Týkibay týsinbegendi, Ýkibay týsinedi nemese «Du-duman» jayynda birer sóz
«Du-duman» jobasy kónilge kóp oy saldy. «Habar» telearnasynan berilgen búl baghdarlama ótken jyldyng eng ýzdik jobasy dese de bolghanday. Áytse de, aitatyn mәsele az emes.
Biz «Du-dumandaghy» qoyylymdardy basynan ayaghyna deyin bayandap, ol turaly qaytadan aityp jatqymyz joq. Sebebi onyng bәri kezinde qazylar alqasy tarapynan óz baghasyn aldy. Sondyqtan búl arada konkurstan tys oryndalghan shygharmalar men bayqaudaghy ózimiz bayqaghan key tústargha toqtalyp, sol tónirekte oy qozghaghandy jón sanadyq.
Eng aldymen, «Du-duman» jobasyna qatysqan barlyq әzil-syqaq teatrlaryna rizashylyq bildirgimiz keledi. Sodan keyin osy jobany ómirge әkelgen avtor men «Habar» telearnasynyng basshylyghyna, shygharmashylyq újymgha da aitar alghysymyz sheksiz. Áytse de kónilge kóp oy salghan joba turaly aitar sóz az emes.
«Du-duman» jobasy kónilge kóp oy saldy. «Habar» telearnasynan berilgen búl baghdarlama ótken jyldyng eng ýzdik jobasy dese de bolghanday. Áytse de, aitatyn mәsele az emes.
Biz «Du-dumandaghy» qoyylymdardy basynan ayaghyna deyin bayandap, ol turaly qaytadan aityp jatqymyz joq. Sebebi onyng bәri kezinde qazylar alqasy tarapynan óz baghasyn aldy. Sondyqtan búl arada konkurstan tys oryndalghan shygharmalar men bayqaudaghy ózimiz bayqaghan key tústargha toqtalyp, sol tónirekte oy qozghaghandy jón sanadyq.
Eng aldymen, «Du-duman» jobasyna qatysqan barlyq әzil-syqaq teatrlaryna rizashylyq bildirgimiz keledi. Sodan keyin osy jobany ómirge әkelgen avtor men «Habar» telearnasynyng basshylyghyna, shygharmashylyq újymgha da aitar alghysymyz sheksiz. Áytse de kónilge kóp oy salghan joba turaly aitar sóz az emes.
Salghannan aitayyq, jobagha qatysqan teatr oryndaushylarynyng óneri bәri birdey kónilden shygha qoyghan joq. Qazaqta «әjeptәuir әn edi, púshyq aityp qor qyldy» degen astary mol ataly sóz bar. Akterlik óner, qansha degenmen oryndaushylyq óner ekeni belgili. Qanshama talantty, qanshama úly bolghanymen, ol avtordyng jazyp bergenin aitady. «Sahna kórki - til» deytini sondyqtan. Biraq bizde qazir artister ózi jazyp, ózderi oryndaytyn әdet tapty. Búl jaqsy ma, jaman ba, qanday nyshannyng belgisi ekenin bilmeymin, biraq tilge saldyr-salaq, sózge nemqúraydy qarau beleng alyp bara jatqanday. Áyteuir basyn bir bastap alady da, toyda otyrghan tamadaday «qua» jóneledi. Kórermenning qabyldamaytyn, jerinetin, jalyghatyn túsy - osy. Óitkeni oghan «mәtinnen auytqyp kettin» dep eskertu aityp jatqan avtor joq. Avtor ózi, al avtor ózi bolghannan keyin «óz sózim - ózimdiki» dep ózeureydi: oqighany aityp, bar dýniyeni bayandap berse bolghany. Áytpese, sóz jattau - akter sheberligining eng songhy satyda túrghan kerektilerining biri emes pe?! Al sózsiz sahnalyq beyne jasaymyn deu - qúr bekershilik, mýmkin de emes. Sebebi akterding auzynan shyghatyn әrbir sózding taghdyry, kórermenge әseri kógildir ekranda qatty bayqalady. Óitkeni artist kórermenning kóz aldynda: onyng túlghalyq qasiyeti, sóz saptau ýlgisi birden bilinedi. Eger býgingi әzil-syqaq teatrlarynyng artisteri ózderining tua bitken talanttaryn «Du-duman» jobasy arqyly el aldynda pash etip, akterlik sheberlikterin kórsetkisi kelse, búl kenesti әrdayym este ústaghandary jón der edim.
