Damu ma, toqyrau ma?
Syrt kózben qarasaq, qazirgi otandyq televiziya qaryshtap damyp kele jatqanday kórinedi: keybir telearnalar әzil-qaljyndy sitkomdar men dramalyq serialdar týsirip jatsa, endi biri realitiy-shoular men interaktivti habarlardy kórermen nazaryna úsynyp jýr. Biraq týptep kelgende, otandyq arnalar ótken ghasyrdyng 90-jyldarynyng orta sheninen «sary basylymdardyn» izimen jýrip ótip, endi ghana tәubesine kelip jatqan reseylik arnalardyng qateligin qaytalap jatqan joq pa dep qorqasyn. Tayauda «NTV» arnasynda sensasiyany qughan «Maksimum», «Razvod po-russki» baghdarlamalary jabylyp, intellektualdy әri aghartushylyq baghytyndaghy «Svoya igra» habary efirge qayta oraldy. Sebebi kórermenderding ózderi «Sarylyqtan sharshadyq, úrpaqty dýbәra etip boldynyzdar!» dep narazylyq tanytqany sol-aq eken, «NTV» arnasynyng basshylyghy jana konsepsiya úsynyp, búdan bylay salmaqty jobalarmen ainalysugha sert etip otyr. Jasyryn emes, bizding otandyq arnalardaghy keybir produserler «NTV»-ny býkil adamzat tarihyndaghy eng ýzdik arna» dep tanyghan song ba, solargha úqsap bagham dep, әli kýnge deyin ósek-ayan, qaueset sóz ben daqpyrt әngimening izin qualap jýr.
Syrt kózben qarasaq, qazirgi otandyq televiziya qaryshtap damyp kele jatqanday kórinedi: keybir telearnalar әzil-qaljyndy sitkomdar men dramalyq serialdar týsirip jatsa, endi biri realitiy-shoular men interaktivti habarlardy kórermen nazaryna úsynyp jýr. Biraq týptep kelgende, otandyq arnalar ótken ghasyrdyng 90-jyldarynyng orta sheninen «sary basylymdardyn» izimen jýrip ótip, endi ghana tәubesine kelip jatqan reseylik arnalardyng qateligin qaytalap jatqan joq pa dep qorqasyn. Tayauda «NTV» arnasynda sensasiyany qughan «Maksimum», «Razvod po-russki» baghdarlamalary jabylyp, intellektualdy әri aghartushylyq baghytyndaghy «Svoya igra» habary efirge qayta oraldy. Sebebi kórermenderding ózderi «Sarylyqtan sharshadyq, úrpaqty dýbәra etip boldynyzdar!» dep narazylyq tanytqany sol-aq eken, «NTV» arnasynyng basshylyghy jana konsepsiya úsynyp, búdan bylay salmaqty jobalarmen ainalysugha sert etip otyr. Jasyryn emes, bizding otandyq arnalardaghy keybir produserler «NTV»-ny býkil adamzat tarihyndaghy eng ýzdik arna» dep tanyghan song ba, solargha úqsap bagham dep, әli kýnge deyin ósek-ayan, qaueset sóz ben daqpyrt әngimening izin qualap jýr.
2013 jyldyng ayaghyna deyin «NTV» arnasy «sarylyqtan» boyyn tazartyp, tarihy derekti-dramalyq filimder týsirudi josparlap otyr. Derekti dramalardyng taqyryby Romanovtar әuletinen bastap, Egor Gaydardyng kezenin qamtyp, tarihy «jadyny» ekranda jandandyrmaq. Múnyng ózi - ýlken kórsetkish. Salystyrma ýshin aita ketsek, bizde tarihy túlghalar turaly derekti filimder týsiru mindeti kóbine-kóp memlekettik arnalarmen, jekelegen azamattargha ghana jýktelip qoyghan siyaqty. Mәselen, býginde Resey múraghattarynan bastap, qazaq jerindegi tarihy kezenderdi qamtyghan «Alash alyptary» derekti filimder toptamasy «Qazaqstan» Últtyq arnasynda kórsetilip jatyr. «Garry Potterdi» jatqa biletin úrpaq ýshin tym alys taqyryp - Alash qayratkerleri osynday filimder arqyly jastar aldynda ashyla týspey me? Týptep kelgende, qazirgi jastar tәrbiyeni azannan keshke deyin júmysta otyratyn ata-analarynan emes, ýiding tórinde túrghan teledidardan alyp otyrghany taghy jasyryn emes.
