- Býginde Alash arystaryn týbegey­li zerttep, reseylik múraghattardan sony derekterdi tirnektep jinap jýr­gen - siz bastaghan ghalymdar. Óshkenimiz janyp, ólgenimiz tirildi deyik. Biraq bý­gingi әngimening arqauy - ghylym, so­nyng ishinde zang ghylymyna arnalsa degen tilek bar. Óitkeni elimizdegi zang jýiesine syn da, min de jii aitylady. Zang jýiesi dimkas bolsa, qoghamnyng da dertti ekeni ayan. Júrt ózinizdi zang ghy­ly­mynyng auzy dualy, sózi uәli ghaly­my dep tanidy. Býginde ghylym dara bolghanymen, ondaghy ghalymdar qaq aiy­ryldy: biri - naghyz ghalymdar, ekin­shisi - quyrshaq ghalymdar. Yaghny son­ghysy - ghylymgha kezdeysoq kelgen kóldeneng kók attylar. Kók attylar kó­beygen sәtte ghylymnyng aspandaghy ataghy qúldilap, baqaygha bir-aq týs­ken­dey. Ózi synnan shypyrtqy jep jýr­gen zang ghylymyna búl jyghylghangha jú­dyryq bolghanday ma, qalay?

- Býginde Alash arystaryn týbegey­li zerttep, reseylik múraghattardan sony derekterdi tirnektep jinap jýr­gen - siz bastaghan ghalymdar. Óshkenimiz janyp, ólgenimiz tirildi deyik. Biraq bý­gingi әngimening arqauy - ghylym, so­nyng ishinde zang ghylymyna arnalsa degen tilek bar. Óitkeni elimizdegi zang jýiesine syn da, min de jii aitylady. Zang jýiesi dimkas bolsa, qoghamnyng da dertti ekeni ayan. Júrt ózinizdi zang ghy­ly­mynyng auzy dualy, sózi uәli ghaly­my dep tanidy. Býginde ghylym dara bolghanymen, ondaghy ghalymdar qaq aiy­ryldy: biri - naghyz ghalymdar, ekin­shisi - quyrshaq ghalymdar. Yaghny son­ghysy - ghylymgha kezdeysoq kelgen kóldeneng kók attylar. Kók attylar kó­beygen sәtte ghylymnyng aspandaghy ataghy qúldilap, baqaygha bir-aq týs­ken­dey. Ózi synnan shypyrtqy jep jýr­gen zang ghylymyna búl jyghylghangha jú­dyryq bolghanday ma, qalay?

- Kezinde qazaqtyng arys úly Qanysh Imantayúly Sәtbaev irgetasyn qalaghan Ghylym akademiyasy aragha 17 jyl salyp, yagh­ny osydan tura jarty jyl búryn jana mýsheler qabyldady. Solardyng qataryna qabyldana otyryp, keshegi kýni akademiya­gha mýshe bolghan, elimizding zang salasyn damy­tugha atsalysqan, osy salanyng jiligin shaghyp, mayyn ishken S.Zimanov, S.Sar­taev, M.Baymahanov, S.Sәbekenov, M.Sý­ley­menov sekildi maytalmandarymyz turaly oiladym. Olar últtyq zang ghyly­my­nyng qalyptasuy men órkendeuine erek­she enbek sinirip, Últtyq Ghylym akademiya­sy­nyng mýsheligine layyqty dep tanylghan túlghalar edi. Ásirese S.Zimanovtyng orny  bir tóbe. Ol kisi sonau kenestik dәuirdegi zang ghylymynyng damuyna ýlken ýles qos­qan, odan beride elimiz Tәuelsizdik al­ghan tústa jәne onan keyin de zang salasynda ólsheusiz enbek etti. Elimiz Tәuelsizdik al­ghan uaqytta S.Zimanov pen S.Sartaev aqy­ryp tendik súrap, Parlament minberinen sóz sóilegen kezderde talaydyng kómeyine qúm qúiyldy. Sebebi olar bilimy poten­sialyn el iygiligine júmsay bilgen qas azamattar edi. Tәuelsizdik alar aldynda Resey, Ukraina jәne basqa da elderding ghylymiy-zertteu instituttary ghalymda­ry­nyng qatysuymen «Odaqtyq kelisim­shartty qalay ózgertemiz?» degen mәsele­ning talqygha salynghany esimde. Sondaghy S.Zimanovtyng róli - óz aldyna jeke ta­qy­ryp. Mәskeulik menmensigen ghalymdar­gha teoriyalyq túrghyda tosqauyl berip tastap, dәiekti oiy, tújyrymdy pikirle­ri­men talaygha tanday qaqtyrghan edi.

