Qabdesh Jýmadilov ekeumiz QHR Shynjang Shәueshek qalasynyng tumasymyz, Shәueshek gimnaziyasynda Qabeng 1953-1954 jyldary, men 1956-1958 jyldary irkes-tirkes oqu bitirdik. Oqushy kezinde-aq qalamynan ýmit kýttirgen jas talant iyesining «Jamal» atty әngimesin «Shynjang iskusstvosy» (Qazirgi «Shúghyla») jurnalynyng 1953 jylghy sanynan oqyghanym әli esimde.

Ádebiyet әlemine әuelde poeziyagha búrau salghan jas qalamgerding sol kezding ózinde sol ortada saltqa ainalyp bara jatqan auqymdyq úran-ayghaydan bóleksheleu kelgen, kórkemdigi basym ólenderi jalt etip kórinip qalyp jýrdi. Osy aralyqta qytay-kenes eki elding ózara student almasu ynghayymen Qabdeshti tughan topyraq alaqan jayyp, el júrt batasyn berip Almatygha oqugha attandyryp saldy. Osylaysha baghy janyp órkeniyeti órge úmtylghan elge qútty qadam tastaghan jerlesimmen men 1958-1959 jyldary Shynjang uniyversiytetinde oqyp jýrgen kezimde, ara-túra ólke dәrejeli «Shynjang gazetinin» әdebiyet arnasyna ólen-әngimeler úsynyp jýrgen sәtterding birinde jýzdese kettim.

Qabdeshti býkil Qytay eli boyynsha dabyly jer silkigen (Stil dúrystau) nauqanyna qatystyru ýshin Almatydan qaytaryp әkelip, «Shynjang gazeti» qazaq redaksiyasyna júmysqa ornalastyryp qoyghan eken. Osynyng aldynda ghana sol gazette basylym kórgen bir әngimemning qalamaqysynan dәmetip redaksiyanyng esigin attaghanym sol edi, bólim mengerushisi jazushy Qayrolla Bayanbayúly ózimen qatarlas otyrghan bitim-túrqy orta boylynyng әdemisi, tolyqsha, iyqty kelgen, keng mandayly, súlusha moyyl óndes jigitti menzep maghan: «Ádebiyet betining redaktory, Shәueshektik jerlesing Qabdesh Jýmadil deytin azamat, tanysyp qoyyndar», - dedi.

Ol jyldary ekonomikasy tolyq eseye qoymaghan Qytay ziyalylarynyng ýstinde eteginen tartyp omyraudyng órgi túsy kenirdekke deyin qaz qatar týimeler samsyghan tórt qaltaly tik jagha shapanshalar bolushy edi, ýstinde syrt kózge tansyq ýlgide iyqtaryn kerip týsken súr jiyren kostum men býktesini pyshaqtyng qyrynday syndyrylghan kýreng symdy, manghaz otyrghan Qabdesh ekeumiz sausaq aiqastyrdyq.

Ekeuara aghayyndyq iltipat osylay bastaldy. Shәueshekte Qabdeshpen qatarlas qalam tartqan sol kezding ózinde «Shytyrmannan shyngha» dastany shyqqan Tólebek Jaqypbaev deytin eti tiri, tentek qimyldy aqyn jigit bolushy edi, ony da sol tústaghy sayasy jelemikting ýrdesini Almatydan qayta yqtatyp Ýrimjige әkelip tastaghan eken. Alasa boyly, shúnghyl kóz, qús múryn, órt jýzdi jigit biz oqyghan uniyversiytet ashanasynyng otyn jaghyp bolyp, keshinde ón-boyyn silekeylegen kómirding qaghyn silkip tastap, kórer kózge oldaghy kostummyn qatyryp kiyip, qazdiyp túra qalushy edi. Osylaysha qaghuylgha jolyqqan Shәueshektik eki seri ajaryn syndyrmay kýneltip jatty.

