Júmys ynghayyna oray Arqanyng tósindegi әsem qala Astanagha qonys audardym. Endi Almatygha jolym týskende Kensayda jatqan  ziyalylarymyzdyng aruaqtaryna taghzym etip bolghan son, qalanyng ortasyndaghy sayabaqtaghy Múqaghalidyng eskertkishine soghyp, aqynnyng ruhymen syrlasyp qaytudy dәstýrge ainaldyrdym. Biraq úly aqynnyng ruhyna iltipat tanytyp, onyng úshyp ketkisi kelgen qyranday qomdanyp otyrghan tauday eskertkishine sәlem bermes búryn, sol sayabaqta synsyp ósip túrghan aghashtardyng arasynan Múqaghalidyng qayynyn tauyp alugha tyrysamyn.

Salqyn kýzde býrsendep, sol qayyndy taghy bir kóruge yntyghyp, ghashyghyn saghynghan jigittey sayabaqqa qaray asyghyp kelemin. Kýnning jauatynan habar berip eskertkendey bolyp týnergen aspangha  kóz qiyghymdy da salmaymyn. Kónilsizdikting jaulyghyn jamylghan kýiimdi japyraghy tonalyp jatqan Múqaghalidyng qayyny ghana týsinip, maghan ayaushylyqpen qaraydy.

Júmys ynghayyna oray Arqanyng tósindegi әsem qala Astanagha qonys audardym. Endi Almatygha jolym týskende Kensayda jatqan  ziyalylarymyzdyng aruaqtaryna taghzym etip bolghan son, qalanyng ortasyndaghy sayabaqtaghy Múqaghalidyng eskertkishine soghyp, aqynnyng ruhymen syrlasyp qaytudy dәstýrge ainaldyrdym. Biraq úly aqynnyng ruhyna iltipat tanytyp, onyng úshyp ketkisi kelgen qyranday qomdanyp otyrghan tauday eskertkishine sәlem bermes búryn, sol sayabaqta synsyp ósip túrghan aghashtardyng arasynan Múqaghalidyng qayynyn tauyp alugha tyrysamyn.

Salqyn kýzde býrsendep, sol qayyndy taghy bir kóruge yntyghyp, ghashyghyn saghynghan jigittey sayabaqqa qaray asyghyp kelemin. Kýnning jauatynan habar berip eskertkendey bolyp týnergen aspangha  kóz qiyghymdy da salmaymyn. Kónilsizdikting jaulyghyn jamylghan kýiimdi japyraghy tonalyp jatqan Múqaghalidyng qayyny ghana týsinip, maghan ayaushylyqpen qaraydy.

Búl joly da ol ertegidey bastalyp, qayghyly ayaqtalghan bozbala dәuren shaghymdaghy alghashqy mahabbatymdy esime týsirip, meni múnayyp qarsy aldy. Qúday-au, sodan beri jiyrma bes jyl zaulap óte shyqsa da sol kýnderding qas-qaghym sәti de úmytylmay, elesi әli kýnge meni mazalap, qyr sonymnan qalar emes. Ekeumiz talay qydyrghan, qol ústasyp jýrip armandaghan, eng alghash ret saghan Múqaghalidyng ólenin oqyp bergen osy sayabaqta birneshe jyldan son, ayauly mening Mahabbatymnyng belgisindey bolyp úly aqynnyng eskertkishining ornatylatynyn kim bilgen?

Sening opat bolghanyna da jiyrma bes jyl tolypty. Bozbala kónil-kýiding jeligimen maqtanyp, keleshekte ózing turaly roman jazamyn dep saghan uәde bergenime de jiyrma bes jyldan asypty. Kim biledi, armannyng appaq soqpaghynday bolyp aspangha qaray  tartylghan  qayynnyng qasynda ózindi taghatsyzdana kýtip túratyn bozbala kezimdegidey, sening de o dýniyedegi janyng ózine arnalatyn sol  ghajayyp shygharmanyng jazyluyn saghyna kýtip jýrgen shyghar. Nege jauap bermeysin, Mahabbat ekeumizding talay syrymyzdyng kuәsi bolghan Múqaghalidyng qayyny? Álde seni izdep  sayabaqqa kelmey ketkenim ýshin ókpeleysing be maghan? Álde sol kýnderdi úmytty dep oilaysyng ba, ayaulym?

Sen meni týsinshi, Mahabbat! Endi meni saghynyp, alystan qolyndy búlghap qayta-qayta ózine shaqyra bermeshi. Úmytshy meni. Qiyal qanatymen ómirding biyik aspanynda samghaghan jany sýttey әppaq, jýregi shyqtay taza - ol basqa bala bolatyn. Basqa... Pendelik tirlikting shan-tozanyna kómilip, jany shәrshap, jýregi tozyp, mahabbat taba almay ómirding boranynda adasqan - men mýlde basqa adammyn. Basqa...

Sol ýshin jazghyrmashy, ókpelemeshi maghan. Qayta anau aq qayynnyng janyndaghy oryndyqta ekeumiz ghana qalghan qonyr kýzding salqyn keshindegidey keudeme tyghylyp, taghdyrdyng ayazy tondyrghan janymdy jylytshy. Jylata bermey, ayashy meni! Sen de oinaq salyp, qayta-qayta keudemdi soghyp mazalay bermey, sabyrlyq saqtashy jýregim. Qolymnan kelmegendikten emes, sol jaranyng ornyn qayta tyrnau janymdy syzdatyp auyrtatyndyqtan ol uәdeni orynday almay jýrgen joqpyn ba. Eger sony týsinseng kókiregimdi óksikke toltyra bermey, qayta jýregimning mandayynan sipap, Mahabbat, meni júbatshy!

Sabyrlyq saqtaugha qansha tyryssam da búl joly ózimdi ústay almay senen mәngilikke aiyrylghan kýngidey aq qayyndy qúshaqtay aldym, kónilimning búlty sógilip, kózimnen jas parlap qoya berdi.  Aq qayyng da ótken kýnderin saghynyp Mahabbatqa ainalyp maghan qosylyp jylap jibergendey boldy.

 

Japyraq -jýrek jas qayyn!

Janymdy aiyrbastayyn.

Sen adam bola bastasan

Men qayyng bola bastayyn.

Kelisesing be, jas qayyn?

 

Jiyrma bes jyl búryn, Múqaghalidyng osy ólenin saghan oqyp bergenimde qayghygha emes, qayta kerisinshe janym rahatqa batyp edi. Sen sonda múnday múnly ólendi endi qaytyp oqymauymdy ótinip, búrtiyp, ókpelegensin. Endi qayyng kórgen sayyn sening sol ókpelep túrghan beyneng kóz aldyma elestep, beymәlim mún, keudeme basylghan ottyng shoghynday jýregimdi kýidirip, janymdy qoyargha jer tapqyzbaydy.

