1-surette: Jýsipbek Aymauytúly. Tútqyndalghan kezindegi sureti. Bolat Mýrsәlimning "Alashorda" fotoalibomynan alyndy

2-surette: Jýsipbek Aytmauytúlynyng balasy Bektúr Aymauytov

1-surette: Jýsipbek Aymauytúly. Tútqyndalghan kezindegi sureti. Bolat Mýrsәlimning "Alashorda" fotoalibomynan alyndy

2-surette: Jýsipbek Aytmauytúlynyng balasy Bektúr Aymauytov

2006 jyly tamyzdyng 9 júldyzy kýni  M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutyna   Reseyding Kemerova oblysy Prokopievsk qalasynan erekshe bir qonaq suyt kelgen  edi. Búl beysauat qonaqtyng shashy dudyrap, saqaly-múrty  әbden ósip ketken, kiyim-keshegi kir-qojalaq, jasy bolsa toqsannan asqan edi, bәtenkesining bauyn qalayy symmen baylanghany da oqshau  edi.  Beytanys qariya akademik Serik Qirabaev, Seyit Qasqabasovty izdep kelgenin aitady.  An-tang bolghan jastar týr-syqpyty kózge qorash kóringenimen minez-bolmysynan degdarlyq pen  pandyq lebi esken júmbaq shaldy qabyldau bólimine aparady. Onda otyrghan instituttyng kadr bólimining mengerushisi  Baqyt Júmaghaliyeva apay búl  ýlken kisini jygha tany ketedi. Beytanys qonaq alash arysy Jýsipbekting asyl synyghy Bektúr Aymauytov edi. Qariyany qabyldaghan institut diyrektory Seyit Asqarúly dereu jastargha tapsyrma beredi, qonaqkәde úsynady, aqsaqaldy ornalastyru, qújatyn retteu sharuasyn úiymdastyrady. Búl kózayym oqighadan qúlaghdar bolghan halyq jazushysy Ábdijәmil Núrpeyisov, aqyn Serikbay Qosan, Jýsipbektanushy ghalym Núrjan Quantayúly bastaghan yntal toptyng aralasuymen Bektúr Jýsipbekúly Aymauytov Almaty qalasy «Ardagerler» ýiinde ómirining aqyrghy dәmi tausylghan 2008 jylgha deyin tirshilik etedi.

Sol kezde men Bektúr atamen etene tanysyp, ýiime qonaq ettim, perzent retinde azdy-kópti qyzmetterine jaradym. Keremet taghdyr iyesi, asyldyng synyghy, alashtyng ýzigi  shanyraghymnan dәm tatyp, dúgha oqyp,  aq batasyn bergenin býginderi yrym etip,  baqyt sanaymyn. Aqsaqal ornalasqan «Ardagerler» ýiine  Aygýl Isimaqova, Qayrat Ray, Dýisengýl Jahan, Ermek Qanykey, Núrjan Quantay, Mәdy Aljanbay, Núrtay Laqan   sekildi taghy basqa kóptegen ziyalylar, jurnalister baryp, túraqty habarlasyp, súhbattasyp, jәrdemdesip túrdy.  Sol kezde atamen әngimelesip, kóptegen saualdaryma jauap aldym. Qatirama týrtip qoyghan súhbat-әngimemdi jariyalaudyng sәti endi tuyp otyr.

-    Toqsangha kelgen jasynyzda sonau Kemerovadan  jalghyz jayaudyng kýiin keship, qúr sýlderinizdi sýiretip nege keldiniz?

-   Men alash arysy Jýsipbekting úlymyn. Sýiegim atajúrtta qalsyn, ata-baba topyraghy Bayanauylda ómir sýrgim keledi.

-   Kemerovada mekendegen qazaqtardyng kóbi shahter ekenin bilemiz. Siz óziniz de shahtyda júmys istepsiz. Al gubernator Amankeldi Tóleev qazaq ekenin  maqtan etemiz. Amankeldi Tóleevpen kezdestiniz be?