Dәl býgingidey jahandanugha jútylyp bara jatqan kezende sóileu mәdeniyetining tómendegeni, tilding estetikalyq tabighatynyng әlsiregeni bayqalady. Búl kitap oqymaytyn, kitap týgili, kýndelikti gazet-jurnal qaramaytyn úrpaqtyng qalyptasyp kele jatqandyghyn kórsetedi. Qazirgi jastar kýndelikti ómirde tez, qarapayym, jenil sóileu jaghyn qarastyrady. Al teledidar, teatr sahnasy osy jastardy tәrbiyeleuding bir qaynar kózi ekenin eske tútsaq, sahna adamgha tildik bilim berip, tildik daghdysyn túghyrlap, til mengergen túlghanyng qalyptasuyna yqpal etse kerek-ti. Sondyqtan «Du-duman» jobasyna qatysushy әzil-syqaq teatrlary aldaghy uaqytta osy jaghyna kóbirek mәn berip, beyneli de astarly, әzil-әjualy, satiyralyq uytqa toly, yumorgha bay, sahnalyq tilmen sóileudi qalyptastyrsa eken degen tilek bar. Oghan býgingi satirikterimizding de, artisterimizding de Qúdaygha shýkir, til baylyghy jetedi.Eng eskeretinderi sol, kórermendi bir auyz sózben kýldiremin dep otyryp, býldirip alyp, ózderi kýlkige qalmau jaghy.
Shyndyghyna kelsek, әzil-syqaq teatrlarynyng azyghy - satiralyq shygharmalar. Olar formasyna qaray satiralyq monolog, intermediya, mysal, syqaq ólen, parodiya siyaqty janr-janrlarmen iriktelui mýmkin, biraq bәrine tәn negizgi erekshelik - onyng tәlim-tәrbiyelik qyzmet atqaratyndyghynda. Satiralyq shygharmanyng sahnadan kórinis tabuy satirikting iydeyalyq kórkemdik jospary men rejiysserding sheshimine tyghyz baylanysty. Qysqasy, shygharmashylyq toptyng qyzmeti, әzil-ospaqtyng qaynar kózi, artisterding ústahanasy - «Du-dumanda» kórinis tauyp jatsa, ol quanarlyq ta, qúptarlyq jayt. Áytse de osy arada eskere ketetin bir mәsele bar: qazir osynday konkurstardy, bayqaulardy qolgha alyp, ótkize bastadyq. Dúrys. Qúptaysyn. Biraq aitys siyaqty ol da ertengi kýni aqsha tabudyn, jýlde ýlestiru, kólik aludyn, payda tabudyng bәsekesine ainalyp ketpese eken...
Eng basty útqanymyz, «Du-duman» jobasynda әzil-syqaq teatrlarynyng bir-birine degen qúrmeti men syilastyghy kórindi. Ázilkeshterimiz әriptesterining shyghuyna nemqúrayly qaramay, qayta qol úshyn berip, qoldau bildirui - ýlken jetis-tik. Ásirese, bas jýlde - shaghyn avtobus alghan «Shanshargha» ishtarlyq kórsetpey, qúshtarlyq tanytuy qúptarlyq. Demek, búl jobada materialdyq iygilikterden góri moralidik qúndylyqtar basym boldy deuge negiz bar. Sodan keyin qadamyn endi ghana tәi-tәilap basqan jas teatrlar da agha teatrdyng tәjiriybesin ala bildi degen oidamyz.
«Bitken iske synshy kóp» deydi dana halyq. Qazylar alqasynyng mýshesi Irak Elekeev «men búl qoyylymnan týk te týsingen joqpyn» dese, búl bekerden-beker aityla salghan sóz emes: búl jerde bir jetispeushilik bar. Ne jetispeydi? Ángime sonyng syr-sebebine ýnilip, sol jetispey túrghan nәrseni tauyp, jip bolsa, jalghap jiberu kerek. Sonda olqy týsken tústyng orny tolady. Áytpese, «siz eshtene týsingen joqsyz ghoy» dep Quandyqsha әzilge búryp, qaljyngha salyp kete beruge bolar. Biz búl arada Irak Elekeev aitqan qoyylymda obraz bylay túrsyn, tolyqqandy dýnie jasalmaghanyn, sahnalanbaghanyn, shiyki dýniyeni shygharamyn dep sýringenin, aqsaghanyn aita ketuimiz kerek.