Dәl osy sәtte janbyr sirkirep, jel úshyryp әketpegen japyraqtan syrghanaghan móldir monshaqtar mening qolyma tamshylady. Janym odan beter kýizelip, jýregim tabanymnyng astynda janshylghan japyryqtarday ezilip ketti.

O, Mahabbat! Sening ruhyng meni úmyta almay, japyraghyng tonalghan kýzderde sol jyldardy saghynyp әli kýnge jylaydy ekensing ghoy, jaryghym!

Biraq sen mening jetimsiregen janymdy auyrtyp, endigәri  búlay jylamashy. Jiyrma bes kóktem, jiyrma bes jaz, jiyrma bes kýz ben jiyrma bes qys boyy jylap kelgening de jeter. Endi sen adamgha, al men qayyngha ainalyp, sening ornyna  - men jylayyn. Qayyng bolyp - men kýnireneyin.

 

(Kóriner, mýmkin kimge ersi.)

Ómirindi maghan bir bershi!

Dýrbeleng myna dýniyeni

Adam kózimen bir kórshi.

Qayyng bop men de baghayyn,

Ormannan ornym tabayyn.

Beymәlim maghan ómirge,

Qayyng kózimen qarayyn.

Sen-daghy jerden nәr aldyn,

Men-daghy jerden nәr aldym.

Bireuden sen de jaraldyn,

Bireuden men de jaraldym.

Tiling joq, jandy qayyng sen,

Ayyrmashylyghym - Adammyn.

 

O, ghajap! Janbyrdyng sirkireui sap tyiyldy da, kýnning kózin túmshalaghan búltty jel quyp әketip, altyn sәulesi qaytadan jarqyrap, dýniyeni  núrgha bóledi. Tabighat siyaqty men de janaryp, qayghyly oilardan arylyp, sayabaqtan ketip qalghym keldi.

Auyr kýrsinip, ornymnan túra bergenimde joldyng jiyegine jenil kólik toqtay qaldy da, odan bir jas jigit atyp shyghyp, dýngirshekke qaray jýgirip ketti. Esigi ashyq qalghan kólikting ishinen danghyrlap shyqqan «Múzart» tobynyng oryndauyndaghy Múqaghalidyng sózine jazylghan «Sening kózin..» әni qúlaghyma shalynyp, eski jaranyng ornyn tyrnap jiberdi. Qúlaghymnan ketpey qoyghan әnning siqyrly әueni meni jibermey, otyrghan ornyma tastay qylyp qaytadan baylap tastady.

Mahabbatqa qalay ghashyq bolghanym.. jýregin qalay jaulap alghanym.. ózim shygharghanday bolyp, osy ólendi oghan qalay oqyp bergenim.. onyng qaza tapqany.. bәri-bәri esime týsip, jana ghana jaua almay ketken búlttar, endi mening kýzdey túnjyraghan kónilimde kýrkirep, qúiyp qoya bergendey boldy...

 

HHH

 

Sol jyly qys Almatygha kesheuildetip keldi. Týni boyy qar jauyp, tanerteng túryp, terezeden qarasam ainalanyng bәri kórpesin qymtanyp, kóshening boyyndaghy sap týzegen aghashtar aq bókebayyn jamylyp  alypty. Kýnning suyghynda sabaqqa barghym kelmey tósekte kerilip-sozylyp biraz jattym.

Keshe týnning bir uaghyna sheyin oinap, ýy tapsyrmasyn da oryndaudy úmytyp ketippin. Mektepke barsam, qatarynan birneshe eki alatynymdy anyq bilemin. Sabaqqa barmaudyng bir-aq joly bar. Ol- auru. Biraq denim sau, esh jerim auyryp túrghan joq.  Bir kezde týpki bólmeden «Qanә, tez túryndar, sabaqqa keshigesinder» degen әkemning qatqyl dauysy estildi. Dәl osy sәtti paydalanyp, ishimdi qolymmen ústap, auyrghan adamday býk týsip jatyp aldym.  Bólmege әkem kirip keldi de, mening búl jatysymdy kórip:

- Ne boldy saghan? - dep súrady.

- Ishim, ishim qatty auyryp túr.

Balanyng basqa qulyghyna asa mәn bermeytin kez-kelgen ata-ananyng auru dese zәre-qúty qalmaytyn әdeti. Mening әkem men sheshem de et pen sýiekten jaratylghan adam balasy. Shәruanyng bәrin úmytyp, ne iship, ne jegenimdi súrap asty-ýstime týsip bәiek bola qaldy. Bәiek qaghulary kónilime jaghyp, odan sayyn auyrghan adamnyng keypine bar jan-tәnimmen berilip ene týsemin. Shynymen de auyryp qalghanyma basqalar týgil endi ózim ilana bastaghandaymyn.

Qoyshy, sonymen ne kerek, amalyn tauyp sabaqtan qalyp qoydym. Bir saghattan song dәriger keldi. Ol meni  tyndap kórdi de, emhanagha baryp qaralu keregin aityp, qaghaz jazyp berip, ketip qaldy. Ákem de júmysyna ketti.

Ýide jalghyz qaldym. Televizordy qosyp kino kórdim. Kino bitken song ishim pysa bastady. Balkongha shyqsam, kórshi ýide  túratyn Marat aulada oinap jýr eken. Meni kórip quanyp ketti. Men de ony úzaq kýtkizbey, auru ekenimdi úmytyp, tez-tez kiyinip, oinaqtap, dalagha atyp shyqtym.

Rahatqa batyp, ekeumiz úzaq oinadyq. Bir kezde oiynnan da jalygha bastadyq. Endi ne isteuge bolady? Týs uaqyty bolyp qaldy. Kenetten Marat bir búzaqylyq oilap tapty. Ekeumiz auladaghy elektr qalqanynyng tasasynda túryp, mektepten qaytyp kele jatqan qyzdargha qar laqtyryp, mergendigimizdi teksermek boldyq.

Birinshi kezek maghan tiydi. Basynda әdemi qúndyz bórki bar bir qyz mayysyp bizding ýiding janynan ótip barady. Nysanamdy kózdep, qúlashtap túryp, qolymdaghy qardan jasalghan oghymdy oghan qaray bar pәrmenimmen atyp qaldym. Dәl osynday mergen bolarmyn ba? Oghym qyzdyng tura bórkine tiyip, úshyryp týsirdi.

Marat ekeumiz qarq-qarq kýlip, mәz-mәiram  bolyp jatyrmyz. Al, qyz bolsa jalt búrylyp, ókpelegen keyippen, qabaghy týiilip, maghan búrtiyp qarady. Ne isterin bilmey kózi jypylyqtap biraz antarylyp túrdy da, sosyn jerde jatqan bas kiyimin alyp, qaryn qaghyp bolghan song «Balbes» dedi de, basqa eshtene aitpay jónimen kete bardy.