Qytay qazaq oqymystylary iriktelip toptasqan Ýrimji qalasynyng oqu-aghartu, mәdeniyet bazarynyng qaynaghan ortasynan Qabdesh asa sabyrly әri ornyqty minezimen osylay oryn tebe bastady. Búl tústary Qabdesh syrttay anduylda sekildi bolghanymen ólkelik partkom organ gazetining (qazaq bólimi) tizginin ústaushy ózi jazushy, әigili jurnalist abyroyly qogham qayratkeri, tegi Shәueshektik Búlantay Dosjaninnyng septemelep bolsada ishtey qorghashtauynda boldy. Aytalyq ólkelik ýkimet jetekshilerining biri Anuar Jakuliyn, mengerme dәrejeli mindeti bar Maghauiya Jakuliyn, Jaghda Babalyqúly, Pәtqan Sýgirbaev syndy qogham qayratkerleri men qara qazany qaynap asyp tógilip jatatyn Ýrimji syndy ýlken ortanyng bas qosar tiyanaghy – Búlantaydyng ýiinde, ózgede ýiir-shýiir kezde de Qabdeshti Bókeng qanat astyna alyp otyrdy. Osynyng ózi Qabdeshting keyin qalamyna arqau bolghan Shynjang qoghamynyng arghy-bergi tarihy ótkelekterge sauatty boluyna dәneker bolghanyn solardyng auzynan estigenim bar edi. Qabdeshting nebәri jalghyz tósek qoyylghan júpyny túraghyna Ýrimjidegi әr sala bilim ordasy, uniyversiytetter men joghary bilimdik mekemeler tóniregigdegi jas aqyn-jazushylar kelip-ketip bas qosyp túrdy, jýieden mening óz basymda bir shoghyr eleuli jetkinshek qalamgarlermen sol kisining túraghynda túmsyq tiyistirgen kezderim boldy, mine sóitip Qabdesh ekeumiz kópkórim ýiirlese bastadyq.

1959-1960 jyldar túsynda qytayda jalpy bettik zobalang tudyrghan syrtqy sebeptermen qosa ishki jaqtan kiyip әketken (Zor sekiru, halyq kommunasyn qúru) syndy qozghalannyng zardabynan býkil milliardtar qauymy kýndelik kýnkóris, azyq-týlik, kiyim-keshek syndy túrmystyq jaqtardan auyr tarshylyq kórdi. Sol qystalang mezette qysqy demalys arasynda Shәueshekke, el jaqqa baryp qaytqan joly aghamyz Omarghazy Aytanúlynyng eske saluymen jer-kókten izdeseng tappaytyn eki shólmek aq araq jәne qol jasaghan temeki ala kelgem, bir kýni fakulitet kensesining telefonynan Qabenning qonyr dausy qonyraulap qoya berdi: «Omarghazy sen әkelgen Shәueshekting Jýnjinin (aq araq) úrttap, temeki týtinin iyiskep kóp-kórim kóbensip qaldym deydi. Eki aghandy bólektegening qalay?!»

Men: «Sizding de sybaghanyz dayyn túr», - dedim. Kýn aralatyp baryp auyldyng dәmin Qabenning qolyna tiygizdim. Ón-túrqy jadyrap: «Osyndaghylar ashtygha ulap jýr, auzynnan shygharma!», - dedi de, tartpasyna sýngitip jiberdi.

Osydan keyin arttaghy otbasylyq jaghdaydyng shyrmauymen uniyversiytetti bitirmey keri búryldym. әdette ertenimnen ýmitti jýretin el aghasy Búlantay Dosjan meni gazetke júmysqa alyp qalmaqshy bolyp edi, uniyversiytet diplom beruden bas tartty.