Keyin Tәuelsizdik aldyq. Kýn tәrtibin­degi eng bir manyzdy degen mәseleler qa­tarynda zandarymyzdyng qanday boluy tiyis ekendigi túrdy. S.Zimanov múnda da, әsirese deklarasiya, tilge qatysty mәse­lelerde el mýddesine layyq degen oila­ryn ashyq aitumen boldy. Qazir endi ót­ken­ge kóz jýgirtip oilap otyrsam, sol ua­qyttaghy últ mýddesine qatysty iske tek azamattyq, últ sýietin beyne ghana emes, belgili bir ghylym dengeyindegi oryn asa qajet bolghan eken. Qarsylastaryn teo­riya­lyq, ghylymy túrghydan túqyrtyp al­ghannan keyin ghana el mýddesine oray qa­dam jasaudyng útymdy ekenin jete úghyn­ghan eken sol sәtterde. Zang salasyndaghy ótkir mәselelerding ong sheshim tabuyna yq­pal etken birden-bir kýsh te - osy. Múny­syn kóregendilik desek artyq aitqandyq emes. Osynyng barlyghy sol kezdegi jas ghalymdargha, bizge, óte zor әser etti. Sodan baryp bizde «osy kisilerdey bolsaq...» degen arman payda boldy. Sol kisiler sa­lyp ketken joldan adasyp, Ghylym akade­miyasyn solar kótergen biyikten tómendet­pesek eken deymiz. «Ghylym akademiyasyna endi biz qanday ýles qosa alamyz, búryn­ghylardyng dengeyinen kórine alamyz ba?» degen súraq bәrimizdi de mazalaydy.

Ras, akademiyanyng balapan basyna, túrymtay túsyna kelgen sәtte mәrtebesin tómendetip alghan kezi de boldy. Onyng týr­li sebepteri bary da ras. Al qazirde ghylym damuynyng mynaday ózindik alghysharttary bar: birinshiden, ghylymdy qorghaytyn kýsh - memleketting ekonomikalyq jaghdayy; ekinshiden, júrt ghylym men naryqqa be­yimdelu qajettigin týsinui kerek; ýshinshisi - ghy­lymy potensialdyng myqtylyghy. Kenes Odaghy kezinde bilim alghandardyng potensialy salystyrmaly týrde joghary, basqasha aitqanda, ózge memleketterge qa­raghanda, bizde ghylymy potensial kýshti, bir emes, eki-ýsh úrpaqqa jeterlik boldy; tórtinshisi - memleket. Tәuelsizdigimizding alghashqy jyldarynda ghylymgha bólingen qarjy mólsheri qazirgiden anaghúrlym az edi. Al býginde ol jaghday mýlde ózgerdi. Barsha qazaqstandyq kuә bolyp otyrghan­day, ghylymgha degen qoldau Elbasy Núr­súl­tan Ábishúly Nazarbaevtyng sayasatynyng arqasynda songhy eki-ýsh jyldyng ózinde eselenip sala berdi. Qarjynyng qomaqty bólinui basty nazarda ústalyp otyr. En­deshe, búl mýmkindikti meylinshe dúrys paydalanuymyz kerek. Azamattarymyz Ghy­lym akademiyasy akademiygi ataghyn al­ghanyna maldanyp nemese sony dәtke quat etip әreketsiz otyra berse, is algha bas­pay­dy. Akademiyagha tyng kýshter qajet. Yaghny elge paydasy tiyetin sharalardy kóptep úiymdastyrmayynsha, ghylym damy­may­dy. Akademiya mýsheligine ghylymgha bereri joq, alayda uaqytynda ghylymy ataghyn alyp alghan kezdeysoq adamdar ótetin bolsa, odan ghylymymyz órkendemeydi. Ghy­lym akademiyasynyng әrbir mýshesining aldynda zor mindet, tauday jauapkershilik túr. Sondyqtan múnday jauapkershilikti sezinbeytinder men ghylym salasynan alys jýrgen azamattar múnday talapshyl or­yn­gha layyq emes dep bilemin.