Tóbemnen jay týskendey men bir ornymda sileyip túryp qaldym. Ómirde múnday da súlu qyzdar bolady eken-au! Qasy jinishke aigha úqsaydy.  Janary jas botanyng kózindey sýikimdi, әri moyylday qap-qara. Jypylyq-jypylyq etken úzyn kirpikteri әdemi jýzin odan sayyn shyraylandyryp túr. Qabaghynyng týiilgeni, búrtighany da ózine әibat jarasady. Men bir kórgennen-aq oghan ghashyq bolyp qalghanymdy úqtym. Oiyndy әri jalghastyrghym kelmey, ýige qayttym.

Bólmemde jalghyz jatyrmyn. Tamaq ishuge de, televizor kóruge de, dalagha shyghyp oinaugha da zauqym soqpaydy. Ishime týsip ketken ottyng shoghy, jalyngha ainalyp, endi túla-boyymdy órtep  barady. Búryn-sondy múnday sezim erkimdi biylep kórgen emes.

Birte-birte erkimdi biylep alghany da az bolghanday ol sezim endi mening oi-sanama ýstemdik ete bastady. Jatsam da, túrsam da onyng búrtiyp qaraghan kelbeti kóz-aldymnan ketpey qoydy.  Aynanyng aldyna kelip úsqynyma qarasam, shynynda da myna týrim adamnan góri, «balbeske» kóbirek úqsaytyn siyaqty. Mendey «balbestin» onday ay dese auzy, kýn dese kózi bar arugha keregi qansha?

HHH

Súrastyryp jýrip, men onyng ýiimizge jaqyn ornalasqan orys mektebinde oqitynyn anyqtadym. Úzyn búrymy bar, kózderi ylghy da kýlimdep túratyn perishtedey súlu  qyzdyng aty - Mahabbat eken. Ásirese, jymighan kezde onyng beti  bal-búl jaynap, erekshe qúlpyryp ketetin.

Ghashyqtyq derti ómirime ózgeris engizip, az uaqyttyng ishinde eseytip jiberdi. Búrynghyday emes, endi eresek jigitterdey kiyim kiyisime erekshe mәn beretin boldym. Ádemi shәsh qoyyp, ony dúrystap tarap, ýsti-basyma әkemning iyissuyn seuip, eng jaqsy kiyimderimdi kiyip, Mahabbatqa qyrynday bastadym. Ázirshe jýzin bir kórgim kelip ansap, ótirik bireudi kýtkendey bolyp ony tosyp, jolynda túrghannan basqa әreketke bara qoyghanym shamaly.

Biraq Mahabbat týk kórmegendey manghazdanyp ayaghyn nyq-nyq basyp qasymnan óte shyghady. O, toba! Eng bolmaghanda men jaqqa kózining qiyghyn da salmaydy. Onyng osy bir minezi mening dinkemdi qúrtyp, sharshap, tipti, jýdep kettim. Ýide jýrsem de, týzde jýrsem de tek Mahabbatty oilap, ishken asym boyyma sinbeydi.

Onyng ýstine songhy kezderi Mahabbatty ýiine shygharyp salatyn bozbalalar da tabylyp, ishimde alay-dýley boran soqqanday bolyp, janym kýizeldi. Ne isterimdi bilmey, kýndiz-týni neshe týrli oidyng qamsauynda qalyp, qiyalgha batamyn...

Mahabbatqa emeksip jýrip jyl da óte shyqty. Toghyzynshy synypqa kóshetin jyly men oghan «ekeumiz dos bolayyq» degen maghynada hat jazdym. Bir apta emes, bir ay ótse de Mahabbattan jauap kelmedi. Mening sabaqtan keyingi sharualarymnyng biri - mektepten ýiine qaytatyn kezde sol qyzdy toruyldau boldy.

Bir kýni men aulamyzda túratyn Mahabbattyng jaqyn qúrbysynan onyng poeziya kitaptaryn erekshe sýiip oqitynyn estip-bildim. Men búl janalyqqa jerding tartylys zanyn ashqan Niutonnan da beter quanghan shygharmyn. Ura! Evrika! Taptym! Mahabbattyng jýregin jaulap alugha bolatyn bir-aq jol bar. Ol - poeziya.

Poeziyany sýietin qyzdardyng aqyngha ghashyq bolmauy mýmkin emes. Men tez arada aqyn boluym kerek. Osylaysha, men Mahabbatty sýietinimdi óleng arqyly bildirip, hat jazudy úighardym. Mahabbat qazaqshany asa jaqsy bilmeytin shyghar, sondyqtan mindetti týrde ólen-hatty oghan oryssha jazuym kerek. Jәne dýniyede eshbir aqyn shyghara almaghan tendessiz óleng jazugha tiyispin. Aytugha jenil bolghanymen, shyn mәnisinde búl onay sharua emes edi.

Orysshany bir adamday jetik bilsem de, qansha tyryssam da ózge bir elding tilinde óleng jazu mashaqat júmys bolyp shyqty. Dýniyede óleng jazudan ótken mashaqat júmys joq pa dep qaldym. Kónilinde sayraghan oilarynnyng bәri qaghaz betine týskende, mәn-maghynasy joq byljyraghan bir taqpaqqa ainalady.

Mahabbat sekildi ólenning qadir-qasiyetin biletin qyz mening onday ólenime kýlip, tipti mazaq qylsa she? Múndaydy kórmek týgili, oiyma aludyng ózi maghan auyr. Shirkin-ay, mahabbat turaly shabyttanyp jyr jazghan Pushkin qanday baqytty edi. «Ya vas lubiyl» sekildi ólendi qyzdardyng padishasyna oqysang da talyp týsetin shyghar. Álde Pushkiyn, Lermontov nemese Eseninning ólenderining birin ózim jazghanday etip joldap jibereyin be? Úly aqyndardyng jazghan óleni maghan bir qyzmet jasasa - onyng nesi aiyp? Joq, olay isteuge de bolmaydy. Bilip qoysa, úrlyghymnyng ýstinen týsip, masqaram shyghady.

Sol jyldary mening kitaphanamda qalanyng syrtyndaghy bazardan, evrey kempirinen satyp alghan, mәshinkamen basylyp, kitapsha siyaqty etip shygharylghan, sovet ýkimetine qarsy bolghany ýshin sottalyp, lageride qaza tapqan orys aqyny Osip Mandelishtamnyng ólender jinaghy bar edi.

Mandelishtamnyng mahabbat turaly jazghan bir óleni maghan qatty únaytyn. Onyng ýstine ol aqynnyng ólenderi týgili, ózin de, óner adamdary ghana bolmasa, qarapayym halyq bilmeydi. Eshbir oqulyqta onyng esimi atalmaydy. Aqynnyng ólenin әdemilep kóshirip, eng jaqyn qúrbysy arqyly Mahabbatqa berip jiberdim.

 

Ya naravne s drugimiy

Hochu tebe slujiti,

Ot revnosty suhimiy

Gubamy vorojiti.