Býgin tarihshylar «Qazaq halqy Resey qúramynda bolghan eki jarym ghasyr ishinde otarlau sayasatyna qarsy 300-den astam kóterilis bolghanyn» aitady. Sayasattanushy Erlan Qarin aitpaqshy, biz onyng nebary on shaqtysyn bilermiz, al qalghan kóterilisterding belgisiz batyrlary kimder? Aqparattyq-iydeologiyalyq salada biz óz tarihymyzdy ashpay, algha jyljy alamyz ba? Búl orayda biz televiziya men gazet jurnaliysterining aldyna tómendegidey saualdardy tótesinen qoydyq.
1. Últtyq televiziya qalay damuy kerek? «Sary basylymdar» dertinen qalay arylamyz?
2. Reseyding ózinde intellektualdy shoulargha mәn berilmek, olar da ósek-ayannan, qaueset, daqpyrttan payda týspeytinin endi týsinip jatyr, al bizde kerisinshe, qazir «sarylyqqa» boy aldyru bayqalmay ma?
Bolat MÝRSÁLIM,
«31-arnanyn» Aqparattyq baghdarlamalar diyrektory:
- Últtyq televiziya janrlyq-formasy jaghynan «velosiyped oilap shyghara almaydy», al mazmúndyq jaghynan halyqqa jaqyn boluy kerek. Qay elde bolsyn, Amerika ma, Europa ma, Aziya ma - telearnalar aqparat taratu, qoghamdyq talqylau, oiyn-sauyq siyaqty klassikalyq ýsh baghytty ústanady. Qazir dýniyejýzilik televiziya naryghy osy «ýsh kemenin» birining qúiryghynan ústap, salalanyp barady. Aytalyq, Europanyng qay elinde bolsyn, «sary basylymdar» elementterin qoldanatyn arnalar reytingte alda túr. Úlybritaniyada «Biy-Biy-Siydin» ózi reytingte kóshbasshy emes. Óitkeni jalpy halyqqa shou men sensasiya әldeqayda ótimdi.
Qazaqstangha kelsek, memlekettik telearnalar destesi salalanyp, kóbeyip keledi. Endi olardyng barlyghy Oljastyng «Qysh kitabynda» aitylghanday, «halyqty kýshtep baqytty etuden», tikeley nasihattan bas tartyp, neghúrlym salmaqty, dәl, qajetti aqparat beruge kóshu kerek siyaqty. Áytpese, biz aqparat taratqaly otyrghan 110 elding «esigi de ashylmaydy, terezesinen de sekirip týse almaymyz».
Kommersiyalyq telearnalar Batysta dýniyege kelgen formattardy Qazaqstangha jersindirip, sonyng paydasymen kýnelte bermek. Jeke kózqarasymdy aitar bolsam, telearnalar últqa, qazaqqa bet búruy kerek. Alayda biylikting sayasy mәdeniyeti tómen, sayasy jәne qarjylyq mýddeler últtyq mýddeden biyik túrghan býgingi jaghdayda búl qiyn, tipti mýmkin emes jaghday.
2. Biyligining ziyalylyq dengeyi tómen, «imperiyalyq» dimkәstiginen sauyqpaghan el qalay intellektualdy shoulargha mәn bermek? Reseyde de, Qazaqstanda da telearnalardyng qarjylyq ahualy tolyq bolmasa da, monopoliyalyq jaghdaydaghy reyting agenttigine tәueldi. Europada mysaly, býkil halyqtyng tandauy (0+) eskerilse, bizde halqynyng sany 100 000-nan asatyn qalalar ghana teleónimge bagha bere alady. Múnday jaghdayda eshtenege tanghalmaytyn qalalyqtardyng nazaryn audaru ýshin «sarylyqqa» boy aldyru bayqalady. Ýkimet arnalardy qazaqylandyramyn dese, «50-den kem emes», «otandyq ónim 30-dan kem bolmauy tiyis» degen baptardyng ornyna balamaly reyting agenttikterin qúrugha ahual qalyptastyrsa, elding 70 payyzgha juyghy qazaq halqynan túratyn elimizde qazaq baghdarlamalaryna súranys artatyn edi.
Núrlat BAYGENJE,
jurnalist, «Region.kz» jastar gazetining bas redaktory:
- Ondaghan jyldar kórermenimen birge jasap kele jatqan reseylik «Pole chudes» sekildi halyqshyl baghdarlamanyng joqtyghy otandyq televiziyanyng jәne televiziyada qyzmet etetin jurnalisterding dengeyin anghartsa kerek. Biz Qazaqstanda kәsiby jurnalister bar ekenin moyyndaymyz. Biraq halyq birneshe jyl jalyqpay kóretin birde-bir ómirsheng baghdarlama osy kýnge deyin bolghan emes. Yaghny kórermen kónilinen shyghatyn telebaghdarlama jasay almay otyrmyz. Demek, osyny izdeu qajet.