- Shekspirding «Gamletindegi» «Qal­maq pa, әlde bolmaq pa? Eki saual - eki úday?» deytin súraqty akademiyanyng ahualyna arnasa, tap tamyrshyday ty­nysyn dóp basqanday ma?

- Keybir ghalymdar, shyn ghalym bola túra, akademiyagha kelip mýshelikke ótuge ne­mese jarysqa týsuge yqtiyarsyz. Jәne olardyng deni kóbine-kóp shetelde, týrli salada jýredi. Mening oiymsha, akademiya olardy ózi izdep tauyp aluy tiyis. «Sen akademiyagha qajetsin, sening miyn, qyzme­ting elge kerek» deui tiyis. Kezinde bir jan­saqtyq jiberdik. Qarapayym tilmen ait­qanda, ghylymy ataq qorghaudy jәne berudi tym jenildetip jibergen siyaqtymyz. So­nyng saldarynan bolar, biraz júrt ghylym­gha ony kórkeytemin dep emes, negizinen, jay bir qyzyghushylyqpen nemese mansap­shyldyqpen kelgenge úqsaydy. Osydan baryp ghylymnyng dengeyi týsti de ketti. Oiyn­shyqqa ainaldy. Sóitip, el arasynda ghylym doktorlaryna degen ekiúshty kóz­qaras qalyptasty. Ara-jigin ajyrata al­mau­gha ainaldy, ghylym doktory dese, ezu tartatyn kýige jetti.

Mine, 17 jyldan keyin Ghylym akade­miya­sy saylau ótkizdi. Ghylymgha esh qatysy joq kóp adam birinshi saylauda da Ghylym akademiyasyna kirgisi keletin niyetteri ba­ryn anghartty. Jaqynda taghy saylau ótedi. Sonda da kóbeyetin synayly. Osynday kelensizdikter oryn almas ýshin akademiya basshylyghy, prezidiumy, onyng mýsheleri prinsipshildik pozisiyada boluy kerek. Eger akademiya mýsheligi qatarynda ghy­ly­my ataghyn kezinde Ghylymy kenester әnshe­yin ýlestirip bergendey uaqytta sәti týsip alghan adamdardyng qarasy kóbeyetin bol­sa, Últtyq Ghylym akademiyasynyng mәni qalmaydy.

Ótken saylauda akademiya mynaday bir manyzdy prinsipti ústandy: Últtyq Ghy­lym akademiyasynyng korrespondent-mý­sheligine tek qana jasy 50-ge deyingiler ótui kerek boldy. Onyng sebebi 17 jyldan beri bizding Últtyq Ghylym akademiyasy mýshelerining birazynyng jas shamasy jer ortasynan auyp qalghan edi. Sondyqtan jana tolqyn, jana iz kelu ýshin, Elbasynyng tapsyrmasy boyynsha, osynday shara ar­nayy qolgha alynghan bolatyn. Áriyne, búl - qúptarlyq is. Jana tolqyn qay jerge, qay salagha bolsa da qajet. Biraq sol say­laudyng ózinde 60-ty alqymdap qalghan biraz adam aragidik ótip ketti. Ras, olardyng ghylymgha janalyq engizgenderi de bar. Biraq kóbisi әkimshilik qyzmettegiler edi. Ókinishtisi - solardyng shyn aiqastan ót­pe­gendigi. Eger shyn ghalym bolsa, nege bәse­kege týsip baryp ótpeske? Áytkenmen key­de múnday qadam jasalmay jatty.

- Abyroy jinau onay emes. Biraq, Qúday saqtasyn, onyng tógilui qazir-aq. Jo­ghalghan mýlik, zat, dýnie tabyluy mým­kin. Alayda filosofiyalyq túrghy­da abstraktili úghym - mәrtebe, aby­roy­dy izdegenimen, onyng ózdiginen pay­da bolmaytyny taghy ayan. Sonda qayt­pek kerek?

- Qaytpek kerek?! Mening oiymsha, Ghy­lym akademiyasy, onyng mýsheleri osy ba­ghytta qyzmet jasauy kerek. Eger Qa­zaq­stan ekonomikasyna, әleumetine Ghy­lym aka­demiyasy mýsheleri enbekterining pay­dasy tiyse, bir kezderi týsken bedel qayta kóteri­ler edi. Al ghylymgha ýsh qay­nasa sor­pasy qo­syl­maytyndardy alar bolsa, onda endi­gi bir saylaudan keyin akademiya­nyng eng tó­mengi dengeyge týserine kýmәnim joq.