Ne utolyaet slovo

Mne peresohshih ust,

Y bez tebya mne snova

Dremuchiy vozduh pust.

 

Ya bolishe ne revnuy,

No ya tebya hochu,

Y sam sebya nesu ya,

Kak jertvu palachu.

Tebya ne nazovu ya

Ny radosti, ny lubovi.

Na dikui, chujui

Mne podmenily krovi.

 

Eshe odno mgnovenie,

Y ya skaju tebe,

Ne radosti, a muchenie

Ya nahoju v tebe.

I, slovno prestuplenie,

Menya k tebe vlechet

Iskusannyy v smyateniiy

Vishnevyy nejnyy rot.

 

Vernisi ko mne skoree,

Mne strashno bez tebya,

Ya nikogda silinee

Ne chuvstvoval tebya,

Y vse, chego hochu ya,

Ya viju nayavu.

Ya bolishe ne revnui,

No ya tebya zovu.

Kelesi kýni ol eng jaqyn qúrbysy arqyly maghan hat berip jiberipti. Óz hatynda meni erekshe adamdardyng biri sanaytynyn aityp, dos bolugha kelisim beripti.

 

HHH

Hatyma bergen Mahabbattyng jauabyn alghan son, baqyttan basym ainaldy. Úzaq kýttirmey ony kinogha shaqyrdym. Ol kelisti. Sabaqtan keyin ekeumiz kinogha bardyq. Kinoda otyrghanda bir әdemi sezim túla boyymdy eritip, Mahabbatqa qarap elegzy beremin. Aqyryn ghana qolynan ústap, sýiriktey әdemi sausaqtaryn qysyp qoydym. Ol maghan kózining astymen kýlimdep bir qarady da, kinony kórip otyra berdi.

Kinodan shyqqannan keyin balmúzdaq satyp әperdim. Ekeumiz «Arman» kinoteatrynyng artyndaghy sayabaqtaghy oryndyqtardyng birine otyryp, әngime soghugha kiristik. Maghan ol jazghan ólenimdi qatty únatyp qalghanyn aityp berdi. Taghy ne jazyp jýrgenimdi súrady. Osy sәtte meni bir saytan azghyryp, maqtanshaqtyghym ústap:

- Mening jazghan povesim de bar, - dep ótirikti soghyp jibermeymin be...

- Maghan oqugha bershi, - dep ol jabysa ketti.

Ábden sasyp qalghan men ne aitarymdy bilmey abdyrap:

- Kórsetpey-aq qoyayynshy, úyalamyn, - dedim.

- Oqugha bershi, әitpese, renjiymin, - dep ol onan sayyn qiyldy. Jaghdayym auyrlay bastady. Mandayymnan ashy terim búrq ete qaldy.

- Jaraydy, kórseteyin, biraq sen de mening bir ótinishimdi oryndaysyn!

- Ol qanday ótinish?

- Sen de meni jaqsy kóretinindi aitasyn. Sosyn betinnen bir sýigizesin.

- Men senimen endi....

Mahabbat maghan renjip, ketuge ynghaylandy. Isim nasyrgha shaba bastady. Ony bileginen ústay aldym da:

- Ókpelemeshi, jay, әzildegenim ghoy. Dýisenbi kýni mektebine әkelip beremin. Kelistik pe? - dedim men bәrin juyp-shangha tyrysyp.

- Kelistik.

Áriyne, maghan ózim jaqsy tanityn, kóp adamgha beymәlim jazushylardyng shygharmalarynyng birin kóshirip aparugha bolatyn edi. Biraq men búl joly ótirik aitugha úyaldym. Jәne Mahabbatty shyn sýietinimdi dәleldeu ýshin povesti jazugha bel budym. Osylaysha, eki kýn boyy úiyqtamay «Kogda uletayt lastochki» degen oryssha povesti jazyp shyqtym.

Búl hikayada soghysta jýrip qaza tabatyn qazaq soldatynyng elimen, jerimen qoshtasatyn sәti onyng artynda qalghan balasynyng kózimen beynelenedi. Jazghan povesimdi tor kóz dәpterge marjanday qylyp kóshirip, Mahabbatqa aparyp berdim. Ol oqyp bolghan song shygharmamdy tez qaytardy. Ýige kelgennen keyin dәpterding ishinen hat tauyp aldym.

- Men de seni jaqsy kóremin, - dep jazylghan bolatyn ol hatta...

 

HHH

Mektep jayyna qalyp, sabaqtan qashyp endi ekeumiz jiyi-jii kinogha baratyn boldyq. Eki aidan song Mahabbattyng әke-sheshesi «Qazaqstan» kinoteatryna jaqyn jerden ýy alyp, kóship ketti. Endi búrynghyday kýnde bolmasa da, әr jeksenbide kezdesip túrugha uaghdalastyq. Ekeumiz de aptanyng sonyn taghatymyz tausylyp kýtushi edik. Siyrek kezdesu bir-birimizge degen yntyzarlyghymyzdy odan sayyn arttyra týsti. Sәl keshigip qalsam Mahabbat búrtiyp, maghan ókpelep qalatyn. Búrtighanda betinde bolmashy bir shúnqyr payda bolyp, onysy bet-әlpetine әdemi kórik beretin.

Jeksenbi sayyn Mahabbattyng ýiining janyndaghy «Qazaqstan» kinoteatryna kinogha baru ýirenshikti әdetimizge ainaldy. Jәne qanday kino ekeni ekeumizge  de bәribir edi. Ýndi kinosy ma, Batystyng kinosy ma.., talghamaymyz. Kino tek syltau ghana. Shyndyghynda bir-birimizdi kóru ýshin ghana oghan kirip jýrgenimizdi ekeumiz de ýnsiz týsinemiz. «Qazaqstan» kinoteatrynda bolatyn filimderding biyleti de asa qymbat emes. Bar-joghy 20 tiyn. Eki serialy kinogha kirsek Mahabbat ekeumizge 80 tiyn ghana ketedi. Onyng ýstine sol jyldary men Torghay oblysy, Jangeldin audanynyng «Jana ómir» gazetine әngime jiberip túratynmyn. Gazetten keyde maghan 10-15 somday qalamaqy keledi. Múnday aqsha Mahabbatty qalay qydyrtsam da emin-erkin jetedi. Ne dep bara jatyrmyn men, dәl osynday baqyt qúshaghynda jýrgenimde, tiyn-teben degen de tәiiri sóz bolyp pa.

Kinodan shyqqan song Paster (býgingi Maqataev) kóshesine jaqyn jerdegi sayabaqqa baryp, qydyryp, kýn batqansha әngime soghamyz. Ángimemiz de tausylmaushy edi-au! Mahabbat orys mektebinde oqyghanymen qazaqshany da jetik biledi eken. Sondyqtan ekeumiz keyde oryssha, keyde qazaqsha, keyde oryssha men qazaqshany aralastyryp sóilese beremiz. Biraq qay tilde sóileskenimiz biz ýshin asa manyzdy da emes edi. Biz bir-birimizdi tilsiz-aq týsinetinbiz. Sýiem-kýiem degen sózderdi aitpasaq ta, bir-birimizge degen yntyzarlyghymyzdy kózimizben-aq úqtyratynbyz.

