlgha dep baghalaghan ediniz. Osynau qayshylyghy mol tarihy túlgha býgingi kýni ózining naghyz baghasyn aldy dep oilaysyz ba?

– Ábilqayyr – tarihy qayshylyqqa toly túlgha. Onyng zamanynda qay halyq ta ózining ishki mýmkindikteri arqyly dәurendep kete almaghan. Onyng ishinde kóshpeli mal sharuashylyghymen shektelip qalghan, úlan-baytaq kenistikti iyemdenip jatqan, san jaghynan az qazaq qauymy syrtqy faktorgha jýginbey túra almaydy. Tipti syrtqy faktordy eskermeymin degen kýnning ózinde sol kezdegi qalyptasqan halyqaralyq jaghday búghan mýmkindik bermeydi. Ábilqayyrdyng túsynda tandau az edi. Qazaq júrty batysqa nemese shyghysqa yqylas bildiruge mindetti boldy. Al onyng shyghysynda ózinen oza qimyldap, әleumettik nemese ekonomikalyq progress jasap jatqan kórshileri bola qoyghan joq. Ol kezdegi Qytaydyng ózi úzaq jylghy otarshyldyqtan kýshin saryqqan bir kezdegi ýlken әleuetinen aiyrylghan әljuaz elderding biri edi. Sondyqtan damudy oilaghan, elining ilgeri basuyn oilaghan sayasatshylardyng barlyghy oza qimyldap, kele jatqan syrtqy faktorlargha úmsynugha mәjbýr boldy. Múny tәuelsizdikten bezinu, otarshyldyqty qoldau dep oilaugha bolmaydy. Sebebi, ol kezdegi qazaq elining jaghdayy otarshyldyq pen tәuelsizdikting arasynda túrghan joq-ty. Ol kezde elding jaghdayy odaqtastyqty qay taraptan izdeuge baylanysty bolatyn. Oghan Ábilqayyr jasaghan qadamgha odan búrynghy Tәuekel men Tәuke, onyng tústastary Qayyp, Sәmeke, Jolbarys, odan keyingi Ábilmәmbet, Abylaylardyng da barghandyghy, al bir kezde onyng betinen alyp, izin shabaqtaghan Baraqtyng Nepluevting aldauyna týsip, «jaman yrym» bastap, oghan aq ýy aparyp berip, Ábilqayyrdan da ozyp, algha týsip ketkeni ýshin jer auyp, qazaq arasynda jýrgen Shona batyr men Qazybek, Bekbolat biyler onymen at qúiryghyn ýzisip ketuge deyin barghanyn aitsaq ta dәlel bola alady. Ábilqayyrdyng shyghys taraptan kýtken qaupin keyin Abylay óz basynan keship, orys sayasatshylary «dvoedanstvo» atap ketken qos bodandyqqa barugha mәjbýr boldy. Óitkeni, syrttan odaq izdeuden qashyp qútyla almaghan janghyz qazaq biyleushileri emes edi.

Ukrainada Hmeliniskiy, Gruziyada Bagration, Litva, Bessarabiya, Kavkaz biylikshileri, Hiua hany Shahniyaz, torghauyt Aike, oirat Syban Raptan men Ghalden Sherin de jýginshil edi. Keyin batys otarlauynyng qúryghynan bir kezde әlemdi titiretken Iran, Ýndi, Arab, Qytay bastaghan býkil Afrika, Aziya elderi qútyla almaghan. Sondyqtan, HVIII ghasyrdaghy qazaq biyleushilerining birin peri, birin perishte qylyp, eki úday talasqa týsuding qajeti joq. Olardyng qay-qaysysy da úlysty emes, últty biylegisi keldi. Jerge, sugha ie bolghysy keldi. Biraq ony búrynghy kóshpeli ordalar tәjiriybesimen jýzege asyru mýmkin emestigin, ol ýshin jana sayasy sәikestik kerek ekendigin týsinuge múrshalary bolmaydy. Alayda, olardy qayshylyqqa toly sayasattyng ózi qazaq memleketin moyyndap, diplomatiyalyq qarym-qatynas jasap, kelissózge keluge mәjbýrledi. Búl aqiqatty Resey de, Qytay da joqqa shyghara almady. Qayta olardyng әlgilermen jýrgizgen diplomatiyalyq qújattary sol kezdegi úlan-baytaq qazaq elining aumaghyn qanday últ mekendegenin anyq aighaqtaydy. Búl bizding HH ghasyrdyng ayaghynda qoldan jasalghan últ emestigimizdi, óz memleketimiz bolghandyghyn, jappay tәuelsizdenu kezeninde tól últtyq memleket qúrugha tarihy negizimiz jetkilikti ekendigin qújat týrinde derekteydi. Sondyqtan qalyptasqan jaghdaygha oray Ábilqayyrdyng jasaghan tandauynyng útymdy da, útymsyz da tústary boldy. Útymdylyghy, dәl sol jyldary ózining shyghystaghy kórshisi jongharmen odaqtas bolyp ketse, onda 1751 jylgha jetpey jongharmen birge qúrityn edi. Eger jonghardy jengen qytaymen odaqtas bolsa, kýnderding kýninde jonghardy jaypaghan Sin imperiyasynyng qazaq memlekettiligin joymaytynyna kepil az. Al búl qauip batystan tumaydy dep oilau taghy da tarihy shyndyqqa janaspaydy. Biraq sol kezdegi Reseymen odaqtas bolugha talpynghany qazaq elining aumaqtyq tútastyghyn taghy bir ghasyrgha deyin ústap otyruyna, óz halqynyng tili men etnikalyq derbestigin osy zamangha, jiyrma birinshi ghasyrgha jetkizuine mýmkindik berdi. Biraq búl Reseyding sahilyghynan ne bolmasa bizge kóp jany ashyghandyghynan emes edi.

