Erlan Qariyn. Tәjinning aitayyn degeni...
Juyrda memelkettik hatshy Marat Tәjin әleumettik jeliler men blogtar turasynda aitqan pikiri qoghamda biraz uәjdi qozdatty. Memlekettik tarapta jýrgen sayaasattanushy Erlan Tynymbayúly Qarin myrza «Jebe» gazetine bergen súhbatynda osy mәselege at basyn búryp, mәselening mәnin asha ketipti. Erekenning sol mәndetpesin sol kýii jariyalap otyrmyz.
Abai.kz
Juyrda memelkettik hatshy Marat Tәjin әleumettik jeliler men blogtar turasynda aitqan pikiri qoghamda biraz uәjdi qozdatty. Memlekettik tarapta jýrgen sayaasattanushy Erlan Tynymbayúly Qarin myrza «Jebe» gazetine bergen súhbatynda osy mәselege at basyn búryp, mәselening mәnin asha ketipti. Erekenning sol mәndetpesin sol kýii jariyalap otyrmyz.
Abai.kz
Memlekettik hatshy ótkizgen jiyndy aqparat qúraldarynda nasihattauda jansaqtyq boldy. Birqatar oilar men tezister ashyq búrmalanbasa da, keng auqymda qabyldanbady. Yaghniy, qogham biraz mәseleni týsinbey qaldy. Tipti, әdeyi búrmalaushylyq ta bayqalyp qalghanday boldy. Mәselen, kóptegen әleumettik jelilerde, bolgtarda «Tәjinning tizimi qúrylady eken», «búghan deyin әleumettik jeliler men blogtarda jazyp jýrgen blogshylardyng tizimi qúrylady eken, baqylaugha alynady eken» degendey jansaq pikirler payda boldy. Shyn mәninde ol jóninde biz sóz etip otyrghan jiynda birauyz da sóz aitylmady. Memlekettik hatshy ózining bayandamasynda memlekettik biylik qúrylymdary men aqparat qúraldaryna óz júmystaryna qatysty túraqty mәlimetter bazasyn qúru jóninde jәne ol bazada sarapshylar, blogshylar, jalpy әleumettik belsendi túlghalardyng tizimi qúrylsa degendi aitqan bolatyn. Memlekettik hatshy búl pikirdi qanday maghynada aitty? Mine, biz osyny týsinbey qaldyq. Shyn mәninde Marat Tәjin myrza aqparat qúraldaryna tartyp jýrgen pikirleri men súhbattary beriletin azamattardyn tizimi janartylsa degendi aitty. Óitkeni, bizde qanday da bir mәselege qatysty pikir bildiretin túlghalardyng sany sanauly. Biz olardy qayta-qayta baspasózge, efirge shyghara beremiz. Bizde әrtýrli taqyryptar jóninde bir adam pikir bere salady. Ol birde auylsharuashylyghy jóninde, birde ekonomika, birde sayasat, birde medisina, birde әleumettik jaghday, taghy birde әkimshilik reforma turaly pikir bildirui mýmkin. Negizi belgili bir taqyryp jóninde pikir bildirip, oy bólisuge sol salany zerttep jýrgen nemese sol ispen kәsiby týrde shúghyldanyp jýrgen mamandardy tartuymyz kerek. Memlekettik hatshynyng aitqan yosy bolatyn. Al, búl pikir men kelispeuge bolmaydy. Rasy solay.
Bizde týrli taqyryptarda sóileytin birneshe belsendi deputat bar. Sany da kóp emes. Olar biylikting pozisiyasyn jaqtaymyz dep barlyq taqyryptargha pikir aita beredi. Mal qyrylyp jatsa da, latyn qarpi mәselesi kóterilse de, terrorizm jóninde әngime bolsa da, qysqasy kez-kelgen taqyryptarda teledidar ekrandary men gazet betterinen týspeytin sanauly azamattar bar. Al, shyn mәninde olardan bólek múnday taqyryptarmen ainalysyp, zerttep-zerdelep jýrgen sarapshylar bar ghoy. Olar qayda? BAQ olardy nege tartpaydy pikirtalas alandaryna? Mәselen, oralmandar mәselesi jóninde Semeyde BÚÚ-nyng arnayy baghdarlamasy boyynsha 10 jyldan astam júmys istep jýrgen birazamat bar. Biraq, oralmandardyng mәselesi boyynsha onyn efirden sóilegenin nemese basylymdargha bergen súhbatyn kórgen joqpyz. Búl bir ghana mysal. Biz qanday da bir salada mamandanyp, sol salanyng bilgiri bolyp alghan azamattardyng pikirin eskermeymiz. Ekinshiden, songhy tórt-bes jylda bizding aqparat qúraldary ishki sayasattaghy jana bir baghyttardy nasihattau kezinde Mәskeuden kelgen ortanqol birneshe sarapshyny sóiletu әdeti payda boldy. Baspasóz ben efirden solar týspeytin boldy. Elimizdegi jaghday turaly aidaladaghy Mәskeuden kelgen, ortasha dengeydegi sayasattanushylar qalay saraptaydy?! Óziniz aitynyzshy. Olar әri ketse Astana men Almatyny ghana kórdi. Oblystardaghy, audandar men auyldardaghy jaghdayy kórip, tanysty degenge óz basym senbeymin. Bizge jetpegeni solar edi. Bizdegi sayasattanushylar, sarapshylar qayda?!
Óz basym jýzge juyq jigitterdi bilemin. AQSh-ta, Japoniyada jәne basqa elderde bilim alghan. Olar qazaqsha da, oryssha da, aghylshynshada biletin, kóptegen taqyryptardy jetik mengergen azamattar. Mysaly, Daniyar Qosnazarov degen jigitti bilemin. Japoniyada tanysqam. Qazir elge kelip, júmys istep jatyr. Japon aqparat qúraldaryn qaraydy, aghylshyn tilindegilerdi oqidy, Týrik tilindegi aqparatqúraldaryn da nazardan tys qaldyrmaydy. Yaghni, jan-jaqtyjigit. Kóptegen tilderdegi aqparat qúraldaryndaghy derekter oghan qoljetimdi bolghandyqtan, ol týrli mәselelerge neghúrlym terenirek ýnile alady. Nege biz osynday mamandardy aqparat qúraldarynda pikir bildiruge tartpaymyz? Memlekettik hatshy Marat Tәjinning aitqan úsynystary osynday jaghdaylargha qatysty edi. Memlekettik hatshy qoghamda tanymal bolyp, biliktiligi men elge belgili bolghan túlghalardy dәstýrli aqparat qúraldarynyng alanyna jiyi-jiyishaqyra bermeudi aitty. Óz basymTәjinning búl pikirlerin birinshi kezekte dәstýrli aqparat qúraldarynan góri, internettegi bloggerler qoldaytyn shyghar dep oilaghan edim. Áleumettik jelide belsendi әreket etip jýrgen azamattar qoldauy kerek edi. Sebebi memlekettik hatshy dәstýrli aqparat qúraldary ókilderining internettegi bloggerlerdi, jana media óklderin mensinbeuden arylu kerektigin aitty. Kerisinshe dәstýrli BAQ pen «jana medianyn» arasynda ýilesimdi baylanys ornatu qajet ekendigin atap ótken bolatyn.
Abai.kz