(әzil әngime)

- Últtyq partiya qúrylypty.
Búl sóz ózara otyrghan erkekterdi týgel eleng etkizdi.
- Qúryldy ma aqyry, Qúrylghan eken ghoy, -desip jatty.
- IYә, qúrylypty,-dedi osy habardy aitushy.
- Kim eken jetekshisi?
Erkekterding bәrining kókeyinde osy saual túr edi.Biraq aitushynyng jauabynan keyin bir-birine qarasty,barlyghynyng jýzinde de "ol kim?"-degen súraq túr. Óitkeni búl atalghan esim sayasat әleminde mýlde beytanys esim edi.
- Jas jigit pe ózi nemene?-dep súrady bireu.
- Jas deytindey jas emes, kemeline kelgen, aqyly tolysqan jan kórinedi - Búl aitushynyng jauaby edi.
- Qay jaqtyng jigiti boldy eken? Búl saualdy erkekterding bәri birdey,bir auyzdan qoyghan edi. Múnyng ar jaghynda "qay rudyng jigiti boldy eken?"- degen saual da kóldenendep túr edi. Degenmen "әueli oblysyn bilip alayyqshy, sonan song ruy da óz-ózinen aiqyndala jatar" - degen oy bar edi. Biraq aitushynyng jauaby erkekterding kónilinen shyqpady:
- Ony eshkim bilmeydi.Ózinen súraghan eken: "Qazaq jerining әr púshpaghy - mening tughan jerim"-dep jauap beripti. Erkekter "osynday da jauap bola ma eken?"-degendey ishtey qonyltaqsyp qaldy. Sonan song "e,qúrylsa boldy, әiteuir" - dep ýidi-ýiine tarasyp ketip edi.
Erkekterding as ýstinde әieline aitqan alghashqy janalyghy da osy boldy:
- Últtyq partiya qúrylypty.

(әzil әngime)

- Últtyq partiya qúrylypty.
Búl sóz ózara otyrghan erkekterdi týgel eleng etkizdi.
- Qúryldy ma aqyry, Qúrylghan eken ghoy, -desip jatty.
- IYә, qúrylypty,-dedi osy habardy aitushy.
- Kim eken jetekshisi?
Erkekterding bәrining kókeyinde osy saual túr edi.Biraq aitushynyng jauabynan keyin bir-birine qarasty,barlyghynyng jýzinde de "ol kim?"-degen súraq túr. Óitkeni búl atalghan esim sayasat әleminde mýlde beytanys esim edi.
- Jas jigit pe ózi nemene?-dep súrady bireu.
- Jas deytindey jas emes, kemeline kelgen, aqyly tolysqan jan kórinedi - Búl aitushynyng jauaby edi.
- Qay jaqtyng jigiti boldy eken? Búl saualdy erkekterding bәri birdey,bir auyzdan qoyghan edi. Múnyng ar jaghynda "qay rudyng jigiti boldy eken?"- degen saual da kóldenendep túr edi. Degenmen "әueli oblysyn bilip alayyqshy, sonan song ruy da óz-ózinen aiqyndala jatar" - degen oy bar edi. Biraq aitushynyng jauaby erkekterding kónilinen shyqpady:
- Ony eshkim bilmeydi.Ózinen súraghan eken: "Qazaq jerining әr púshpaghy - mening tughan jerim"-dep jauap beripti. Erkekter "osynday da jauap bola ma eken?"-degendey ishtey qonyltaqsyp qaldy. Sonan song "e,qúrylsa boldy, әiteuir" - dep ýidi-ýiine tarasyp ketip edi.
Erkekterding as ýstinde әieline aitqan alghashqy janalyghy da osy boldy:
- Últtyq partiya qúrylypty.