Negizinde, órkeniyeti bólek, tili men dini bólek, ómir ýrdisi bólek Resey qazaq jerine qaptap enuge kóp uaqytqa deyin qúlyqty bolghan joq. Sebebi, sol kezdegi qazaq dalasyn olar qurap jatqan qúladýz kenistik qana dep eseptedi. Ondaghy qorek aiyryp otyrghan mal sharuashylyghy olardy tipti de qyzyqtyrghan joq. Elding otarshyldyqqa úrynuy býkil adamzat jer asty baylyqtaryn iygeruge kóshken kezden bastalady. Al múnday kezeng bastalghan kezde tek Resey ghana emes jer betindegi barlyq memleketter de ekspansiyagha úryndy. Bizding shyghystaghy kórshilerimiz – qytay da, japondar da, taghy da basqa ózderin әleuetti sanaytyn memleketterding bәri de múnday әreketten qashyp qútylghan joq. Sóitip, jana әlemdik sayasy qatynastardyng dәureni bastaldy. Osynyng arqasynda azamattar men halyqtardyng bostandyghyna zalal keltirmeytin tiyimdi qarym-qatynastardyng jana әlemdik ýlgisin jasau mindeti qoyyldy. Minekey, osy shyndyqty moyyndaudyng jәne onyng jolynda býkil adamzat bolyp kýresuding nәtiyjesinde búrynghy tәueldi elder de tәuelsizdik ala bastady. Býkilәlemdik qoghamdyq sanany biylegen demokratiyalyq serpiluding ýshinshi aghymy kýsheygen kezde bizding elge de mýmkindik tudy.

– Elding atauyna baylanysty kezinde әrtýrli pikir qozghalyp, aqyry «Qazaqstan Respublikasy» degen úghym әbden qalyptasyp, sanamyzgha sinip ketti. Degenmen osyghan baylanysty sizding aitarynyz bar ma?

– «Qazaqstan Respublikasy» degen úghymgha baylanysty óz túsynda Jogharghy Keneste ýlken dau tughany belgili. Deputattardyng kópshiligi «Qazaq Respublikasy» degen ataugha yqylas bildirdi. Búl tarihy jaghynan da, tildik jaghynan da, sayasy logikasy jaghynan da birden-bir yqtimal atau edi. Alayda әlginde aitqanymyzday, kóp qúramdy Qazaqstannyng júrttan ózgeshe jaghdayy sol kezdegi parlamentti ymyrashyldyq, mәmilelik atau izdeuge mәjbýr etti. Sóitip, osy «Qazaqstan Respublikasy» deytin ataudy jaqtaghandardyng dauysy basym týsti. Búl endi qalay bolghanda da qazirgi bizding memleketimizding aty. Búl atau da múndaghy bayyrghy elding qazaqtar ekendigin joqqa shygharmaydy. Al kóp jaghdayda qazirgi «stan» degen júrnaqqa baylanysty halyqaralyq kólemde aitylyp jýrgen teris kózqarasqa keletin bolsaq, búl «úly derjavaly» shovinistik kózqarastyng salqyny dep oilaymyn. Adamdardyn, últtardyn, mәdeniyetting әli de birin-biri moyyndap, beybit jarastyqqa ýirenise almay jatqandyghynyng kórinisi. Sondyqtan býgingi tanda búl atau tónireginde mýiiz syrqyraytynday kýrdeli mәsele joq dep bilemin.

– Tәuelsizdigimizding bir tiregi sanalatyn ruhaniyat salasyndaghy sharalardyng býgingi dengeyine kóniliniz tola ma?