Men saylaudy bylay ótkizse deymin: әr salanyng beldi ghalymdary kenese oty­ryp, shyn ghalymdardy akademiyagha ózderi iriktep berui tiyis. Qazirgi Qazaqstan - bәse­kege qabiletti, naryqtyq qatynas­tardy tý­singen memleket. Elbasy aldaghy jyldarda atqarylatyn ýlken mindetter qoyyp otyr. Sonyng biri - EKSPO-17 kór­mesi. Demek, búl degenimiz - Qazaqstandy bar­sha әlemge jana qyrynan, yaghny ekono­mikasy men ghylym-bilimi, mәdeniyeti damyghan el re­tinde tanytatyn tamasha mýmkindik. Ende­she, Últtyq Ghylym akademiyasyna Qazaq­stan­nyng ekonomikasyn, әleuetin, kýsh-quatyn arttyrugha qabiletti túlghalar kerek. Bizdi qúrtatyn - kóniljyqpastyq. Mening oiymsha, saylau jii bolmauy kerek.

- Últtyq Ghylym akademiyasy - qa­siyetti qara shanyraq, onyng ishindegi әr­bir ghylym salasy bir-bir otau sekil­di. Últtyq Ghylym akademiyasyndaghy at­mosfera ózge ghylymdargha da әser et­pey qoymaydy. Óziniz suyghyna to­nyp, ystyghyna kýiip jýrgen zang ghy­ly­myndaghy ahual sizdi alandatpauy mým­kin emes...

- Zang ghylymyna oiyssaq, ol qalyptas­qannan beri negizin myqty ghalymdar qalap ketti. Enbekteri kýni býginge deyin klassika retinde baghalanyp jýr. Otandyq krimiy­no­logterding enbekteri tek Respublika kó­le­minde ghana emes, búrynghy Kenes Oda­ghynda da ýlken bedelge ie edi. Qylmystyq qúqyqtyng ózekti mәseleleri, qylmys pen jaza tóniregindegi, onyng aldyn alu, sebep-saldaryna arnalghan irgeli enbekter ke­zinde osylay layyqty baghasyn alghan. Bay­qaymyn, degenmen songhy kezderi to­qy­rau bar. Nege deseniz, dәstýrli ghylymy qorghau jabylyp qaldy. Sebebi bizde ghy­lym kan­diy­dattary men ghylym doktorlary kóbeyip ketti. Osy tústa bir әttegen-ay ji­ber­dik. Qan­day deysiz ghoy? Osy ghylymy ataqty qorghaghandardyng qanshasy ghylym­da, ghyly­my mekemelerde, joghary oqu or­yn­da­ryn­da jýrgendigine taldau jasal­mady. Al je­me-jemge kelgende, ghylymy ataghy bar­lar­dyng nebәri 30 payyzgha jet­peytini ghana na­ghyz ghylymda jýr. Qysqasy, qalghan 70 payyzynyng birazynyng is-әre­keti, qyzmeti ghylymgha tikeley qatysty em­es, arnayy ainalyspaydy. Demek, dәs­týrli ghylymy qor­ghau jabylghan son, ghyly­my ataqty man­sap ýshin qorghap alghandar memlekettik qyz­metine kete bardy. Qazir uniyversiytetterde búrynghyday Ghylymy kenes joq. Sodan baryp JOO-larda ghy­ly­my ataghy bar oqy­tushylar qúramy­nyng payyzdyq dengeyi toqtap qaldy. Kóteril­meydi. Nege? Óitkeni ghylymy ataghy bolgha­nymen, kóbi uniyver­siytetke kelip júmys is­temeydi. Al qorgha­ghy­sy keletin bilimdi izdenushiler qorghay al­maydy, jýie basqa. Endi Ph doktor degen shyqty. Ol da dúrys shyghar...

- Biraq...