Býgin taghy da kinodan shygha salysymen sayabaqqa qaray ayandap kelemiz. O, úly Jaratushy!  Ómirde de ghajayyp ertegilerdegidey kýnder bolady eken-au! Kýni keshe ghana Mahabbat maghan qaramay qoyghanda qinalyp, sýiikti aqynym Múqaghalidyn:

 

Ghashyqpyn!

Shyn ghashyqpyn sol adamgha!

Men bolmasam bolmayyn. Sol aman ba?

O, tәnirim! Netken jan qayyrylmaytyn!

Jýregi etten be, әlde qoladan ba?

-  degen óleng joldaryn oqyp, jýregimdi júbatqan ailarymnyng bәri artta qalyp qoydy. Endi mahabbattyng balday sharabyna mas bolyp, basym ainalyp, lýpildegen jýregim jarylyp kete jazdap, shattyqtyn, quanyshtyng әnin shyrqap keledi.

Artynan jýgirgen talay bozbalanyng birine de qaramay qoyghan, kórkine aqyly say, әlemdegi eng súlu Mahabbat mening janymda otyr. Jәne jәy ghana emes, suyqtan tonyp, aghashtyng bútaghynan pana izdegen torghayday qoynyma tyghyla týsedi. O, Jaratqan! Seneyin be, senbeyin be búghan? Týsim emes pe búl?

Ayaq astynan kýn suytyp, jaurap qalghan Mahabbattyng maghan jabysa týskeni ýshin tabighatqa degen rizashylyghym da sheksiz edi. «Kýn suyp ketti, ýige qaytayyq» degen sózdi aitudyng ornyna qayta kerisinshe Qúdaydan kýnning odan beter suytyp, Mahabbattyng maghan onan sayyn jabysa týskenin tileymin. Onyng qasymda úzaghyraq boluy ýshin bar-ónerimdi salyp, qúbyltyp, neshe týrli әngime aityp kónilin aulaugha tyrysamyn. Auladaghy, mekteptegi oqighalar turaly әngimelerim týgesilgende  Mahabbat sýiip tyndaytyn әdebiyet taqyrybyna oiystym.

Sol kýni men oghan Múqaghaly turaly aityp berdim. Áserlirek shyghu ýshin, әngimemning key tústaryn qoylatyp, Múqaghalidyng ómirinde bolmaghan oqighalardy da oidan shygharyp, onyng oqystan qaza tapqany turaly ótirikti de qosynqyrap jiberdim. Shyndyghynda ólenderin sýisinip oqyghanym bolmasa aqynnyng qalay dýnie salghanyn bilmeushi edim.  Dәl osy uaqytta janaryn múnnyng sәulesi shalghan Mahabbattyn:

Sonda ol, qalay opat bolghan? -  dep súrap qalmasy bar ma?

Taban astynda ótirik oilap shygharudyng múnday sheberi bolarmyn ba.

- Bireuler týnde kóshede kele jatqanda pyshaqtap ketipti. Ólerinen eki kýn búryn sonyng bәrin sezgendey bolyp, ómirge bazynasyn aityp,  qayyngha arnap óleng shygharypty - dedim men betim shimirikpesten. Ótken joly men oghan Eseninning tamyryn almaspen qiyp, songhy ólenin qanymen qalay jazyp ketkenin әngimelep bergenimde Mahabbattyng kózine móltildep jas kelgen. Sonysyn qatty únatyp qalghandyqtan, Múqaghaly turaly әngimemning de boyauyn qolymnan kelgenshe qalyndatyp jatyrmyn. Senimdirek bolu ýshin Múqaghalidyng ólerining aldynda jazghan óleni dep «Japyraq jýrek jas qayynyn» bar ónerimdi salyp oqy jóneldim.  Biraq Mahabbat ólendi sonyna sheyin oqytqyzbay sýiriktey әdemi sausaqtarymen mening auzymdy basa qaldy.

- Endigәri, múnday ólenderdi oqymashy.

- Nege?

- Qayghyly ólenderdi únatpaymyn.

Kesh týsip, dýniyeni jan-jaqtan tóngen qaranghylyqtyng qong túmany biyley bastady.  Sayabaqta qúlaqqa úrghan tanaday tynyshtyq ornady. Búl hikayanyng jalghasyn men bilemin degendey ekeumiz otyrghan oryndyqtyng janynda ósip túrghan aq qayyng ghana ýnsiz túnjyraydy. Sezdirmeuge tyryssa da, Mahabbattyng qatty jauray bastaghanyn bayqadym. Kurtkamdy sheship, onyng denesine jauyp, qymtay bergenimde, rabayda qolym onyng anaryna tiyip ketti. Mahabbat selk ete qaldy. Úyalghannan tipti, qúlaghyna deyin  qyzaryp ketti. Al, mening boyymda bir tәtti diril jýrip ótti. Ýzilip qalghan ýnsizdikti Mahabbat jalghady.

-Óskende kim bolasyn, jazushy ma, әlde aqyn ba?

- Jazushy bolamyn. Saghan arnap bir ýlken roman jazamyn.

- Klasno! -dep qolyn shapalaqtady. - Biraq oghan deyin sen maghan arnap bir óleng shygharshy. Po-jja -luysta!

- Onda sen de mening bir tilegimdi oryndaysyn. Erninnen bir sýigizesin? Jaray ma?

Jauap beruding ornyna Mahabbat syqylyqtap kýldi.

- Sen nemene, qyzdardyng erninen sýimeseng jýre almaytyn «maniyaksyn» ba? Ózindi jaqsy kóretinimdi bilesing ghoy. Sol jetkilikti emes pe?

- Jetkilikti ghoy. Biraq sýiisken kezde adamnyng qanday sezimdi basynan keshetinin bilgim keledi.

Mahabbat ýndemedi. Ýndemeuin men ishimnen kelistige sanadym. Solay ekenine tipti esh kýmanym da bolghan joq.

 

HHH

Men ýshin taghy da azapty kýnder bastaldy. Oryssha óleng jazu qanday mashaqat júmys bolsa, qazaq tilinde óleng shygharudyng azaby odan kem emes eken. Jazghandarym, kónilimnen shyqpay ondaghan óleng jyrtyldy. Oqudy mýlde úmyttym. Esil-dertim - Mahabbatqa arnap óleng shygharu. Mahabbaty esinen tandyryp jibere jazdaytyn tanghajayyp ólendi oqyp berip, onyng erninen sýigen sәtimdi elestetkenimde, jýregim bәigede shapqan attardyng túyaghynday dýrsildep, sol tәtti udyng dәmin saghyna kýtip, týni boyy úiyqtatpay qoyady.