Til demekshi, «Du-dumandy» kórip otyryp, key qoyylymdaryn diktofongha jazyp ta aldyq. Sosyn ony qayta-qayta tyndap, ayaghynda qaghazgha týsirip te kórdik. Irak aghamyzdiki jón: sózderi týsiniksiz, logika joq. Kemshilik sol - artister sózben júmys istemegen. Óitkeni dúrys ssenariy joq, al ssenariy bar degenning ózinde onyng ishinde sózben júmys isteytin sóz joq. Bósteki, kópirme, lepirme birdeneler. Búl arada ózderi jazghysh artiysterimiz «aytylghan auyzeki sózder sahnanyng tiline ynghaylanghan ghoy» dep aqtalmay-aq qoysyn, qajeti joq. Sahna әrqashan súlulyqty sýiedi. Áytpese «aytylatyn» sóz ben «oqylatyn» sózding ara-jigin býgingi kórermen bir kisidey ajyrata biledi. Búl arada jauapsyzdyq jatyr: «asyghys boldy, alghashqy bolghannan keyin solay ghoy... anau-mynau» dep te sebepten qorghan izdeuding reti kelmeydi. Olay deuimizge bir emes, birneshe negiz bar.
Mening týsinigimshe, әr habardyng tәlimdik, tanymdyq, taghylymdyq әseri boluy tiyis. Sondyqtan da «Du-duman» әr kezeng boyynsha beriletin qoyylymdardy ýstirt, jenil, qalay bolsa solay qarap, efirden ótkize salmau kerek. Olardyng әr sóz, әr qimyl-әreketinde kórermenning tilin damytudaghy, sózdik qoryn bayytudaghy, sahnalyq til normasyna say sóileu, aita bilu daghdysyn qalyptastyrudaghy, yumorlyq sezimder men logikalyq oilau jýiesin jetildirudegi ornymen qatar, ekran aldyndaghy kórermenning dýniye-tanymyn damytudaghy rólin de eskeru qajet. Óitkeni til men tanym tyghyz baylanysty: tilding tanymdyq sipaty sóz arqyly anyqtalatynyn eskersek, aitylatyn oy da sol arqyly kórermenge jetedi. Onsyz eshqanday kórermendi sendirip, eshtenege ilandyra da, kýldire de almaysyn. Irak aghamyz aitqan «týsinbestik» osy aradaghy baylanystardyng joqtyghynan jәne ol qoyylymda este qalar úghymnyng bolmauy dep qabyldauymyz kerek. Sebebi úghym bar jerde maghyna bar, maghyna bolmasa úghym da joq. Al ekeui bolmaghannan keyin kim ne týsinsin?! Demek, onday shygharmada oy da, qorytylyp berilgen beyne de bolmaydy degen sóz.
Barlyq telearnalaragha ortaq mәsele bolghandyqtan, telejýrgizushiler jayynda da birer sóz aita keteyin: songhy kezderi qazaq últyna jat, tabighatyna kirikpeytin bydyq sózder men oghash qimyl-isharattar payda bola bastady. Kerek deseniz, tipti sol әreketterding zamanauy dep býrkemelenip, býgingi ómir salttaryna da birtindep kóshkenin kórip jýrmiz. Keybiri ózimizding qazaqy yrghaq-maqamymyzdy, su týbindegi marjan tilimizdi joghaltyp, jenil sózge den qoyyp, dauys yrghaghymyzdy búzyp, tәlpishtikti bylay qoyghanda sholjandaugha ainaldy.
Basqasyn aitpaghanda, telehabar jýrgizetin key qyz balalardyng otyrghandary oilantady: әdette qyz balasy eki tizesin qosyp, qosylghan tizeni bir jaghyna qisaytyp, jinaqy otyrushy edi, býgingi telejýrgizushiler mamyq kreslogha jayghasyp alyp, ayaghyn aiqastyryp, sanyn jaltyratyp, «barym osy» degendey keyip tanytady. Kiygen kóilekterine deyin kónil kónshy bermeydi: omyrau túsynyng ashyq túratyny sonshalyqty, enkeyse bar «baylyghy» týsip ketetindey kórinedi. Endi, ersi-aq... Sonda deymin-au, habardy týsirip otyrghan rejisser ne qarap otyr? Bas redaktor bos emes eken, kórkemdik kenes bar emes pe? Kórkemdik kenes qazir habardy kórmey, efirden jibere salatyn bolghan ba?.. Telehabar tәrbie qúraly ekenin úmytpasaq eken.