-   Amankeldining qazaq ekenin bilemin, biraq ol qazaqsha sóilemeydi. Men Jýsipbek Aymauytovtyng úlymyn, maghan ol kelip sәlem berui tiyis. Sol sebepten oghan bargham joq.

-    Jastyq shaghynyz  qiyan itjekkende Aqtenizde ayazdy týrmede, qalghan ómiriniz jat el Reseyde ótti. Jan jarynyz jaratqannyng búiryghymen  orys últynan boldy, balalarynyz qazaqsha bilmeydi dep sóge almaspyz. Óziniz namaz oqyp, qazaqsha taza sóileydi ekensiz. Tilden, dilden janylmauynyzgha ne sebep boldy?

-  Men qazaqtyng úly jazushysy Jýsipbekting balasymyn degendi әrqashan da maqtan ettim. Tipti týrmede otyrsam da әke әruaghy maghan azyq boldy,  quat-kýsh, dem berdi. Ekinshiden mening azamat bolyp qalyptasuym Bashqúrtstanda, Tatarstanda ótti. Ákem ústalyp ketken song meni bashqúrt ziyalylary Ufagha әkeldi, solardyng qolynda tәrbiyelendim, búl aghayyndar dindar taqua, bilimdi,  ata saltyna adal keledi. Osy aghayyndardyng tәlimi mening qazaqshyl boluyma yqpal etkendigi de shyndyq.

-   Ata, sizding qorjyndarynyz zildey auyr eken. Ishinde ne bar dep,  sizding rúqsatynyzben   aqtarsaq, sonyng kóbi elektrik mamangha qajetti týrli qúral-saymandar, temir-tersek, nebir asay-mýseyler bolyp shyqty. Búl ne ýshin qajet?

-   E, qaraghym, adam óz kәsibine ómirden ótkenshe  adal boluy kerek. Kәsip  adamgha jaratqan tarapynan nәsip etiledi. Men kezinde Sovet odaghyndaghy eng myqty degen jýz elektrikting biri bolgham. Meni Ufada Mәskeuden kelgen ataqty orys injeneri oqytty, enbekqúmarlyghymnyng arqasynda óz kәsibimning shynyna shyqtym, osy saladaghy daryndy mamandardyng biri boldym. Meni týrmege týsirip, týbime jetken de osy elektrik mamandyghy! Men qabiletimning arqasynda arnayy ótkizilgen konkursqa qatysyp,  qatarlastarymnan oq boyy ozyp, Qazan qalasyndaghy S.P.Gorbunov atyndaghy  soghys úshaghyn jasaytyn jabyq zauytqa 1936 jyly 12-inshi qazanda júmysqa qabyldandym. Búl zauyt sol kezdegi әlemdegi eng myqty úshaq óndiretin zauyt edi.  Jalaqym da, túrmysym da týzelip sala berdi. Aqyry qyrsyq shaldy, 1937 jyly ýstimnen aryz týsip, «Kontrevolusioner Jýsipbek Aymauytovtyng úly jabyq zauytta shpiondyq jasap, Sovet memleketine qastyq jasaghaly jýr» degen jalamen OGPU tekserip,  Aqtenizge abaqtygha aidalyp kete berdim, 1937 jyly 30-ynshy jeltoqsanda jalamen 10 jylgha bas bostandyghymnan aiyrdy.

-   Bauyrynyz Janaq qalay ústalmay aman qaldy?

-   Mening týbime jetken de, kórkeytken de osy elektrik mamandyghy dedim. Janaq mektepte matematik boldy, ol Mәskeude joghary matematikadan ómirbaqy sabaq berdi, kókesi Álimhan Ermekovtyng jolyn qudy,  qyzdary da ózine tartqan aqyldy, matematikter.  Ony әskery zauytta istemegendikten eshkim teksere qoymaghan bolar. Qyzdary Nadejda men Valentina óte inabatty, ýilerinde ótken jyly qonaqta boldym,  Mәskeude Mojayskoe shossede túrady, hat alysyp ta túrdyq.