Býginde halyq esin jiyp, últtyq ruhyn, últtyq bolmysyn izdeude. Osy oraydy tiyimdi paydalanu qajet sekildi. Mәselen, «Alyp túlgha», «Alash alyptary» jәne t.b. tarihy derekti baghdarlamalar bar. Biraq búl azdyq etedi. Nege «Abay әlemimen syrlasu» sekildi intellektualdy baghdarlama jasamasqa. Sonda «Abaytanu» jana lep alyp, jana qarqynmen damushy edi. Qazirgi «HHI ghasyr kóshbasshysy» baghdarlamasyndaghy súraqtar jastardyng elsýigishtik qasiyetin asqaqtatugha tiygizer eshqanday septigi joq. Abaydyng qara sózderi, ólenderi men ómir joly, abaytanudaghy enbekterdi qamtityn intellektualdy baghdarlama ekrangha shyqsa, jastar Abayshyl bolyp, Abaysha oilar edi. Osylaysha elining naghyz patrioty bolmay ma?
Eng bastysy, bizde tarihy sujetter, oqighalar barshylyq. Biraq oghan kónil bóletin jan tabylmay jatyr. Grekter 300 spartandyqtarymen maqtansa, biyl 370 jyl bolatyn «Orbúlaq shayqasy» jayly bir auyz sóz de aitylghan emes. 50 myng jau әskerine qarsy túrghan 600 jauyngerding erliginen qanday jaqsy tarihy kino shyghar edi. Sonday-aq Kenesary hannyng últ-azattyq kóterilisin kóp serialgha arqau etuge bolady. Sonda balghyndar Jumong demey, Kenesary bolamyn dep erjetpey me? Ózderiniz biletindey, «Jau jýrek Myng bala» tarihy kinosyn halyq qanday yqylaspen qarady. Endeshe, tarihy sanamyzdy janghyrtatyn ónimderdi kóbeytu qajet.
Televiziyadaghy «sary basylymdar» dertinen emdeu ýshin, tok-shoulardy jýrgizetin estrada oryndaushylarynan tazartu kerek. Sebebi kәsiby bilimi men biligi joq, ekran mәdeniyeti men sóz saptaudy dúrys paydalana almaytyn әnshiler men artister arzan sózge iyek artady.
2. Reseyding intellektualdy shoulargha mәn berip jatqany óte dúrys. Olay deytinimiz, soltýstiktegi kórshimizding әreketin baghyp otyratyn qazaqtar erte me, kesh pe, oily, sanaly baghdarlamalargha kóshedi degen sóz.
Negizinde, býgingi televiziyada reytingti kóteru maqsatynda kórsetiletin ósek-ayannan, qaueset, daqpyrttardan aqiqat izdeytin shoular barshylyq. Áytse de, qazirgi tanda halyq talghampaz kórermenge ainalghan: úrpaghyna, ózine kerektisin ghana qaraydy. «Sarylyqqa» kónil bólip, uaqytyn qúr bosqa shyghyndaytyn kórermender azayghan.
Jolymbet MÁKIShEV, telejurnalist:
1.Keyingi jyldary Qazaqstandaghy telearnalardyng kóbisi Reseydegi sary basylymdardyng stiylin qaytalap, reyting qualap jýrgeni jasyryn emes. Olardyng eng basty problemasy - auditoriya jinau. Basqa mәselege bas auyrtyp jatqan joq. Al ózekti Últtyq taqyryptar eskerusiz qaluda. Eng ókinishtisi, bireuler osyny qazaq arnalarynyng ósip-órkendep jatqanynyng belgisi retinde kórsetkisi keledi. «Bireuding qansyghy bireuge tansyq» degenimiz osy. Rasynda da, reseylik arnalar múnday «sary stiliden» qashyp, qazir intellektualdy tok-shoulargha mәn bere bastady. Sebebi ósek-ayang men arzan әngimege qúrylghan baghdarlamalardyng bolashaghy bayansyz ekenin týsindi.
2. Jasyratyny joq, reseylikter de Batystyng dayyn teleónimderin kóbine kóshirip alady. Biraq tonyn ainaldyryp, ony orys auditoriyasyna beyimdep beredi. Bizdikilerding baghdarlamalary bir auditoriyagha baghyttalmaghandyqtan, «dýbәra dýniye» bolyp shyghady. Óitkeni qazaq últynyng qajetin óteuge arnalmaghan. Bir jaghynan, búghan naghyz tәuelsiz telearnalardyng joqtyghy da sebep boluda. Óitkeni bizdegi arnalardyng basshylary jogharghy jaqtyng qas-qabaghyna qarap otyrady. Sondyqtan ótkir taqyryptargha asa boylamay, arzanqol dýniyelermen júrttyng kónilin aulap kýn keshuge mәjbýr.
"Ayqyn" gazeti