- Biraq múnda talap óte qatan. Búl jýie arqyly qorghau ýshin impakt-faktor­men maqala shyghuy kerek. Ol - әlemning bir­neshe elinde ghana shygharylatyn ghyly­my jurnal. Al oghan qatardaghy múghalimning maqala shygharugha shamasy kelmeydi. Sebe­bi baghasy óte joghary. Oilap qaranyz, oqy­tushy eki ailyq jalaqysyna maqala shyghara ma, әlde bala-shaghasyn asyray ma? Ras, maqala shygharu matematika, fiy­ziy­ka, tehnika sekildi naqty ghylym sala­syndaghylargha jenilirek. Óitkeni búl ba­ghyt­ta bizdegi ghylym dengeyi shetelden jo­gha­ry jәne jurnalgha osy baghyttaghy ghyly­my maqalalar qabyldanady. Olardyng mýddesine say kelmeytin bizdegi qazaq әdebiyeti, qazaq tili, Qazaqstan tarihy ne­me­se qazaq filosofiyasy, qazaq qúqyghyna qatysty maqalalar shygharylmaydy. She­teldik basylymgha múnyng qajeti joq. Ay­talyq, qazaq tilindegi etistik, kósemshening júrnaghy ya qazaq әdebiyetindegi qanday da bir keyipkerding róli aghylshynnyng impakt-faktory bar jurnalgha qajet pe? Qajet emes! Mine, osydan kelip biz tyghyryqqa tireldik. Mysaly, ghylymy ataq alu ýshin izdenushilerding kóbisi Qyrghyzstangha aghy­luda. Búl ne degen súmdyq?! Qazaq ghalym­dary endi baryp qyrghyzdyng ghylymyn kótere me? Búl mәseleni oilanyp baryp iske asyru qajet edi. Ghylymy kenesterdi jap­qanda, osynday saldary eskerilip baryp qadam jasalugha tiyis edi.

Aytalyq, Ghylymy kenester jabylady degen habar taraghannan keyingi songhy bes aida kimder qorghaghanyn bilesiz be? Qorgha­ghandardyng basym bóligi - tanys-tamyry barlar. Al ghylymgha shyn janashyrlardyng kóbisi dalada qaldy. Osy iste ghylymgha ba­ghyt-baghdar bolyp otyratyn ministrlik tiyis­ti qadamgha bara almady, mәselening ong sheshim tabuy jolyndaghy ýdeden shygha almady.

- Osynday keregharlyqtyng bәri ghy­lym ataulygha, zang ghylymyna da tú­sau bolyp túrghan synayly. Ásirese zan­namanyng әueli oryssha mәtini da­yyn­dalyp, keyin qazaq tiline auda­ryluy syndy ózekti jayttardy sheshu­de isting ilgerilemeui shyn ghalymdary­myzdyng azdyghy emes pe eken?..

- Shyny kerek, meni zandarymyzdyng memlekettik tilde sóileui qatty tolghan­dy­rady. Qoghamda zandy týsinu ýshin oryssha núsqasyn oqyghan abzal degen pikir qalyp­tasqan. Búl ne? Búl - ana tilimizdegi zang ghy­lymynyng damymaghandyghy. Terminolo­giya­nyng qalyptaspaghandyghy. Jasyratyny joq, Parlamenttegi zang qabyldau prosesi, qazaq tilindegi zang qabyldau jýiesi ekinshi rólde. Eleusiz, eskerusiz qalyp otyr. Ýsh kó­shirmesin әkelinder degende, sonyng bi­reui qazaqsha bola salsynshy degen nem­ket­tilik túrghanday bolyp kórinedi. Sodan keyin ol qaytip damysyn? Osydan eki jyl búryn әriptesterimizben «Qylmystyq zan­namany mәtindik saraptau tәjiriybesi» de­gen enbek jazdyq. Onda basty zandardyng orysshasyn alyp, qasyna qazaqsha mәtinin jazyp kórsettik. Mysaly, Qazaqstan Res­publikasy Qylmystyq kodeksining qazaqsha núsqasyn zer sala oqysaq, negizinen, oghan ma­ghynalyq audarma emes, sózbe-sóz audar­ma, resmy til emes, kórkem әdebiyet tili tәn ekenine kózimiz jetedi. Sonyng sal­da­rynan kodeks tili shúbalanqy, ekiúshty, әrkelki bo­lyp keledi. Terminderdi qol­danuda bir­izdilik joq. Keybir sózderding balama­synyng dúrystyghy kýmәn tudyrsa, key­birining audar­masy qúlaqqa oghash esti­ledi. Zannyng qazaq­sha qabyldanuy qalay boluy tiyistigin dә­lel­deytin mәtinderdi ús­yn­ghandyghymyz da sondyqtan. Onda әrbir zan­dy qazaqsha qabyldau kerek degendi tay­gha tanba bas­qan­day kórsetip berdik. Ókinishke oray, kópshilik әriptesterimizding ony qabyldamaq túrsyn, týsingisi de kel­medi.