-  Elden úyat bolady dep, bәtenkenizge jipten bau taghyp, qalayy symdy shesheyin degenge nege qarsy boldynyz?

-  Qaraghym, jalpy elektrikterding bәri ayaq kiyimine qalayy symnan bau taghady,  búl ersi emes, kәsiby daghdy, ekinshiden men sekildi kәri adamgha baudy baylaghansha, qalayyny ie salghanym dúrys, әri jenil emes pe?!

-   Aqtenizde lageride kimdermen birge boldynyz?

-   Onda neshe týrli últtar-úlystar, ziyalylar bar, týrmede naghyz internasionalizm jaylap túr. Ondaghylardyn  kóbi shpion degen bappen jazalanugha kelgender. 21 jasymnan tútqyndalyp Aqtenizdin  Solikamsk, Nyrob lagerinde  1937-1948 jyldyng qantaryna deyin qamauda boldym. Onda attarymyzdy aitpaydy, arnayy nómermen shaqyrady. Aqedil, bir qyzyghy onda qytaydan, mongholdan kelgen qazaqtyng narday azamattary jaza ótegen. Olar ózderi qazaqsha suday sóileydi, sonymen birge olar kәdimgi qytay, mongholdarmen solardyng tilinde sóilesedi. Biz qytaymen, mongholmen qarym-qatynas jasaghanda olar bizge tilmash bolady. Barlyghy da «otanyn satqandar, shpiondar» degen jalamen sottalghandar.  Sibir ayazy aqyryp túrady, minus 72 gradus suyq bolady, aqpanda nar qaraghaylar   ayazgha shydamay tars-tars aiyrylyp jatady. Biraq alashtyng aruaghy, ruhy bizdi sýiedi, sýiredi, syndyrmady.

-   Sizding bloknatynyzda M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyn,  sonymen birge akademik Serik Qirabaevtyn, Bayanauyldaghy tuys-tughandardyn, tipti Belbúlaqta túratyn aqyn Temirshe Sarybaevtyn    meken-jaylary óte kórkem jazumen bezendirilip  jazylghan eken. Jazu órneginiz әsem-aq?

-  Ákem Jýsipbek etik sheberi, suretshi bolghan. Ol kisi mening alghashqy sauatymdy ashqan. Búl naqysh, úqyptylyq, yqtiyattylyq  әke qanynan júqsa kerek. Biz lageride nemiske qarsy soghysayyq dep 1943 jyly aryzdandyq, eshkim qúlaq aspady,kerisinshe azaptay týsti. Bir kýni bir general keldi, men onyng suretin akvareli etip saldym. Ol tan-tamasha boldy, qol astyndaghylargha maghan jyly qaraugha tapsyrma berdi. Mine, әke ýiretken óner tipti abaqtyda da  shapaghatyn tiygizdi.

-    Siz  kimnen qorqasyz?

-   Ákem Jýsipbek «Psihologiya» degen oqulyq jazghan. Ol kitapty atamyz Ahmet Baytúrsynúly ýsteline ýnemi qoyyp qoyyp oqityn, әkemdi bilimdi dep erekshe qadirleytin. Sol kitapta adam janyna týsirilgen jaraqat, jýrekke týsirilgen syzat, sodan tughan ýrey turaly da kóp aitylghan. Men әkeme jala japqan, kýielegen,  atqyzyp jibergen Ghabbas Toghjanov degen balshabek synshydan ómirbaqy qorqyp óttim. Ony jasyra almaymyn, mening qasiretim osy. Ol әkemdi kóre almay, qyzghanyshpen ýstinen aryz jazdy, qyr sonynan týsti. Ákem ashtyqqa jәrdemdeskeli qarjy jinaghan, ony elge adal  taratqan. Aldymen osyny da jala qylyp jappaq boldy. Biraq onyng esep-qisaby týgel bolghan song әkem  sot aldynda aqtaldy. Aqyry «KR», yaghny «kontrevolusioner» dep kýie jaghyp, týbine jetti. Ol qutúyaq ózi darynsyz, al әkem shyn danyshpan edi ghoy, sondyqtan ishtarlyq qyldy, kóre almady.