Telejýrgizushilik sahnada әn salyp, bir keyipkerding rólin somdau emes. Ekeui - eki bólek nәrse. Ony qaybir jyly qysqy Aziadada tikeley habar jýrgizip, ashy-túshysyn tatqan әnshi Mәdina Sәduaqasova jaqsy bilse kerek. Al Júldyzaydyng jýrgizushilik túsauyn biz sóz etip otyrghan osy «Du-duman» kesti. Jasyratyny joq, alghashqy habaryn Janatbekting jetegimen, ózining jetesimen alyp shyqty. Jetesi bolmasa qayter edik?! Ospanhan aitpaqshy, «Jetektegi jetesiz, jetesiz bolsa ne etesiz? Jetekke alyp qaytadan, auylynyzgha ketesiz» dep «Adam jetektegen adamdy» eske alyp, әndeter me edik?! Sondyqtan telejýrgizushilerge kóp oqy, kóp izden, mәtinmen kóbirek júmys jasa der edim. Múnymdy týsinistikpen qarap, qazaqtyng sóz ónerine asa múqiyat bolyp, manyzyna zor mәn beruden tughan shyn janashyrlyq dep úghar degen oidamyn.
Taghy aitarym, «Du-duman» ýzdik ssenariylerge bәige (qúday-au, bir japyraq qaghaz ghoy) jariyalap, «Habar» telearnasy qosymsha «Ázilkeshter akademiyasy» degen on minuttyq habar ashsa deymin. Odan telearna útpasa, útylmaydy: satirikter bir ret, artister eki ret, kórermen myng ret bayyp shyghary sózsiz. Qalay deysiz be, atalmysh akademiyanyng «rektordan» bastap, «kafedra mengerushisine» deyin atqaratyn júmysy jetkilikti, eng bastysy, әzil-syqaq janryna jazatyn «talapkerler» kóbeyedi.Olja ma, olja! «Oybay-au, ol on minutta ne beremiz, ony nemen toltyramyz?» dep bas qatyrmay-aq qoysyn, qozghaytyn mәsele jetedi. «Du-dumannyn» barysy men jarysyn aitpaghanda, әr teatrdyng tarihy, artiysi, rejisseri, olardyng jospary, әzirligi, syqaqshylarmen súhbat, taghysyn taghy.Mine, odan kýni keshe ghana alpys - taltýsin toylaghan Erkin Núrazhannan bastap, Aydarbek Ghaziyz, Baqtybek Siyaevke deyingi suretshi-kariykaturashylarymyz de shet qalmay, «sheruge» shyghar edi. Ákim Ysqaq pen Jarylqasyn Dәulet túqymy túzday qúryghan әzil әnderge әuen jazyp, Ghabbas Qabysh, Ýmbetbay Uaydin aghalarymyz mәre-sәre kýy keship, naghyz «Du-duman» sonda bolar edi. Ara-arasynda «qashanghy kýle beremiz?» dep, bir sәt Sadyqbek Adambekov, Jýsip Altaybaev, Saqtapbergen Áljikov, Balghabek Qydyrbekúly, Shona Smahanúly, Ospanhan Áubәkirov, taghysyn taghylardy eske alyp jatsa, nesi aiyp? Kýni keshe kýnirentip, qazaq satirasynyng Qajytayy ótti
bú dýniyadan.Ókinishtisi, sol aghalarymyz turaly bir derekti filim jasay qalghynyz kelse, denining beyne kórinisi men dauystaryn tappaysyz. Negizi, Turgenev dúrys aitady: «Ázil-ospaqty sýimegen - әdiletti sýimeydi».
«Ony týsinetin bala qayda?» deysiz be? Ýkibaygha Týkibaydan sәlemdi sol ýshin joldap otyrmyn.Týkibay týsinbegendi Ýkibay týsinedi...
Balapan BAZAR
"Ayqyn" gazeti