nemese sana tәuelsizdigi haqynda birer oi

Tәubә, tәu eter Tәuelsizdigimiz bar. Álimsaqtan arman etken azattyghymyz qolymyzda. Dóngelengen dýniyede dýrbimen kóz jetpestey bolghan derbestigimiz tórimizge túraqtady. Áttegen-ayy sol, esin jiyp, etegin japqan egemen elimizde sumandap jau, súghynghan qol kelmese de, ishimizden iritip, ishik-tonymyzdy shiritip jatqandar jeterlik.

Otbasy, oshaq qasyn úiyta almaytyndar elge aqyl aityp «әlek». El ishinde jýrgesin, múndaylardy kýnde emes, saghat sayyn kezdestirip, airan-asyr bop antarylyp qalatynymyzdy nesine jasyrayyq. «Memleket bizge altyn-kýmisti ýiip-tókpedi» dep ózimen qosa, ózgelerdi de emeuirsitip, últymyzdyng aryn taptap, ishbóridey belimizden attap, memleket abyroyyn aighyzdaghangha mәstir. «Kenes túsynda as ta tók zaman edi, ne ishemiz, ne jeymiz... mәsele joq» degen qara kýiedey qara niyettilerdi estigende jagha ústaymyz. Múnyng bәri qúldyq sana ekenin beybit kýnde týsine almay jýr me degen oigha qalasyn. Ángimeni әriden aqtarayyq. Bәlkim, oqyghannyng oiynda, estigenning sanasynda saqtalar.

Kenes bizdi qalay otarlady? Ábilqayyrdan bastalghan sayasat eki ghasyr boyy últ sanasyn silkiledi. Attyng jalynda, týiening qomynda týnegen babalarymyz jongharlarmen, ontýstiktegi Orta Aziya handyqtarymen tize býkpey tiresti. Qazaqtyng 1723-1730 jyldardaghy Otan soghysynan keyin sayasy elitasy syrtqy jaulardan qorghanuda Resey imperiyasynyng «qamqorlyghyn» qabyl alugha mәjbýr boldy. Otarlyq sayasat sol sәtten bastaldy.

19-shy ghasyrdyng 20-shy jyldarynda ólkeni basqaru jónindegi arnayy zandaryn shygharyp, ishki Reseydegidey tәrtip engizdi, qazaq elin imperiyanyng әkimshilik jýiesine týbegeyli qosty. Jyldar jeleui jelbiregen sayyn halyq sanasynda ózgeris payda boldy. Búrynghy jaqsy qasiyetterinen alystap, biylik ókilderine jaghynu ýshin ótirik sóileu, jala jabu beleng aldy. Múnyng bәri qúldyq sananyng kórinisteri. Osy turasynda Hakim Abay:

«Bolys boldym minekiy,
Bar malymdy shyghyndap.
Kýshtilerim sóz aitsa,
Bas iyzeymin shybyndap.
Álsizding sózin salghyrtsyp,
Shala úghamyn qyryndap, – deydi ózining óleninde.

Ras, qazaq qashan da qasqyr minez, jolbarys jýrek últ bolghan. Osynau qasiyetterimen talay dala zanynda jaralandy hәm daralandy da...

Ókinishtisi, aldymen patshalyq Resey tik minezdi turashyl qazaqty jaghympazdyqqa, halqyna opasyzdyq jasaugha ýiretti. Qúldyq sana ana bolatyn qyzymyzdyng etegin ashty. Qyrma saqaldylarymyzdy qúday aljastyrdy, qymyzymyzdy shaytannyng shayy almastyrdy. Nәtiyjesi kóz aldymyzda: últyn satatyn opasyzdar, dýniyeqonyz dýdәmalar, tasjýrek ana, qoqystaghy bala, bezbýirek әke janbyrdan keyingi sanyrauqúlaqtay qaptady. Ol az deseniz, eshkimning ala jibin attamaghan alash úrpaqtaryn jalghan aqpar beruge, súghanaqtyqqa, baukespelikke, enbek maydanynda kózboyaushylyqqa ýiretti. Kenes túsynda et kombinatyndaghy enbekshiler zauyttardan et, sýt úrlap mashyqtandy. «Kóktegi qyrandy jerdegi jem úyatqa qaldyrady» demekshi, tauda tuyp, tasynda týlegen bahadýrler úrpaghy qúldyq sananyng kesirinen qúryp bara jatqan últyn emes, quys qúlqyn oilap әdettendi.

Halyqtyng shyrayy, últtyng úyaty bolghan qyzdarymyz jezókshelikke salyndy, qazaq bolmysynda joq qarttar ýii qaptady.

Ol azday, sonau 1944 jyly 10 sәuirde Mәskeude tarihshylar kenesinde qabyldaghan teziste: «Kishi halyqtardy ýlken elderding jaulap nemese qosyp aluynyng qay-qaysysy bolmasyn obektivti-progresshil fakt (otarlau)» dep ashyq kórsetti. Ángimemning әlippesinde aitqanymday, asta-tókting artynda sayqal sayasat túrghany osydan-aq belgili. Múny kórgen dana Abay:

«...Qaryny toqtyq, qayghysy joqtyq,

Azdyrar adam balasyn» dep ashyndy. Esti sózge toqtaytyn esti qúlaq qaydan? Áttegeni sol, alash arystary osynau qasiretti sezgen edi. Áytkenmen, patshalyq Resey elding egesi hәm shegesi bolatyn azamattarymyzdy jatyp isher mesheu qyldy.