Erkekter osy sózdi bәri birdey,bir auyzdan aitqan edi.Tek ony әr ýide bólek-bólek otyrghasyn ózderi bayqaghan joq. Áyelderding de jauaby bir auyzdan, birdey shyqty:
- Qúday-ay, qúrylsa qayteyin, osy elde partiyadan kóp nәrse joq emes pe, sol da tansyq dýnie bolyp pa?

Erkekter búl jauapqa tomsyrayysyp qaldy. Aldyndaghy tamaghyn da ishpesten ókpelegen baladay dastarqannan sheginisip-sheginisip ketti. Biraq әielder jaghy búghan qynghan joq.
- Ishpeseng ishpe, men ýshin ishesing be tamaqty, qaydaghy bir partiyagha bola qyrsyqqany nesi?- dep tamaqty әkelgen jaghyna qaray alyp ketip edi. Erkekter tamaq ketip bara jatqan jaqqa qaray moyyndaryn sozyp-sozyp qarasqanymen, erkektik namystary ústap, syr bermey qaldy.
Ertenine erkekter taghy da alqa-qotan jinalysyp otyrdy.
- Áy, keshegi jigitting qay jaqtan ekenin bildinder me?

Saual qonshynyng osy súraghy bәrining de kókeyinde túr edi, aitushygha antaryla qarasty. Biraq jauap ta keshegiden ózgermegen edi: «Qazaq jerining әr púshpaghy-mening tughan jerim».
- Ruy kim eken ózinin?

Erkekter búo súraqty da bәri bir auyzdan, birdey qoyyp qalghandaryn bayqamady. Biraq aitushynyng jauaby taghy da oilaghanday bolmady:
- Álgi jigitting ózi «ruym da, últym da - qazaq» - depti. Erkekter búl jauapqa taghy da qanaghattanbaghanday synayda tanytty.
Ertenine aitushy ózdi-ózi otyrghan erkekterge tyng janalyq aitty:
- Últtyq partiya saylaugha týsetin bolypty.
- A, týsetin bolypp pa,týsetin bolghan eken ghoy,-desip erkekter búghan elendesip qaldy.
- IYә,týsetin bopty,"ne baq shabar, ne bap shabar" - depti әlgi jigit.
Erkekterding býgingi tamaq ýstinde de әielderine aitqan alghashqy janalyghy osy edi:
- Últtyq partiya saylaugha týsetin bopty.

