Últtyq qúndylyqtaryn Islammen ýilestirgen músylman qazaq halqy imandylyqqa úiysqan sayyn jamaghattyng ruhany dýniyelerge súranysy artuda. Islam qúndylyqtaryna terennen boylaghan bauyrlarymyzda izgilik pen qúlshylyqqa degen qúlshynys bayqalady. Yqylym zamannan músylmanshylyqqa yqylasy aughan, adamgershilikti tu etken el halqynyng diny sauaty bir satygha kóterildi. Ýntaspadaghy uaghyzdargha, ghibratty beynekórinisterge, taghylymdy teletuyndylargha súranys kýsheydi. Endeshe, qaytpek kerek? «Temirdi qyzghan kezde soq». Qazaq kinosy taghy bir jana ruhany tuyndymen tolyqty. Jana filim - «Bir kem dýniye» kórermenge jol tartty.

Filimning produseri hәm ssenariyin jazghan belgili jurnalist Orynbasar Baltabayúly, al qoyshy rejisseri Tólegen Beyset. Basty rólderde - QR enbek sinirgen qayratkerleri - Orazhan Sәduaqasúly, Sholpan Sirgebaeva, belgili akterler - Azamat Satypaldy, Jalghas Tolghanbay, t.b.

Filimde qarapayym auyl aqsaqalynyng ómiri bayandalady. Eshkimmen qaq-soghy joq Músa aqsaqaldyng ómirlik ústynymy - adal aqsha tabu, manday termen kelgen nan tәtti. Qartaydym-au demey, tannan qara keshke deyin tynym tappaydy. Tapsyryspen at әbzelderin jasaydy. Ózi qolóner sheberi. Qúday qosqan qosaghy Núrjibek te ýy sharualarymen әure. Bala men kelini qalada júmys isteydi. Sondyqtan shal men kempirding sharaudan sharshaugha uaqyty joq.

Últtyq qúndylyqtaryn Islammen ýilestirgen músylman qazaq halqy imandylyqqa úiysqan sayyn jamaghattyng ruhany dýniyelerge súranysy artuda. Islam qúndylyqtaryna terennen boylaghan bauyrlarymyzda izgilik pen qúlshylyqqa degen qúlshynys bayqalady. Yqylym zamannan músylmanshylyqqa yqylasy aughan, adamgershilikti tu etken el halqynyng diny sauaty bir satygha kóterildi. Ýntaspadaghy uaghyzdargha, ghibratty beynekórinisterge, taghylymdy teletuyndylargha súranys kýsheydi. Endeshe, qaytpek kerek? «Temirdi qyzghan kezde soq». Qazaq kinosy taghy bir jana ruhany tuyndymen tolyqty. Jana filim - «Bir kem dýniye» kórermenge jol tartty.

Filimning produseri hәm ssenariyin jazghan belgili jurnalist Orynbasar Baltabayúly, al qoyshy rejisseri Tólegen Beyset. Basty rólderde - QR enbek sinirgen qayratkerleri - Orazhan Sәduaqasúly, Sholpan Sirgebaeva, belgili akterler - Azamat Satypaldy, Jalghas Tolghanbay, t.b.

Filimde qarapayym auyl aqsaqalynyng ómiri bayandalady. Eshkimmen qaq-soghy joq Músa aqsaqaldyng ómirlik ústynymy - adal aqsha tabu, manday termen kelgen nan tәtti. Qartaydym-au demey, tannan qara keshke deyin tynym tappaydy. Tapsyryspen at әbzelderin jasaydy. Ózi qolóner sheberi. Qúday qosqan qosaghy Núrjibek te ýy sharualarymen әure. Bala men kelini qalada júmys isteydi. Sondyqtan shal men kempirding sharaudan sharshaugha uaqyty joq.

Aqsaqaldyng armany - qasiyetti meken - Mekke qalasyna sapar shegip, qajylyghyn óteu. Tapqan-tayanghanyn «ýy bankisi» - qara jәshikke salady. Kempiri de qarap jýrmey, sýt satudan týsken tiyndardy jәshikke jinaydy. Aqshanyng basy qúralghanda shal shetelge shyghatyn tólqújat jasatpaq bop halyqqa qyzmet kórsetu ortalyghyna barady. Kompiuter qúrghyr qariya túrghan ýiding salyghy birneshe jyldan beri tólenbegenin anyqtap berdi. Shaldyng saly sugha ketip, jәshikke salghan aqshasyn salyqqa qúyady. Búl - aqsaqaldyng basyna týsken birinshi ómir synaghy edi.

Tiri adam tirshiligin jasamaq. Otaghasy men otanasy jyldar boyy tiynnan tenge qúraydy. Qajylyqqa barugha bir qadam qalghanda, әuejayda kedendik tekseruden ótkizerde Músa atanyng ýmiti taghy ýziledi. Taghy da - salyq... Aqsaqal 5-6 jyl búryn auylgha kireberis jolda kólik apatyna úshyraydy. Ózi aman qalady. Al kóligining kýl-talqany shyghady. Kóligining salyghyn tólemegeni ýshin oghan shetelge shyghugha rúqsat bermeydi. Qariyanyng kóz jasyn qatal zang týsinsin be?! Aqsaqaldyng ayaghyn tenge taghy «túsaulaydy». Joldasyn Mekke-Mәdinagha shygharyp salghan Núrjibekting de ýmiti kýpti bop, kónili bosap qoya beredi. Bir kem dýnie degen osy bolar.

