Senbi, 23 Qarasha 2024
El ishi... 2391 9 pikir 22 Jeltoqsan, 2022 saghat 14:44

Sot sheshimi: «Kubley» men әkimdik soty jalghasady...

Býgin Oral qalasyndaghy et, balyq jәne kókónis konservilerin óndiretin iri zauyt – «Kubley» kәsipornyna qatysty sot otyrysy ótti. «Kubley» kәsiporny Oral qalasy mamandandyrylghan ekonomikalyq sotynyng sudiyasy Baqtiyar Jorabaevtyng ýstinen oblystyq sotqa shaghym týsirgen bolatyn.

Sebebi, 23 qarashada Oral qalasynyng soty «Kubley isine» qatysty óndiristik isti taraptardyng ymyragha kelui ýshin toqtatqan. Biraq, «Kubley» zauyty qalalyq әkimdikpen ymyragha keluge qarsy. Olar isting toqtatyluyn zansyz dep atap, appelyasiyalyq sot alqasyna shaghymdanghan. Býgin sudiya Aygýl Mashtaqova «taraptardyng ymyragha kelip, mәseleni beybit jolmen sheshuge qarsy ekenine kózimiz jetti, sondyqtan sot isi әri qaray jalghasatyn bolady», - dep sheshim shyghardy.

Sonday-aq, onyng aituynsha, sudiya Jorabaevtyng әreketinde zansyzdyq derekteri joq. Mәseleni beybit jolmen sheshuge yntalandyru maqsatynda sudiya óndiristik isti toqtatugha qúqyly. Alayda búl jaghdayda sudiya óndiristik isti 10 júmys kýnine ghana toqtata alady.

Esterinizde bolsa, búghan deyin Oral qalasy әkimdigi men «Kubley» zauyty arasyndaghy janjal turaly egjey-tegjeyli jazghan edik. 700 adamdy júmyspen qamtyp qana qoymay, býkil Qazaqstannyng auyl sharuashylyghyn órkendetuge ýles qosyp otyrghan kәsiporyndy Oral qalasynyng әkimdigi jappaq bolghan.

Kubley zauytynyng ókilderi eki jyl boyy әkimdikpen sottasyp jýr. Onyng sebebi, 2020 jyly Oral qalasynyng әkimdigi zauyttyng irgesinen túrghyn ýy salugha qauly shygharady. Zauyt ókilderi qaulynyng zansyz ekenin dәleldep, aryz týsirip, aqyrynda oblystyq sot 2020 jyldyng 28 jeltoqsanynda sol kezde Oral qalasynyng әkimi bolghan Abat Shynybekovting shygharghan qaulysyn negizsiz dep tanidy.

Soghan qaramastan, әkimdik sottyng sheshimin bel ortasynan basyp, BQO әkimdigine tikeley qarasty memlekettik arhiytekturalyq-qúrylys baqylau mekemesi «Irmenova» jeke kәsipkerligine qúrylys júmysyn montajdaugha rúqsat beredi.

«2020 jyly 28 jeltoqsan kýni oblystyq sottyng sheshimi shyqqannan keyin, Ghaly Esqaliyevke tikeley baghynatyn memlekettik sәulet-qúrylys baqylauy basqarmasy túrghyn ýidi salugha rúqsat qújattamany bere bastaydy. Zauyttyng 6 ay boyy barmaghan jeri, qaqpaghan esigi qalmady. Eshkim qaramaydy. Oblystyq memlekettik sәulet-qúrylys baqylauy basqarmasy alty ay boyy tekseristi ashpady. Sodan keyin, sol memlekettik sәulet-qúrylys baqylau basqarmasy basshysy jәne Ermenovterding ýiin dayyndaghan jobalau kompaniyasynyng basshysy tughan aghayyndylar bolyp shyqty. Olargha qylmystyq is qozghap, tergeu kerek edi. Biraq, ony jay ghana qyzmetten bosata salghan. Biraq eng keltirilgen zalal qanday? Alty ay boyy tekseristi ashpaghannan keyin, Ermenovter býkil ýidi soghyp, bitirip, satyp jibergen», - degen bolatyn Baqytjan Bazarbek.

Ákimdikting zansyz is-әreketinen tek qana zauyt emes, pәterdi satyp alghan túrghyndar da zardap shegip otyr. Olar әli kýnge deyin ýiding qújatyn qoldaryna almaghan.

