1905 jylghy Peterburgtegi «qandy jeksenbiden» son, Resey patshasy II Nikolay imperiyany konstitusiyalyq monarhiya ýlgisimen basqarugha reskript jariyalady. Patsha halyq aldynda kóptegen qoghamdyq-sayasy məseleler boyynsha bostandyq  beruge uəde etti. Resey astanasynan bastalghan osy sayasy ózgerister Qazaq dalasyna da janasha leppen jetken edi. Əlihan Bókeyhan bastaghan últ ziyalylary uəde etilgen bostandyqtargha oray, qazaq dalasyn ghasyrlar boyy túralatyp kele jatqan məselelerdi sheshudi qolgha ala bastaydy. General- gubernatorlar basqaryp otyrghan 6 million qazaqtyng jaghdayyn ýkimettik dengeyde sheshuge yqpal etu ýshin eng əueli, qúrylghaly jatqan Dumagha qazaqtan deputat saylau kerek edi. Elding týkpir-týkpirinen Resey biyligine qazaq oqyghandarynyng úiymdastyruymen petisiyalar jazylyp jatty.

Solardyng ishinde Alash qozghalysynyng bastauyn-da túrghan Qarqaraly petisiyasy erekshe atalugha layyq. Qoyandy jərmenkesinde 13 myngha juyq azamat qol qoyghan petisiyada din isterin retteu, otarlau sayasatyn toqtatu, qazaqsha gazet, mektepter ashu siyaqty talaptar qoyylghan. Keyinnen Əlihan ózining esteliginde jazghanday, osy talaptardy ýkimetke jetkizushi bolugha tiyis qazaq deputattaryn saylau məselesi eng songhy bolsa da, petisiyanyng ishine endi.

1905 jylghy Peterburgtegi «qandy jeksenbiden» son, Resey patshasy II Nikolay imperiyany konstitusiyalyq monarhiya ýlgisimen basqarugha reskript jariyalady. Patsha halyq aldynda kóptegen qoghamdyq-sayasy məseleler boyynsha bostandyq  beruge uəde etti. Resey astanasynan bastalghan osy sayasy ózgerister Qazaq dalasyna da janasha leppen jetken edi. Əlihan Bókeyhan bastaghan últ ziyalylary uəde etilgen bostandyqtargha oray, qazaq dalasyn ghasyrlar boyy túralatyp kele jatqan məselelerdi sheshudi qolgha ala bastaydy. General- gubernatorlar basqaryp otyrghan 6 million qazaqtyng jaghdayyn ýkimettik dengeyde sheshuge yqpal etu ýshin eng əueli, qúrylghaly jatqan Dumagha qazaqtan deputat saylau kerek edi. Elding týkpir-týkpirinen Resey biyligine qazaq oqyghandarynyng úiymdastyruymen petisiyalar jazylyp jatty.

Solardyng ishinde Alash qozghalysynyng bastauyn-da túrghan Qarqaraly petisiyasy erekshe atalugha layyq. Qoyandy jərmenkesinde 13 myngha juyq azamat qol qoyghan petisiyada din isterin retteu, otarlau sayasatyn toqtatu, qazaqsha gazet, mektepter ashu siyaqty talaptar qoyylghan. Keyinnen Əlihan ózining esteliginde jazghanday, osy talaptardy ýkimetke jetkizushi bolugha tiyis qazaq deputattaryn saylau məselesi eng songhy bolsa da, petisiyanyng ishine endi.

Reseyding I jəne II Dumasyna qazaq depu-tattarynyng saylanuy elding ruhy men ensesin ghana kóterip qoyghan joq, onyng ziyaly qauymyn sayasy túrghyda shynday týsti. Duma deputattyghyna Əlihan Bókeyhan, Səlimgerey Jantóriyn, Alpysbay Qalmenov, Baqtygerey Qúlmanov, Dəuit Noyan Túndytov, Ahmet Birimjanov, Shəymerden Qosshyghúlov, Baqytjan Qarataev, Tileuli Alda-bergenov, Temirghaly Núrekenov, Molda Tayynov, Múhametjan Tynyshpaevtar saylandy. Əriyne, birinen song biri taratylyp ketken I-II Dumada Baqytjan Qarataevtan ózge eshkim minberge shyghyp sóilep te ýlgergen joq. B.Qarataev Du-mada jer məselesi jóninde bayandama jasaghan. Degenmen, Dumada ýkimetke yqpal etuding jana mýmkindikteri payda boldy. Dumadaghy Músylman fraksiyasy men qazaq halqyna býiregi búratyn qaysybir deputattar Dalalyq aimaqtyng kóptegen məselelerin talqygha salugha ózinshe ýles qosty. Al,

1916 jyldyng mamyr aiynan bastap Ə.Bókeyhan Dumadaghy Músylman fraksiyasy janyndaghy buroda túraqty qyzmet etedi. Sonymen qatar, Əlihan osy burogha Týrkistan atynan júmys iste-uge M.Shoqaydy aldyrugha yqpal jasaydy. Últ ziyalylarynyng qazaqsha gazet-jurnal ashyp, kitap bastyruy da onaygha soqqan joq. 1909 jyly Abaydyng shygharmalar jinaghy, A.Baytúrsynúlynyng «Qyryq mysaly», M.Dulatovtyng «Oyan, qazaghy» shyqty. Əsirese, «Oyan, qazaq!» el ishinde qoldan-qolgha ótip, búl kitap 1909-11 jyl-dar aralyghynda 3 ret qayta basylyp shyghady. Al, patsha ókimeti kitap avtory Mirjaqyp Dulatovty óz shygharmalarynda Resey sayasatyn synaghany ýshin abaqtygha qamaydy.