Alayda, bir kýn ótti. Ólenim jazylghan joq. Eki kýn ótti. Taghy da sol jaghday. Ýsh kýn ótti. Sabaq jayyna qaldy. Mekteptegi ústazdarym eskertu jasady.  Tórt kýn ótti. Fizika, himiya pәninen eki aldym. Biraq  Mahabbatqa arnalghan tanghajayyp óleng tumady. Oy sharshatyp, janym jýdep ketti.  Besinshi kýni Mahabbatty tang qaldyratyn óleng jaza almaytynyma kózim jetip, aqyndyqtan birjolata kýderimdi ýzdim.

Taghy da ýirenshikti әdetime basyp, júrttyng kóbisi bile bermeytin aqyndardan jaqsy óleng izdep, jiyendik jasaugha kiristim. Úyaludyng ornyna Berdibek Soqpaqbaevtyng Qojasynday «aqynnyng bir ólenin alghanymnan, onyng poeziyasy quaryp qalmas» degen maghynadaghy sózdermen qayta ózimdi qorghap, ar-úyatymnyng aldynda aqtalghanday bolamyn.

Sonymen ne kerek, qazaq jәne orys tilinde jazylghan talay jyr jinaqtaryn aqtaryp, men sol mahabbat jyryn Múqaghalidan taptym. Aqynnyng «Sening kózin..» degen ólenin oqyghanymda, quanghannan tóbem kókke sәl-aq jetpegendey boldy. Jetui ýshin ony tek Mahabbatqa oqyp beru ghana qaldy.

Ólenning yrghaghy, muzykasynyng synghyry, sezimning tasqyny mening kónil-kýiimnin   tabighatyn aina-qatesiz qalaysha dәl jetkizgen. Múnday ólendi Qúday nege Múqaghaligha jazghyzghan?  Mahabbatqa arnalyp menin, tek mening ghana jýregimde tuugha tiyis óleng emes pe búl! Garmoniyanyng ýilesuin aitpaghanda,  ólenning әr jolyndaghy teneulerding bәri Mahabbattyng tabighy jaratylysyn dәl surettep túrghan joq pa? Álde búryn-sondy da myna dýniyede dәl Mahabbattay perishte ómir sýrgen be? Mýmkin emes. Sene almaymyn oghan. Bәlkim Múqaghaly búl ólendi Mahabbat siyaqty qyzdy kezdestirgisi kelip armandap jazghan bolar. Eger ol onday arudy ómirinde bir ret kórgen bolsa:

 

Men naghyz mahabbatty armandaymyn,

(Ony men joghaltyp ta alghandaymyn..)

Aq qazdar arasynda aqquymdy

Ajyrata bilmegen sormandaymyn.

degen synaydaghy  ólenderdi jazuy qalaysha mýmkin bolmaq. Mýmkin, qatal túrmystyng iyleuinde jýrgen aqynnyng aityp otyrghany basqa mahabbat pa? Biraq men әri qaray ol turaly oilaghym kelmedi. Jastyqty qoynyma qysyp qúshaqtap,  erteng Mahabbatqa búl ólendi qalay oqyp beretinimdi oilap, balbyrap, tәtti úiqygha kettim.

 

HHH

Tózimim tausylyp, saghatyma qayta-qayta qarap, ekeumiz kezdesuge uaghdalasqan sayabaqtaghy joldyng jiyegine jaqyn jerdegi aq qayynnyng janyndaghy oryndyqta ony taghy da taghatsyzdana kýtip otyrmyn. Kónilim qobaljyp, jýregim órekpip Mahabbattyng keletin jaghyna qayta-qayta qaraymyn...

Alystan tanydym.  Avtobustan sekirip týsip, joldaghy shópterge sýrine-qabyna ol maghan qaray enesin saghynghan elikting laghynday jýgirip keledi. Ýstindegi songhy sәn ýlgisimen tigilgen kók kóilegining etegi jelmen jelp-jelp etedi. Qolynda kishi-girim dorbasy bar.

- Keshirshi, sayajaydan kele jatqanymyzda ayaq astynan papamnyng kóligi synyp qalyp, ýige әreng jettik. Mynau saghan. Dәmi sonday tәtti.

Dorbanyng auzyn ashyp qalghanymda, múrnymdy jaryp jibere jazdaghan apporttyng qyshqyltym hosh iyisi anqyp qoya berdi. Ýlkendigi kishkentay balanyng basynday, úqypty qolmen juylghan bes-alty almanyng ózi dorbanyng qarnyn qampityp tastapty. Bireuin alyp, tauysa almaytynymdy sezip, ortasynan bólip jartsyn Mahabbatqa berdim.

Sol kýni «Qazaqstanda» ýndining filimi kórsetilip, biyletter aldyn-ala satylyp ketipti. Kinogha kire almadyq. Biraq syrtymyzben uayymdaghan adamnyng synayyn tanytqanymyzben, ishimizden biyletting tausylyp ketip, úzaghyraq sóilesuimizge mýmkindik tughanyna ekeumiz de quanyp túrmyz. Qúddy osy kinogha bireu bizdi zorlap kirgizip әngimelestirmey jýrgendey tipti, boyymyz jenildep qaldy.

Múndayda uaqyt ta zymyraydy eken. Balqyghan temirdey qyzarghan kýnning úyasyna qalay batyp qalghanyn da bayqamay qalyppyn. Tirshilikting shulaghan jeliginen sayabyrsyghan kesh sayabaqta jayqalghan aghashtardy da maujyratyp jibergendey. Bireuisinen basqasy jelinbegen bir dorba alma sol qalpynda «meni úmytyp kettinder me?» degendey oryndyqta túr. Kólikterding de jýrisi sap tyiyla qaldy. Áldeqayda shyryldaghan shegirtkening ýni ghana tynyshtyqty búzghanday.

Týni boyy josparlaghan is-әreketimdi jýzege asyrudyng sәti týsti. Endi keshtetuge bolmaydy. Tәuekel!

- Mahabbat, saghan arnap jazghan ólenimdi oqyp bereyin be? - dedim kenetten. Qatty qobaljyghandyqtan dauysymda diril payda boldy.

- Shynymen maghan arnap óleng shyghardyng ba? Kakoy ty molodes!

Jýregimning dýrsildeuinin, dauysymdaghy dirilding sәl de bolsa da basylghanyn kýtip tynysymdy aldym. Mahabbatqa qaradym. Qobaljyp ketetin kezdegidey onyng kózderi jypylyqtay berdi. Maghan qaraghan janarynda bir tandanys bar. Múnday tandanghan janardyng súranysyn qanaghattandyrmaugha qalay dәting shydaydy?

Boyymdaghy buyrqanghan sezimning ekpinimen onyng janarynyng túnghiyghyna kózim toymay qaradym, әli de dirili basylmaghan dauysymmen, asyqpay, әr sózimdi shegelep Múqaghalidyng ólenin oqy jóneldim.