Ayta keteyik, Baqytjan Bazarbek Oral qalasynyng әkimi bolghan, qazir BQO әkimi apparatynyng jetekshisi Abat Shynybekovtyn, BQO әkimi bolghan Ghaly Esqaliyevtin ýstinen, Oral qalasy әkimining orynbasary Ashat Kýlbaevtyng ýstinen is qozghaytynyn mәlimdegen bolatyn.

Onyng aituynsha, eger sottyng sheshimi «Kubley» zauytynyng paydasyna shygharylmasa, 2024 jyly zauytqa tiyisti sanitarlyq-epiydemiologiyalyq qorytyndy berilmeydi. Búl degenimiz ekologiyalyq saraptamanyng qorytynydysy bolmaydy degen sóz. Al búl qújattar bolmasa onda tauarlargha deklarasiya berilmeydi.

Mal sharuashylyghymen ainalysatyn sharua qojalyqtary malymyzdy satyp alatyn oblysta basqa iri et kombinaty joq deydi. Eger zauyt jabylsa, ýnsiz qalmaymyz, bәrimizding de bas kóteruimizge tura keledi dep otyr.

«23 qazan kýni sudiya Jorabaev sheshim shygharady dep ýmittendik. Biraq ol kenesu bólmesine ketip, aqyry  taraptardy tatulasugha shaqyrdy. Ol 23 qazanda sheshim shygharyp tastauy tiyis edi. Uaqytty sozdy- sozdy. Onyng әreketi azamattyq prosessualdyq is jýrgizuge say emes. Jorabaev QR Azamattyq prosessualdyq is jýrgizu kodeksining 273 babyn negizge alyp, ózara ymyragha keluge shaqyrghanyn aitty. Búl jerde mediasiya bar, ymyra joq. Sondyqtan men  qalaysha ymyra kelu kerektigin mýldem elestete almaymyn jәne zannyng talaby búzylghan dep sanaymyn. Óndiristik isti toqtatugha eshqanday negiz joq. Ymyragha kelu turaly qaulynyng kýshin joyyp, isti ekonomikalyq sottyng qarauyna jiberuinizdi súraymyn», - dedi «Kubley» JShS taghy bir qorghaushysy Jәnibek Bashanov.

Ayta keteyik, «Kubley» zauytynyng et jәne et-ósimdik konservilerin óndirudegi ýlesi 65%-dy qúraydy. Osylaysha, búl kәsiporyn ishki naryqty et ónimderimen qamtamasyz etuge yqpal etedi. Sonymen qatar tek Qazaqstandy ghana emes, ony Ózbekstangha, Qyrghyzstangha, Tәjikstangha jәne t.b. eksporttaydy. Býgingi tanda konservileu zauyty 100-den astam konservileu ónimderin shygharady: et jәne kókónis, balyq, delikates, jemis-kókónis konservileri, tauyq konservileri, dayyn týski as jәne sýt konservileri. Zauyt bir auysymda 200 myng banka konservilerin shygharugha qauqarly. Batys Qazaqstan oblysynyng 3 myngha juyq sharua qojalyghy kәsiporyngha et ótkizedi.

«Kubley» zauyty zamanauy qúrylghylarmen tolyqtay jabdyqtalghan. Kәsiporyn tәuligine 70 tonnagha deyin konservi ónimderin shygharady. Batys Qazaqstan oblysynda 2021 jylghy qantar-qazan kezeninde ótken jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda et konservilerining óndirisi 26,1%-gha (3 418 tonnadan 4 311 tonnagha deyin), et jәne ósimdik konservilerining óndirisi 46,8%-gha (405 tonnadan 595 tonnagha deyin) úlghayghan.

Zauyt songhy ýsh jylda budjetke 5 milliard 652 million tenge salyq tólegen.

«Kubley JShS zauyty jabyluy – shiykizattyng jetkiliksizdigimen, ishki naryqty et ónimderimen qamtamasyz etui tómendeuimen eldegi auyl sharuashylyghynyng júmysyna keri әserin tiygizedi. Sonymen qatar eksportqa shygharylatyn tauarlar tómendep, importtyq tauardyng ishki naryqta kóbengine әkelip soghady. Zauyttyng jabyluynyng nәtiyjesinde 700 adam júmyssyz qalady. Sonday-aq otandyq qayta óndeu kәsiporyndarynyng bәsekege qabilettiligin aitarlyqtay tómendetedi.

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5409