Bir kýni Qyzylordada әkem Ahmet atanyng ýiine bardy. Onda Mirjaqyp,     Ghabbas Toghjanov bar biraz adamdar bas qosty. Ákem kýy tartty, Jaqang әn saldy. Birazdan song syragha qyzyp alghan Ghabbas Toghjanov «Seni qúrtam, sen «KR-syn» dep әkemning jaghasynan aldy. Men ol kezde toghyz jasar balamyn. Ákemning jaghasynan almaq týgil ýlken-kishi bir kóruge zar bop, iyilip sәlem beretin, taghzym qylatyn. Shoshyp ketip, baqyryp jylap jiberdim. Ashulanghan alpamsaday deneli baluan  atam Ahmet ony jaghadan ústap ap, alyp soghyp, ýiding esiginen biraq laqtyryp, quyp jiberdi. Biz týnde Mirjaqyptyng kiyiz ýiine baryp qondyq. Biraq Toghjanov óshpendiligin, qastyghyn qoymady. Ol jalghan jala men ótirik aryzgha, tasadan tyghylyp tas atugha, las qimylgha sonshama sheber bolghanymen, qolynan týk ónbeytin, ózine ózi ghashyq  bolghan pasyq sorly edi. Al, mening әkem roman, povesti jazady, psiholog ghalym, elin, týrki júrtyn, adamzatty  sheksiz sýietin biyik túlgha edi. Soghan yzalanghan, qorlanghan  Ghabbas әkemning obalyna qaldy. Tipti sol Ghabbastardyn, sapbastardyng ýreyli elesi әzirde әlemdi kezip jýr dep sanaymyn, týnde týsime kiredi, mazalaydy.  Reseyde jýrsem de, Qazaqstangha kelsem de  bizderdi Ghabbas jauyz andyp jýrgendey sezinem, qorqam, sol jauyz mәngi ólmeytindey, jer betinen qúrymaytynday shoshyna berem.

Halyq jazushysy Ábdijәmil Núrpeyisovtyng kómegimen «Almaty» qonaqýiine luks bólmesine ornalastym, bәrine tәuba. Sol kezde týnde kóshede birdene tarsyldady. Men erteninde azanda kelgen aqyn inim Serikbay Qosangha «Týnde birdene tarsyldady. Ghabbas Toghjanovtar meni óltirgeli jýrgen joq pa?» dep alandaushylyq bildirdim. Ol Ghabbas Toghjanov qaytys bolghanyn, onyng endi tirilmeytinin aitty. Jýregim shaylyqqan, әbden zәtte bolghan men sol Ghabbastyng qúryghanyna mýlde senbedim, senbeymin de!   Shyndyq - osy.

-  Ákenizding erkindiktegi ómirining songhy sәtinen syr shertseniz?

-    Sen búl turaly úmytpay  jaz. Qazir esime týsip otyr. Bir kýni әkem qatty quanyp keldi. Ol qazaqtyng qaharmandyq tarihy turaly ýlken roman jazugha derek tapqanyn aitty. Syr boyynda bir kedey qazaqtyng atyn jolbarys jaryp ketedi. Jalghyz bút artar kóliginen aiyrylghan ashuly jigit sherige qarsy nayza ústap, jekpe-jekke shyghady.  Jolbarysty jayau baryp, myltyqsyz aq nayzamen jaryp óltiredi. Al, qazaqtyng bir bayy osy has batyrdyng kózsiz erligine sýiinip, qalynsyz súlu qyzyn beredi. Múny әkem shattana aityp, «Tyrnaqty, tisti jolbarysty qyzyl qolmen jekpe-jekte óltiruge jýregi daualaghan qazaq jigitindey batyr dýniyede joq, sirә. Men qazekennin  batyrlyghyn mәngi jyr etem» dep shabyttandy. Sýmelek, jalaqor, myljyng Ghabbas Toghjanov  әkemning týbine jetpegende búl roman dýniyege keler edi dep ókinem.  Ómirimdegi bir ókinish osy bolyp qaldy!