Tuyndy kórermenin birde jylatyp, birde jigerlendiredi. Tipti, qajylyq ýshin sauyn siyryn satarda malyn qimay, kóz jasyna erik bergen Núrjibekpen birge jylaysyn.

Filim ómir qiynshylyqtaryna moyymay kýresuge ýndeydi. Kónilge jiger syilaydy. Qazaqtyng sanasyna sinip, boyynan kórinis tapqan asyl qúndylyqtardyng biri - ar men úyat sekildi úly úghymdy qasterleuge, arzan abyroygha, qu dýniyege aldanbay, ardy saqtaugha shaqyrady.

Filimde Qayrat әkesine tapqan tabysyn tolyghymen beretin túsy bar. Biraq balasynyng suyt jýrisinen kýdiktenedi. Tangha tayau bir sómke aqshagha kózi týsedi. Kóldeneng kelgen kók dollardy adal jolmen tappaghanyn ishi sezip, ashugha bulyghady. Qart aram jolmen tapqan aqshany betine shashyp, aqshany aryna  ayyrbastamaydy. «Býitip tapqan baylyghyng qúrysyn», - dep auylgha tartyp ketedi. Ar-namys, úyat, shynshyl sekildi qasiyetterdi boyyna jinaghan Músa qariya tek ózin emes, ózgelerdi de osyghan ýiretedi. Osylaysha býtin auylgha ýlgi bolady hәm abyroyy artady.

«Dýiim júrt sózin tyndap, pikirine qúlaq asqandy abyz deydi. Auyl-aymaqqa әmiri jýretindi aqsaqal ataydy. Al eldik sanany qalyptastyra almay, auyl-aymaq kýibenining shyrghalanynda jýrgendi shal deydi», - deytin teneui bar jazushy Sheraghannyng (Sherhan Múrtaza).

Keyipker naghyz auyl qariyasynyng rólin somdaydy. «Auylda shaldar kóp, alayda aqsaqaldar azayyp bara jatyr», - dep kýrsingen keybireulerdi «e, bәse qazaqtyng qariyalary әli de bar eken ghoy» degen oigha jeteleydi.

«Kempirding siyrmen qimay qoshtasqan túsy qatty әser etti. Kózge jas almau mýmkin bolmady. Bizder, qazaqtar qalagha kelip, maldyng qadirin úmytyp bara jatyrmyz ghoy. Bәrimiz de auyldan shyqtyq qoy. Siyrdyng sýtin iship, etin jep, kýsh-quat alghan adamnyng birimin. Týsirushi toptyng jigitteri auyl tirshiliginen habary bar eken. Álsiz túsymyzdy kózimizge kórsetip berdi. Búl adamdy tazalyqqa, imandylyqqa ýiretetin filim eken. Qadamdaryng qútty bolsyn, jigitter», - dedi filimning túsaukeser saltanatynda M.Áuezov atyndaghy drama teatrynyng diyrektory Esmúhan Obaev aghynan jarylyp.

Filologiya ghylymdarynyng doktory Sәrsenbi Dәuitúly da alghan әserimen bólisti. «Bireu әigili jazushy Shynghys Aytmatovtan: «Osy siz ýlken abyroygha qalay qol jetkizdiniz?» - dep súraghan eken. Sonda ol: «Meni әueli әielim syilady, sosyn kórshilerim qúrmet kórsete bastady. Odan keyin qoghamnyn, sosyn әlemning yqylasyna bólendim», - dep jauap beripti. Qaranyzdarshy, qanday ghaniybet?! Mineki, kórdinizder me, músylman әielder erlerine qanday qúrmet kórsetken?! Qazaq әielderi múnday iygilikten kende emes. Islamda kýieuining rizalyghyn alghan músylman әielding syiy - Jәnnat degen. Filimde kórgenimizdey, Núrjibek qaryndasymyz kýieuining qas-qabaghyna qarap, razylyghyn alugha tyrysady. Búl filimning jastargha berer paydasy mol. Shal men kempirding ónegeli ómiri bizge de sabaq boldy», - dedi jazushy-ghalym S.Dәuitúly.

Qysqasy, kóp estigennen bir kórgen artyq. Tirshiligi men qúlshylyghyn qatar alyp jýretin Músa aqsaqal men Núrjibek apanyng qayghysy men quanyshyna ortaqtasqynyz kelse, «Bir kem dýniyeni» kóriniz.

Bayqoja BAYTÚRSYNÚLY

P.S.

2013 jyldyng 7 nauryzynan bastap elimizding kinoteatrlarynan «Bir kem dýniye» filimi kórsetile bastaydy.

Kónilge kóp oy salar kinodan qúr qalmanyz. Baylanys telefondar: + (727) 313 14 89, 8 777 677 25 78, 8 707 836 33 93