Biraq әielderding de jauaby taghy da birauyzdan shyqty:
- Qúday-ay, týsse qayteyin, saylau kórmey jýrgen janday sóilemeshi osy, ótip jatqan joq pa ne bir saylau.
Erkekter búl joly ýn-týnsiz otyryp tamaghyn ishti.Sóitti de bir tal shylymdy eringe qystyryp, әielderine jonarqasyn kórsetken kýii shyghyp ketisip edi...
Qyzyq oqigha osydan birneshe kýn ótkesin boldy. Áyelderding bәri de әldeqanday bir mekemede júmys isteytin edi jәne júmystaryn býgingining zamanauy qúrylghysy - kompiutermen jasaushy edi. Sol әielder júmys jasap otyrghan kompiuterding betine kenetten bir suret shygha kelsin. Áyelder әlgi suretti kórgende "ah" desti, endi biri "oh" desti, endi biri "eh" desti. Surette hanzada kelbetti, núr didarly, symbatyna sәni kelisken, tek ertegilerdegi ghajayyp keyipkerlerde ghana bolatyn bolmys-bitimdi jigit kýlimsirep qarap túr edi. Áyelderdi "ah" degizgende,"oh" degizgende,"eh" degizgende osy jigitting ghajayyp, ózgelerge úqsamas kórki men symbaty edi. Áyelder ile-shala suretting astyndaghy jazulargha nazar audara bastady: «Últtyq partiyanyng jetekshisi. Partiyasyn saylau dodasyna salmaq. Sol ýshin ortalyq alanda halyqpen jýzdesedi».
"Ah" degender jiyrmanyng ishindegi kelinshekter ed. "Oh" dep qalghandar otyzdy ortalap qalghan kelinshekter, al "eh" deskender qyryqtyng ýstine shyqqan, ózderining әldebir otyrystarynda syrttan qonyrau shalghan әldekimge "qyzdar bolyp ózara otyr ek qoy" degendi kóbirek aityp qalugha tyrysatyn jandar edi. Búlardyng bәri de kezinde dýriya-dәuren boyjetken shaqty bastan ótkizgen, samal jelmen syrlasqan, jauyn tamshysynyng ýninen әldebir әsem әn tyndaghanday kýige týsken, albyrt jýrekteri asau aghysty armandargha qúlash úrghan, sәl nәrsege quanghan, sәl nәrsege júbanghan, sәl nәrsege múnayghan, syrshyldyq tanytqan jandar edi. Sol syrshyldyq sәtterinde kóz aldaryna arman elesindey bolyp әldebir hanzada keyiptes jigit beynesi dóngelenip kele qalushy edi, syrgha toly qyz janyn ózge eshkim emes,tek sol ghana úghatynday qiyal hanzadasyna "kelsenshi endi ýzdiktirmey"-dep nazdana qaraushy edi. Sonan song tirshilik-dýniyening tolassyz aghynynda hanzadagha ókpelegendey kýy keship, túrmys tolqynynyng iyiriminde kete barghan edi. Tipti birte-birte hanzada beynesi kómeski tarta bastaghan-dy...
Endi myna jigitting ajary men sәndi symbaty "Qúday-ay, bir mәrte bolsa da kórsem ghoy" - dep kezinde qiyal kemesine mingizgen sol hanzadagha kóbirek úqsap túrdy. Áyelder ile-shala "ózim "ah" degim keldi, onda túrghan ne bar eken?", " jay ghana "oh" degim keldi,"eh" degim keldi" - desip aqtalysyp jatty. Al qyzdar jaghy mýlde tilsiz qapty desedi.
Ýziliste әielderding әngimesi últtyq partiyanyng qúrylghandyghy jayynda bolghan edi. Biraq birde-biri partiyanyng kóshbasshysy turaly sóz qozghaghan joq, oghan tipti mәn bermegendey synay tanytty.
Qyzyq oqigha taghy da osydan birneshe kýn ótkesin bolyp edi. Erkekter tanerten, elen-alannan ýstindegi kórpelerin әldekimning júlyp-júlyp alghanynan oyanghan-dy. Áuelde "óz ýiimde, óz shanyraghymda jatqanymda kórpemdi ýstimnen júlyp alatyn búl qanday batyr, men onday batyrgha bir kózimdi ashyp-aq qaramaymyn ba?"-desip, bir kózin ashyp, syghyraya qaraghanda, óz әielin kórdi.
Kórdi de dýrse qoya berdi:
- Qúlqynsәriden kórpemdi júlyp alyp ne bәle kórindi, әlde tanertennen kýiing kelip bara ma? - dedi.Áyelder búl sózge pysqyrghan da joq.
- Túr, túr! Sen sodan basqa ne bilesin? Býgin últtyq partiyanyng jiyny ótetin kýn emes pe? Túr, túr! - dedi. Erkekter myna sózdi estigende kәdimgidey auzyn ashyp, tandanysyp qaldy. Sol ashylghan auyzben birge júmuly ekinshi kózderi de qosyla ashylyp edi. Erkekter endi tósek ýstinde shoqiysyp otyrdy.
-Áy, sen qashannan beri sayasat turaly әngime aitatyn bolghansyn?