 

Sening kózing týpsiz tereng túnghiyqtan jaralghan,

Sonda jatyr mende jýrgen oryndalmas bar arman.

Sening jýzing kókte kýnnen, jerde gýlden nәr alghan.

Shashyng sening - jan baspaghan japandaghy qara orman.

 

Ótirik kórmegensip Mahabbattyng ólendi tyndap jatqan sәtindegi qimylynyng birin de nazarymnan tys qaldyrmay qyraghy saqshyday baqylap otyrmyn. Botaday jәudiregen kózderinen maghan degen búrynghydan da kýshti yntyzarlyqtyng úshqynyn bayqap qaldym. Múqaghaly poeziyasynyng qúdiretimen qyzdyng mysyn basyp, men jenip, ol jenilip barady. Sony sezip, ringte jenip bara jatqanyn týsingen boksshylarday endi ony birjolata qúlatqym kelip, bar ónerimdi sala týstim.

 

Qas-kirpiging qarlyghashtyng qanatynday qap-qara,

Ýlbiregen jýzing sening aq jibek pe, maqta ma?!

Ásem basyng әp-әdemi, mýsinine shaq qana,

Shiyedeyin erindering qyzaryp túr shoqtana.

 

Keshe kýni boyy ainanyng aldynda túryp dayyndalghanymnyng paydasy tiydi, bilem. Óleng oqu sheberligimmen Mahabattyng talday boyyn úiytyp jibergenimdi anyq sezdim. Áne kórdiniz be, ólenning kelesi shumaghy oqylghanda ol búrynghydan da kýshti sýiispenshilikpen maghan jabysyp, sýiriktey sausaqtarymen mening qolymdy qatty-qatty qysa týsti.

 

Tolyqsyghan túla boyyng shybyq pa eken, tal ma eken,

Beyneng sening bayau atqan jazghy shúghyla tang ba eken,

Kýlking sening shashylghan núr, sezing kәusar, bal ma eken,

Búl ghalamda senen artqan, sirә, bireu bar ma eken!?

 

Búl ghalamda senen artqan jan bar deuge senbeymin,

Sen solaysyn, Lәilim menin, senbe maghan, sen meylin.

Búl ghalamda senen artqan bir jan bolsa egerde,

Óz kózimdi ózim oyam, ony mәngi kórmeymin.

 

Ólenning búl joldary tipti, ekeumizding ortamyzdaghy nәzik jipti ýzip tastap, mahabbat sarayynyng qaqpasyn ashyp jibergendey boldy. Mahabbattyng basy eriksizden mening iyghyma qúlady. Ol -jenildi, men -jendim. Oilanyp-tolghanatyn ne bar, endi? Osy sәtti paydalanyp, «aytqanyndy nege oryndamaysyn?» degendey súranyp túrghan onyng shiyedey erninen sýidim. Mahabbat qarsylasqan joq. Abaysyzda qolym dorbagha tiyip ketip, jerge qúlap qalghan bir-eki alma sәkining aldyndaghy jolgha týsip alyp, sekirip biylep, tómen qaray domalay jóneldi...

 

HHH

Aspandaghy ay men kýnge qolym erkin jetip, jýregim sheksiz baqytqa kenelgen, birinen-biri asyp týsetin qyzyghy tausylmaytyn kýnder zymyrap óte berdi. Men ómirimning biyik aspanynda jarqyraghan baqyt sәulesining endi mәngi sónbeytinine senimdi edim. Biraq  tajal ajal meni Mahabbattan bir-aq kýnde mәngilikke aiyrdy.

Al, endi qúrmetti oqyrman, Mahabbattyng qalay qaza tapqany turaly әngimeni әzirshe aitpay -aq qoygha rúqsat et. Ony aityp beruding maghan qanshalyqty auyr ekenin  ózing de jaqsy týsinip otyrghan shygharsyn. Men búl әngimemde auyr operasiya jasaugha kirisken dәrigerdikindey úqypty qolmen jiyrma bes jyl boyy janymdy syzdatyp auyrtsa da tiyispey kelgen jaramnyng Múqaghaly aqyngha baylanysty jerin ghana ústap kóruge tәuekel ettim. Qúday quat berse búl mahabbat hikayasyn keleshekte, jazylyp jatqan («Mahabbat, meni júbatshy») romanymnan  oqyrsyndar. Degenmen Mahabbat qaza tapqan kýngi kónil-kýiimdegi alasapyrandy aitpay ketuge dәtim shydamay túr.

HHH

 

Mahabbattyng qaza tapqanyn estigenimde, oilamaghan jerden bireu keudeme biz súghyp alghanday selk ete týstim. Ayaq astynan myna dýniyening ne bolyp ketkenin de, qanday әreket jasau kerek ekenin de týsine almay miym istemey qaldy.  Aqyl-oyynan adasqan ghariptey birese otyryp, birese túryp, jylay beremin. Jalghyz dosym jýregim ghana seriginen mәngilikke aiyrylghanyn birden týsinip, búzyp shyqqysy kelgendey bolyp toqtamay dýrsildep, kóterilis jasap, bar kýshimen keudemdi qayta-qayta sogha jóneldi.

Kóshege shyghyp taksy ústadym.

- Seyfullin men Paster kóshesine deyin aparyp tastanyshy, aghatay!

- Ýsh som.

- Jaqsy.

Taksy jýrgizushi auzy jabylmay sóiley beretin kisi eken. Kózimning búlauday bolyp isip ketkenin kórip, ne bolghanyn, nege jylaghanymdy qoymay súrap jatyr. Al, mening dәl osynday halde onymen sóilesuge mýlde kónilim soghyp túrghan joq. Bes minutta zaulatyp alyp keldi. Qaltamnan on som alyp berdim de, artynan jau quyp kele jatqan adamday taksiyden atyp shyghyp, Mahabbattyng ýiine qaray jýgire jóneldim. «Artyq aqshanyzdy alynyz» dep sonymnan aighaylaghan dauysqa búrylyp ta qaramadym. Endi onyng maghan qajeti qansha?

Mahabbattyng ýiining janyna edәuir adam jinalyp qalypty. Bireuler aulada kiyiz ýy tigip jatyr. Ýshinshi qabatqa kóterilip pәterine kirdim. Qaptaghan kisi. Eshqaysysyn tanymaymyn. Qayghydan janshylghan jýregimdi onan sayyn ezip jibergen Mahabbatty joqtap jylap-syqtaghan ashy dauystar estiledi. Meni kórip, esirkegen bir adam joq. Kónil aitugha kirip shyqqan synyptastarynyng biri dep oilap jatqan shyghar.