Álqissa...

Danyshpan Mәshhýr Jýsip Kópey  «Jýsipbek Aymauytúlyna hat» degen óleninde bylaysha tolghaydy:

Jýsipbek amanbysyn, sau salamat,

Jigitsing jaqsygha - qat, jamangha -jat.

Jalghyzdyq jarasqan-dy bir qúdaygha,

Aman ba Bektúr, Janaq eki azamat?

...Aman bol , aman bolsang sen aman bol,

Sen aman túrsang maghan dýnie mol.

Jýsipbek, Bektúr , Janaq ýsheuine,

Túrayyn tileules bop kóterip qol!

Marqúm, imandy bolghyr Bektúr Aymauytúly Almatygha alghash 1994 jyly kelgen bolatyn. Onda da ony Prokopievsk temirjol beketinen kezdeysoq almatylyq dombyrashy sheber Narbek Oqanov degen azamat «tauyp alyp» elge әkelip, sýiinshi súraghan. Ziyaly qauym Bekendi basyna kóterip, Elbasy Qazaqstan azamattyghyna qabyldaydy, aqtau kuәligin úsynady, Almatynyng «Kóktem» shaghyn audanynan ýy beredi (Akademik Seraghan, Serik Smayylúly oghan eki bólmeli baspana alghanyng dúrys deydi, bala-shaghan, nemereng bar, әkeng turaly jazyp-syzuyna qolayly bolady dep  qamqorlyq niyetin bildiredi,  biraq Bekeng bir bólme jetedi dep qanaghat etedi). Sodan keyin Bekeng ómirlik serigi kempirining aitqanyna kónip Reseyde ómir sýrgisi keledi de elden taghy da sayaq ketedi. Aqyry, kempiri qaytys bolghan song asyl sýiegin damyldatugha atamekenine aman-sau kýiinde oralady. Búl joly da Bekene kezdeysoq jaghdayda meyirban azamattar jәrdem etedi. Kóptegen sebepterge baylanysty marqúmmen qoshtasugha mýmkindik tumady. Beken  o dýniyege de suyt attana bergendey. Sýiegi Borolday ziratyna qoyylypty. Al, Bekenning iyesimin dep eskertu jasap otyrghan M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutyna, ondaghy ghalymdargha «Ardagerler» ýiinen eshqanday qaraly habar estirtilmegen. Biraq eshten kesh jaqsy degendey 2009 jyly últjandy azamat Berik Ábdighaliyev basqaryp otyrghan Memleket tildi damytu Preziydent qory tarapynan marqúmnyng basyna eskertkish taqta qoyyldy,  ziraty qorshaldy, qúlpytasta: «Qazaq jazushysy, Alash Orda qayratkeri Jýsipbek Aymauytovtyng balasy - BEKTÚR AYMAUYTOV 1916-2008» degen jazu bәdizdelgen. Etegine: «Eskertkishti qoyghan - qazaq jastary» degen jazu oimyshtalypty. Osy sauapty isti úiymdastyrugha sayasattanushy Erlan Sayyrov, sәuletshi Jalaledin Shәiken, jurnalist Erenghayyp Quatayúly, jýsipbektanushy Núrjan Quantayúly bastaghan birshoghyr azamattar tegeurindi әreket etken. Qonyrauly Beken  týrmede de aty óshirilip nómirli bolghan dedik, o dýniyelik túraghyna da  jetim daraq shanshylyp, oghan  «92675» degen  nómir jazylghan eken. Onyng mәngilik besigine azan shaqyryp qoyghan ghaziz esimin qazaq jastary  qaytaryp bergenine myng bir tәuba, janynyz janatta, imanynyz joldas bolsyn Bektúr ata!

Aqedil TOYShANÚLY,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty.

masa.kz