Múnda da hakim Abay:

«Basynda my joq,
Ózinde oy joq
Kýlkishil kerdeng nadannyn.
Kóp aitsa kóndi,
Júrt aitsa boldy —
Ádeti nadan adamnyn», – dedi.

Osy arada tipti, últymyzdy ghúrpynan aiyrdy, ata-dәstýrinen alystatyp, tamyrynan ajyratudy kózdedi. Tipti, general-gubarnatorlardy «jarty qúdayy» dep kókke kóterdi.

Ne kerek, týmen sózge toqtaghan tekti halyq otarlyq jetpis jylda astauy mol, dәmi joq as iship, sabany kóp, dәni joq kýy keshti. Osynau qúldyq sana qamytyn kýni býginge deyin sheshe almay keledi. Masyldyqqa eti ólip, qúlqynnyng qamyn kýittep әlek. Yaki, sanamyz tәuelsizdik almady.

Sana tәuelsizdigi degennen shyghady, juyrda Smaghúl Elubaydyng «Qylmys qaydan shyghady?» maqalasyn oqydym. Álippesinde búl súraqqa tótesinen jauap beripti belgili jazushy: «Adam sanasyna saytan salghan oidan shyghady» - depti. Ras-au. kýngirt oilar sayqal sayasatqa ainalyp, elimizdi talan-tarajgha týsirgenine taghy da tarih tarazy.  Sonau HH ghasyrda Marksting mandayynan jel esken, Leniyn, Staliyn, Mao, Pol Pottardyng jazushy aitqanday «saytan salghan oilary» jýz millionnan astam jazyqsyz jandardy jahannamgha jiberdi. Tipti, teris iydeologiyamen sanasyn tilimdep, ata dinine tas attyrdy. Oghan dәlel deseniz aitayyn: «Din – apiyn» degen sol Marksting teoriyasy emes pe? Joyqyn soghystarda janazasyz baqilyq bolghan milliondardyng sýiegining ýstinde «saytan oy oinaq saldy». Sóitip, HH ghasyr tarih betterinde qandy kezeng bop qaldy.

Ol az deseniz, Gitlerding sanasynda sybyrlaghan «saytan oiyn» saralanyz. «Ariylerden ózge júrt adam emes!» degeni terroristik teoriya emes pe? Salqyn týnning qalyng shyghynday bir sәtte fashizm jalpaq júrtty jaypady. 50 million adamnyng ómirin jalmady. Elding aimanday azamattary «Halyq jauy» bop shygha keldi. Auqattylarynan qútyldy. Onyng saldary – asharshylyq. «Sorbúlaqtyng basyndaghy sordy» Goloshekin jalghap әketti. Basyn taugha da, tasqa da soqqan qazaq endi qúzghynnyng tyrnaghyna ilindi. Tarihta «Kishi qazan tónkerisin» sol saytan oiyn «oynaqtatu» arqyly jasaghan Goloshekin taghy da jazyqsyz milliondardyng qanyn moynyna arqalady.

Jyldar jyljyghan sayyn suylday soqqan suyq jel elimizdi tondyrghany bylay túrsyn, kórimizdi qazugha kýrek ústatty. Qaymaqtardy qyryp aldy, auqattylarymyzdy audaryp saldy. Ne kerek, bolisheviktik tónkeristen keyin Týrkistandy basqarugha kelgen Ivan Tobolin qazaq dalasyndaghy asharshylyqty kórip: «Markstik teoriya túrghysynan kelgende qazaq tәrizdi ekonomikasy artta qalghan  halyqtyng ashtan qyrylyp jatuy zandylyq» dep myrs etti. Árbiri kelip eldi saytan oiymen buyndyrghan arqannyng týiininde túnshyghyp ketken sher-múndy bilmedi-mys sol Toboliyn? Múnyng ózi erkindikke shóldegen elding aiylyn jimay, ruhyn túnshyqtyryp, sanasyn ulaudyng әreketi-tin.

Hosh, taghdyr talayynda san sýrindik, san qúladyq, sonda da aq sәulesin shashqan armanymyzdan adaspadyq. Kókbóridey kókke qaray úmtyldyq. Dosymyzgha qúshaq ashtyq, dúshpanymyzgha qandy qylysh tostyq. Sóitip, egemendigimizdi aldyq. Jer asty kenge, jer ýsti tólge tolghan osynau úlan-ghayyr ólkening býgingi iyesi de biz, kiyesi de biz: Birtútas últ, berekeli qogham, Ádiletti de quatty memleket!

Endigi mәsele jalghyz: aq nayzany qolgha alyp, shekaramyzdy qanymen syzghan, qabyrghasymen uyghyn qadap, danalyghymen daudy sheshken dala danyshpandarynyng jolyn jalghau.

Týiininde oidan oy qozghayyq: erkindik erkinsu emes, erkin sóileu. Endeshe, Shәkәrim aitqanday, «Meyirim, ynsap, aq peyil, adal enbekti» serik eteyik! Dala tәuelsizdigin mәngilik múratymen arnalastyryp, әdilettilikti ansasaq, sana tәuelsizdigin alatyn kýn tudy.

Qaynar Júmaghoja

Abai.kz