Mirjaqypty qorghap, arasha týsip sóz jazghan ziyalylar qansha kóp bolghanymen, ol sózdi basa alghan qazaqtyng túnghysh jurnaly «Ayqap» qana edi. Óitkeni, Múhametjan Seralinning redaktorlyghymen shyqqan «Ayqaptan» ózge búl shaqta túraqty basylym joq. Keyinnen ghana Orda men Oraldan «Qazaqstan» atty gazet shyghyp túrghan. Onyng 15 sany shyqqan son, jabylyp qaldy. Al, 1913 jyly «Qazaq» gazeti jaryq kórgende qazaq baspasózi jana sapalyq biyikke kóteriledi. Búl gazet Dala guberniyalarynan Pe-terburg, Varshava, Tashkent, Shəueshekke deyingi aralyqta segiz myng danagha jete taralyp túrghan.

«Gazetting bas emblemasyndaghy kiyiz ýiding týnligi Europa jaghynan ashyluy qazaq dalasyna óner-bilim Europadan týsken səuleden tarasyn degenimiz». Bókeyhanov, Baytúrsynov pen Dulatov ózderining ústanymdaryn osylaysha bildirgen-di.

Bas maqalasyn «Ataly júrtymyzdyn, audan-dy últymyzdyng aruaqty aty dep, gazetimizding esimin «Qazaq» qoydyq» dep bastaghan gazet sanatkerlik baghytta qyzmet etti. Gazet jetim balanyng zarynan bastap, últtyq avtonomiya məselesine deyingi barlyq jalpyhalyqtyq dýniyelerdi ashyq jazdy. Gazetting 12-nomerinde jariyalanghan Bókeyhanovtyng Shəkerim shejiresine jazghan resenziyasyndaghy «Alash» úrany, Alasha hangha qatysty jeke pikirinen son, «Alash» sózi eki maqalanyng birinde aitylyp, osy gazet arqyly sayasy ainalymgha terendey enip ketedi. Osy gazet arqyly Esenqúl, Túrysbek Mamanovtar «Qazaq romanyna» bəyge jariyalady. Qajymúqan paluan dýniyejýzining chempiony bolghanda, alghashqy maqala basqan da osy gazet edi.

1905-17 jyldar Alash qozghalysynyng sayasy sahnagha shyghu, jalpyhalyqtyq sipat alu kezeni boldy. Búl jyldarda alty oblystyng qazaghy ózderining últ kósemderin anyq tanityn bolghan. Qazaq últshyldarynyng búl tolqyny «Shyqsaq bir tóbede, ólsek bir shúqyrda bolayyq» dep sert baylasatynday azamattyq-patriottyq túghyrgha kóterilgen edi.

Ədebiyetter:

1. Ozganbay O. Gosudarstvennaya Duma Rossiy y Kazahstan (1905-1917 gg.). - Almaty, 2006. 320 s.

2. Qara Ə. Mústafa Shoqay. Ómiri. Kýresi. Shygharmashylyghy. - Almaty: «Arys» baspasy,

2004. - 320 bet.

3. Núrpeyisov K. Alash həm Alashorda. - Almaty: «Atatek», 1995 jyl. 265 bet.

 

 

 

60. Múhsen Bekmetov.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

61. Shəngerey Bókeev.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

62. Barlybek Syrtanov.
Vernyi. 1908 jyl.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

63. Súltanmahmút Torayghyrov.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

64. «Qazaq» gazetining tilshileri.
Soldan ongha qaray: Ghaynijamal Dulatova, Aqqaghaz Dosjanova, Gýlayym Balghynbaeva. Orynbor. 1914 jyl.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

65. Məriyam Seydalina.
«Ayqap» jurnalynyng korrektory.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

66. Múhametjan Seraliyn.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

67. Halel jəne onyng eki joldasy el ziyalylarynyng ortasynda.
1905-06 jyldar.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

68. S.Torayghyrov (sol jaqta) jəne Pazyl
Əbutəlipúly.
«Ayqap» jurnalynyng redaksiyasynda júmys
istegen jyldary.
Troisk. Qarasha, 1913 jyl.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

70. S.Torayghyrovtyng saqtalyp qalghan jalghyz qoltanbasy.
Fotosuret syrtyndaghy jazu: «Inim Sayymjan Seralinge úmytpastyq ýshin belgim.
«Ayqap» sekretary Súltanmahmút Torayghyrov. 1913 jyl. 25 noyabride». Troisk. 1913 jyl.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

70. Qajymúqan.

 

(Jalghasy bar)

ABAI.KZ