– Arghy-bergi tariyhqa ýnilip otyrsaq, óz túsyndaghy ruhaniyattyng dengeyine kónili tolghandar bolmapty. Arhiymed, Aristoteli, Sokrat, Platondardyng dәuirindegi pikirlerge kóz salsanyz da, altyn zaman artta qalyp, qolaysyz qola zamangha tap bolghanday әser alasyz. Bәlkim, adamzat ýshin eng keshirimdi nәrse osy ruhany damugha baylanysty toqmeyilsushilikting emes, qayta maksimalizmning bayandy bolghandyghy shyghar. Mýmkin, ruhaniyat sonyng arqasynda algha basyp kele jatqan shyghar. Bәlkim, men de sol iynersiyadan kete almay jýrgen shygharmyn. Ruhany damuymyzdyng barlyq mýmkindigi tolyqtay jýzege asyp jatyr dep aita almaymyn. Alayda, «bizding últtyq ruhany ómirimizde eshqanday ózgeris bolmady, jәne ol ózgeris týbegeyli ózgeristerge jatpaydy» deytin bolsam, men aqiqattyng betine týkirgen nәmәrt bolyp shyghar edim. Bizding kez-kelgen kózi qaraqty qazaq ózining osydan on jyl, jiyrma jyl, otyz jyl búrynghy kózqarasy men qazirgi kózqarasyn salystyryp kórsin. Aspan men jerdey. Ózining on jyl búrynghy ruhany talaptary men qazirgi ruhany talaptaryn salystyryp kórsin. Ol da aspan men jerdey. Osydan on jyl, jiyrma jyl búryn ózining tek mindetin ghana týsinetin bizding otandastarymyz qazir qúqyqtary men bostandyqtaryn saghat sayyn aiqaylap talap etip jatady. Búl ruhany damu bolmaghanda ne bolady? Ony qoyghanda, bizding últtyq tarihymyzdyng toqsan payyzdayy kózden tasa bolyp kelse, sol qazir birtindep jarqyrap shygha bastady. Qazirgi qazaqtardyng ruhany bilimining diapazony osydan otyz jyl búrynghy ghana emes, on jyl búrynghydan da әldeneshe ret óse ósti. Búl ruhany tireu bolmaghanda ne bolady? Qazirgi ruhany týleudi jýzege asyratyn shygharmashylyq kýshter bostandyghynyn, elimizdegi sóz bostandyghynyn, pikir bostandyghynyng dengeyi búdan birneshe jyl búrynghydan әldeneshe ret ósti. Biz búl salada isteytinimizding bәrin istep boldyq dep aita almaymyz. Biraq naqty qalyptasyp otyrghan jaghdaydyng ózi bizdi ruhany shyndaludyng aita qalarlyq biyigine kótergenin joqqa shygharu tarihy shyndyqqa obal jasau bolar edi.

– Jazushy-ghalym Aqseleu Seydimbek bir әngimesinde sizding gazet tapsyrmasy boyynsha Lev Tolstoy turaly derekter men dәiekterge toly maqalany bir týnning ishinde jazyp bergeninizdi aitady. Bireuler bir ay boyy jazatyn múnday derekkózi kóp tanymdyq dýniyeni jedel jazyp tastauynyzdyng syry nede? Osynsha mol maghlúmatty jadynyzda saqtaysyz ba, әlde kitaphananyz bay ma?

– Men, negizinde, qaghazdan bas kótermeytin adammyn. Biraq búghan qarap meni kýni-týni jazu ýstinde otyrady dep oilaugha bolmas. Kóbine-kóp kitap oqimyn. Sondyqtan meni kóptegen mәseleler qyzyqtyrady. Ózimdi qyzyqtyrghan mәselelerge baylanysty ýnemi jauap izdep jýremin. Sol jauapty tapqansha tynshymaymyn. Áriyne, ol jauaptarym ózining aitylatyn uaqytynda aitylady, jariyalanatyn kezinde jariyalanady. Eger maghan qolqa salushylar sonday dayyn jýrgen jauabyma layyqty saual qoyghan bolsa, sol boyda estiydi. Bәlkim, Aqseleu aityp otyrghan jaghday men ýshin sonday bir sәt bolghan shyghar. Qysqasy, qoghammen tildesip, әleumetpen әngimelese biletin kisilerding bәri qay kezde de qoyyluy mýmkin ózekti saualdargha ózining dayyn jauabymen jýrgeni dúrys dep esepteymin. Maghlúmattardy jadymda úzaq saqtaytynym da, kitaptargha kóp jýginetinim de ras. Kitaphanam anau aitqanday bay emes. Biraq ózim biletin qalamdastarymnyng qay-qaysysynyng kitaphanasynan da qorash dep oilamaymyn.

– Qayratker Ábish Kekilbaevting qalamger Ábish Kekilbaevqa tiygizgen paydasy men keltirgen kedergisining qaysysy basymdau?

– Búl súraq maghan kóp qoyylady. Biraq osy saualdyng maghan basqasha qoyylghanyn qalar edim. Mysaly, «Suretker Ábish Kekilbaev ózi ómir sýrip jatqan osy kezende qoghamdyq qyzmetke, sayasy qayratkerlikke úmtylmay, kýrdeli zamannyng sayasy ómirine aralaspay túra alar ma edi?» dep súraghan oryndy siyaqty bolyp kórinedi. Al onday súraqqa men «Ol mýmkin emes» dep jauap berer edim.

Bauyrjan Omarúly

Abai.kz