Bizde mynaday bir tәjiriybe qalyp­tas­qan: zang jobalarynyng dúrystyghyna kóz jetkizu ýshin sheteldik sarapshylar pikirine jýginu. Dúrys ekendigine osydan keyin ba­ryp ilanamyz jәne solay qabyldaymyz. Al shetelding mentaliyteti qazaqtyng menta­liy­tetine qaydan say kelsin? Týsinbeushilik pen keregharlyq osyndaydan payda bola­dy. Onyng ýstine, sheteldik sarapshylargha enbekaqy retinde budjetten qyruar qar­jy bólinip jatyr.

Ras, Tәuelsizdikting alghashqy jyldaryn­da ana tilinde zang salasyna qatysty oqu­lyq­tar joq bolatyn. Terminder sol orys­sha qalpynda qoldanylatyn. Beldi zan­namalarda, ana tilimizdegini aitamyn, qate órip jýretin. Biraq sodan beri 20 jyl uaqyt ótti. Sonsha uaqyt ótse de, bý­gin­de zang ghylymynyng mәseleleri jeter­lik, әli de tolyq sheshilmey kele jatqan tús­tary bar. Mәselen, joghary oqu ornyn jyl sayyn myndaghan zanger bitirip shy­ghu­da. Olar qanday oqulyqpen oqyp jatyr? Ol da - problema. Alayda sendi qozghalt­qanymyz da ras. Zang salasyna qatysty kóp­tegen oqulyqtar, ghylymiy-monogra­fiyalyq enbekter jaryq kórdi. Biraq qo­ghamymyzdyng órkendeu qarqynyna atal­ghan saladaghy kitaptar ilese alar emes. Bizde sandyq dәreje bar, endigi keregi - sapalyq dәreje.

- Zang ghylymyndaghy tilimizding túghyryn biyiktetu ýshin qanday qadam jasaudy úsynar ediniz?

- Qazaq tilining mәrtebesin qalay kóte­remiz dep bas auyrtqaly qashan? Óz basym Malayziya tәjiriybesin úsynar edim. Ma­layziya da biz siyaqty eken. 50 payyzy - ma­laylyqtar, 50 payyzy - qytaylar. Al­ghashqyda malay tilinde sóileytinderining ýlesi nebәri 10-15 payyzdy ghana qúraghan. Sodan olar qaytti deysiz ghoy? Olar biyz­nesti, banktik operasiyalardyng barlyghyn malay tiline audarghan. Zang tilin malaygha audartqan. Bitti! Jiyrma jyldan song ha­lyqtyng 90 payyzy malay tilinde sóilep shyqqan. Biznes, zang tilin tap solarsha qa­zaq­shalasaq, basqanyng da qazaqsha sói­le­rine kýmәn joq. Biz bolsaq, qazaq tilin da­mytamyz dep milliardtaghan qarjy bóle­miz. Sodan keyin pәlenbay aqynnyn, jazu­shy­nyng shygharmasyn shygharamyz. Áriyne, ol da - kerek dýniye. Biraq ony oqiy­tyn da, qazaq tilinde kóretin de - sol bayaghy taza qa­zaqsha sóileytin azyn-aulaq qazaqtar. Basqa júrt bizding tildi mengersin desek, eng aldymen qazaq tiline degen qa­jet­tilikti, súranysty tughyzugha tiyispiz. Qazaq tili son­da ghana damidy. Al ol súra­nys­ty basqa emes, zang men biznes tili tu­ghyzuy kerek.

Alashqa aitar datym...

«Alash» degen sózde bir qasiyet bar. Ruhynyzdy kóteredi. Boyynyzgha jiger, oiynyzgha quat qúyatynday. Sondyqtan Alashtyng ruhyn kóteretin, «úranym - Alash, keregem - aghash, kiyiz tuyrlyqty qazaqpyz» deytin eldin, júrttyng joghyn týgendep, baryn biyikkke shygharatyn azamattar kóp bolsyn!

Súhbattasqan: Qyzghaldaq AYTJANOVA

Qaraghandy

«Alash ainasy» gazeti