Biraq әielder jaghy búl súraqty jauapsyz qaldyrdy:
- Túr,túr! Tanghy asyndy әzirlep qoydym, men juynyp, taranyp, kiyinip alghansha tamaghyndy iship al.
Erkekter endi telefon tútqasyna jýgirisip, bir-birine qonyraulatty:
- Senderde de solay bolyp jatyr ma? Bizding ýide de tanertennen "túr,túrlasyp" jatyr. Búl "túr,túrdyn" janynda Mirjaqyptyng "Oyany" ainalayyn ba dep qaldym. Qoy, tanghy asymyzdy iship alayyq, - desip tútqany ornyna qoyyp jatty.
Erkekter tanghy asyn iship, bir-bir shylymnyng basyna su qúiyp tastaghan sәtte әielder de dayyn túr edi. Kýieulerin qoltyqtaghan kýii kóshe-kóshege shygha-shygha keldi. Sol-aq eken kóshening bәri qyzyldy-jasyldy bolyp qúlpyrsyn da ketsin. Ana ýiden de kýieuin qoltyqtaghan kýii shyghyp kele jatqn әiel, myna ýiden de kýieuin qoltyqtp shyghyp kele jatqan әiel.
Eger dәl osy sәtte әldeqanday shetelding úshaghy әuemen ótip bara jatsa,onyng úshqyshynyng myna kóriniske auzy ashylyp,tandanyp qalar edi: "Oybay, mynalarda ne mereke ózi, әlde kenes ókimeti qayta ornap ketken be, búlardyng sol kezde birinshi mamyrda osynday qyzyldy-jasyldy bolyp, sheruge shyghatyny bar edi. Álde azattyq alghan kýnderi me eken, olay bolsa nege Ayaz Atalar menen shyrshalar joq?"
Eger osy kórinisti kóshede tamashalap túrghan adam bolsa, erkekterding myna sózin estir edi:
- Kógershinim-au, jay jýrshi, qazdandap jetkizer emessing ghoy tipti. Ásheyinde "jana alghan tufliym ayaghymdy qajady"- dep, ynyrsyp, erkeleytining bar edi. Búghan әielderi bylay deydi:
- Jýr, jýr, bassanshy ayaghyndy! Qúday-au, bir qazaqtyng erkegi qúsap qashan keudelerindi kóterip, ayaqtaryndy alshan-alshang basady ekensinder. Qashan kórse de býgejekteysinder de jýresinder. Jýr,jýr!
Eger osy bir kele jatqan júptardyng aldynan әldebir qolynda myltyghy bar adam shygha kelip:
- Toqta! Qayt keyin! Áytpese atyp jiberemin, - dese,әielder kirpigin de qaqpastan "Ket, әrmen qiyalymda bolghan hanzadamnyng әsem ajaryna úqsas keletin jigitting jýzin bir kórmey keyin qaytqansha, oqqa úshyp ólgenim artyq" - dep ilgeri úmtylar edi. Onyng ýstine "jýr, jýrlep" kýieuin de jetektey keter edi. Tipti әlgi myltyqty adamnyng ózi de "oybay, myna qatyndardy myltyqtyng ýnireygen oqpanynan da qaymyqtyrmay túrghan qanday kýsh ózi?" - dep tandanysyp qalar edi.
Sol jiynda últtyq partiya kósemining jetekshisinen partiyalas serikterining biri bylay dep súrapty desedi:
- Myrza, biz osy jyldar ishinde últtyq mýdde túrghysynan qanshama mәseleler kóterdik, biraq osynshama halyqtyng jinalyp túrghanyn kórgenim osy?

Sonda últtyq partiyanyng jetekshisi jymiyp túryp bylay depti:
- Sayasattyng aty sayasat әriyne, biraq sayasattan da myqty nәrse bar, ol-mahabbat. Sayasatpen ainalysu ýshin de eng aldymen ózine degen halyqtyng mahabbatyn oyatyp aluyng kerek.

Búl sózdi bireuler qoyyn dәpterine jazyp qoyysyp jatty desedi. Kim biledi, bәlkim,últtyq partiyanyng jetekshisi bir qyrdyng basyna shyghyp jatsa, "sózinizdi men birinshi jazyp qoyyp edim" - deuge kerek te shyghar-au.

ABAI.KZ