Olar Mahabbattan mәngilikke aiyryludyng men ýshin qanday auyr qayghy ekenin qaydan bilsin? Olar Mahabbattyng mening ómirimdi núrlandyryp túrghan ghajayyp kýn bolghanyn qaydan bilsin?  Olar sol jaryq kýnnen aiyrylghan mening janymnyn    endi qara týnekke ainalghanyn qaydan bilsin? Olar qatal taghdyrdyng jýregime ósip shyqqan әdemi gýlimdi júlyp әketkenin qaydan bilsin?  Olar...

Bir uaqytta tórgi bólmeden Mahabbattyng anasynyng qúlynyn joqtap, botaday bozdaghan ashy dauysy estildi.  Qazaqsha joqtau aityp jatyr. Anasynyng zarly joqtauy say-sýiegimdi syrqyratty.

 

Mingende aty ker me eken,

Mandaydan aqqan ter me eken?

Ashy bir dauysym shygharsam,

Anamnyng dauysy der me eken?!

 

Qúdayym-au, qazaq sóz sýiekten ótedi deushi edi! Myna ashy sózder sýiegimnen ótpek týgil, ony ýgitip jibergendey bolyp buyn-buynym bosap, sylq etip divangha otyra kettim de, kózimning jasyn toqtata almay, egilip jyladym.

Tórgi bólmeden túnghysh ret Mahabbattyng anasyn kórdim. O, Tәnirim! Tabighat-Ananyng múnday da sheberligi bolady eken-au! Soyyp qaptap qoyghanday Mahabbat anasynan aumay qalghan eken. Qúddy Mahabbat ólmegendey, Múnlyq pen Zarlyq bir-birimizben kórisip joqtasyp, men - bosaghada, ol bolsa - bólmening tórinde jylap otyrghandaymyz. Qabyrghada qaraly lentasy bar Mahabbattyng bәrimizge búrtiyp qaraghan sureti ilinip túr. Maghan ókpelegende dәl osylay búrtiyp qaraushy edi.

Ári qaray myna kóriniske qaraugha dәtim shydamay dalagha shyghyp kettim. Kónilimdegi búlttar onan sayyn nóserletip, kózimning jasy tiylmay qoydy. Búl ne degen tausylmaytyn kózding jasy edi, aspan tesilip ketkendey bolyp, keyde qatarynan birneshe kýn boyy jauatyn Almatynyng sәrkil janbyrynday aghyl-tegil  jylasam da toqtaytyn emes. Janyma daua izdep, dýkennen temeki satyp alyp, qoyyp ketken shylymymnyng uly týtinin qayta-qayta toymay sordym.

Ertenine júrt Mahabbatty songhy sapargha shygharyp saldy. Men búl qayghyly kórinisting bәrin aulada ósken aghashtyng janynda túryp baqylap, Mahabbattan mәngilikke aiyrylghanyma әli sene almay, mәngirep baramyn.

Áne, onyng sýiegi salynghan qaraly tabytty úlarday úlap-shulaghan júrt jylap-syqtap kólikke salyp jatyr. Zarlap joqtaghan әielderding bәri qalyp qoyyp, zirat basyna baratyn erkekter asyghyp, ýiding janyndaghy avtobustargha qaray ketip barady.

Nege myna júrt sonshama Mahabatty qara jerding qoynyna tapsyrugha asyghady? Qalaysha sender kózdering qiyp әlemdegi eng súlu perishteni óz qoldarynmen tamúqtyng týnegine tastay salasyndar? Netken bezbýirek, qatal edinder adamdar!

Men zirat basyna barmay, qalyp qoydym. Qalay baram? Jýregimdi núrlandyrghan sәulening qabirge qoyylyp, qara topyraqpen kómilgenin qalay kórem? Qalay shydaydy oghan jýregim?

Bara almaghanym ýshin keshir meni Mahabbat? Men ol jaqqa senimen mәngilikke qoshtasqym kelmegendikten barmadym. Óitkeni sene almaymyn sening ólgenine. Meni bar jan-tәnimen jýregi eljirep sýigen jannyng dәl osylay ayaq astynan  bir kýnde ghayyp boluy qalaysha mýmkin bolmaq?  Seni júrt ziratqa emes, basqa jaqqa alyp ketti. Basqa...

Taghdyr ótkir qanjarymen jýregimdi osyp ótti. Endi odan aqqan qandy qalay toqtatarymdy bilmey, ziratqa emes, jaramdy emdeu ýshin Mahabbat ekeumiz talay qydyrghan sayabaqqa bardym. Aqyl-esin joghaltqan jyndy adamday keshke deyin  sayabaqta jýrdim de qoydym. Ne ýshin ekenin ózim de bilmeytin maghynasyz jýris.

Jaz ortasy. Tamyljyghan tabighat, búrynghysynan da erekshe qúlpyryp, sәndene týsipti. Dalada bayau esken boyyndy sergitetin bir әdemi qonyr-salqyn jel bar.  Kýn  taudan asyp, qyzyl torghynday tolqyndanyp batyp barady.  Sayabaqtaghy kózindi quantyp jaynaghan gýlder, bir-birimen syrlasyp, tenselip, japyraqtary jetilip, jazghy jasyl kiyimimen qúlpyrghan aghashtar, sayraghan qústardyng әni adamnyng esin alyp, qonyraulatyp qyzyq dumangha shaqyryp túrghanday. Biraq býgingi kóz aldymdaghy jazdyng jәili keshindegi әdemi suretting bәri jaraqat alghan jýregimning jarasyn emdeuding ornyna, qayta onan sayyn auyrtyp, kerisinshe oghan búrynghydan da qalyng qayghy jamap berip jatyr.

Kýn batyp, dýniyening tórt búryshynan tóngen qaranghylyq kózdi baylaghanda júrttan jasyrynghanday úrlanyp Mahabbat ekeumizding talay syrymyzdyng kuәsi bolghan Múqaghalidyng qayynynyng qasyna keldim.  O, ghajap! Búryn-sondy  kelgenimde ylghy da jarqyrap qarsy alatyn aq qayyn, búl joly qayghyma ortaqtasyp, jylap túr.

Kýzding salqyn keshinde Mahabbatty aimalaghanday ony qúshaqtap, ishimdegi auyr tolqyn jýregimning jaghalauyn úrghanda kózimnen jas toqtamay parlady. Keudemning astynda bir zat  solqyldap jylaghanday bolady. Jýrek. Kimning jýregi? Meniki me, әlde qayyndiki ma?

 

Bar joghy mende bir jýrek,

Ol ólse mәngi ketkenim.

Sendegi semse myng jýrek,

Kelgende jasyl kóktemin,

Tiriler qayta dýrkirep.

 

Japyraq-jýrek jas qayyn!

Janymyzdy aiyrbastayyq?

Adam bop jýrseng qasqayyp,

Qayyng bop túram qasqayyp,

Tәuekel, aiyrbastayyq!

 

Ómirge-ómir jalghasyp,

Anamyz jerge jarmasyp,

Birde adam, birde qayyng bop,

Sýreyik ómir almasyp....

(Jalghasy bar)

ABAI.KZ