Elge qayttym. Aldymda sybagham tosyp túr eken... 1960 jyldar túsyndaghy jaldy milliardtar júrtynyng basyna búlt bolyp ýiirilip shygha kelgen selebening senine toghytyldym, әriyne sol seng Qabdeshti de qútqarmady. Dese de bir әredekte arada azghana uaqyt habarsyz ketken jerlesimdi aqyn Jabayyl Beysennen Shәueshekke keldi dep estip, 1962 jyldyng aqpan aiynda eptep auyldaghy auyr enbekten qysqa múrsatpen sytylyp shyghyp sәlemdestim. Qalanyng qaq ortasyndaghy úighyr meshitimen irgeles týsken bayyrghy qazaqsha bastauysh mektepte dәl sabaq ýstinde túrghan Qabene kirip bardym, jerlesim alshy týsken asyq sekildi tolyqsha denesin qazdityp sabaq ótip túr eken. Balalardy qara doskagha aldausyratty da zalgha shyqty, qúshaqtasyp jýzdestik. Qolma-qol ýiine ertip bardy, sheshesi jәne Mәjit deytin inisi bolyp bir auyzdy tam ýide el qatarly kýn ótkizip jatqan Qabenmen jazatayym matqapy tústa qysqa qayyrym ghana tildesip qayttym.

٭٭٭

Arada arsy-kýrsi tolqynysqa toly jyldar aunap jatty. Qazaq eli topyraghynyng dәm-túzy shyrq ýiirgen Qabdeshting ataq-danqy sol elding әdebiyet kenistigining bir qiyghynda ózindik sәulemen kózge týsti, taghy bir túrghydan onyng keng óristi prozasy qytay oqyrmandaryna da jetip ýlgirdi. «Kókjiyek» atty әlem әdebiyetin býkil qytay tóniregine tipti ózge de shet júrtqa tanystyryp túratyn basylymda Qabdesh shygharmalary ara-túra bazar tauyp túrdy.

Osydan qyryq jyl ótken song Qabenning kindik qany tamghan kiyeli topyraqqa qayta ainalyp kelip aunap-qunap qaytqan túsy mening qara shanyraghymnyng asa auyr qaraly shaghyna tura keldi, sheshemiz erterek dýnie salghan song aldy balighattan endi asqan eki úl, eki qyzgha әri әke, әri sheshe bola jýrip, mening uniyversiytetke deyin bilim alyp eseyip-erjetuime qan-terin tókken әkemiz dәl sol Qabdesh Shәueshekke kelgen tústa 92 jasynda dýniyeden ótti. Otbasymdaghy әielimnen tartyp ózge bala shaghalar (Qarasha deytin irgeli júrttyng ýzdik-sozdyq kelimdi-ketimdi kisilerding kónil aityp, qúran oqu syndy salt-dәstýrine matalyp) Shәueshekten alys, tau jaqqa jolaushylap ketken edi.

Men «Tarbaghatay» atty әdeby jurnaldyng bas redaktory bolghandyghym әri sol jurnaldyng kezekti sanynyng taralymyn qolymnan ótkizu ýshin mekeme tabaldyryghyn attaghan uaqytym Qabdeshting Shәueshektegi sәtine tura keldi. Alystan kelgen aghayyngha otbasyma shaqyryp dәm tatyru mýmkindigi bolmaghandyghy saldarynan aman-sәlemning ynghayy kelmey ekiúday jýrgende, bir rette ol kisining gimnaziyadaghy partalas sabaqtasy, mening de dosym Aymaqtyq pedkolledjdyng ghylymy jetekshisi Seyit deytin azamat erkime qoymastan Qabene bola jayylghan dastarqangha dedektetip alyp bardy. Aynalasyn anduyldap týgendep otyratyn zerek kisi búl qalagha kelgennen beri Júmabay syndy sol ortanyng belgili azamatynyng kózine týse qoymaghandyghyn kóniline әlde qashan býkken sekildi, salqyn ghana tildestik. Aramyzdaghy alghashqy dialog bylay bastaldy:

Qadirli meymangha tabaq tartylar aldy, Qabdesh qolyna su qúiyp jatqan qimyly shiraqy, pysyq jigig belgili aqyn Almas Ahmetbekúlynyng jón-josyghyn súray qaldy, qapelimde kómey quysymnan qanghylestep kelip qalghan týimedey qaqyryqty yrshytyp jiberdim: «Qabe, óziniz әlgi bir romanynyzda orystar «Horosho-horosho dese – Qarashagha bir soyqan» desip arghy betten – bergi betke ýrke jónelgen sol Qarasha deytin elding túqymy», - dep edim, Qabdesh ynghaysyzdau bir beynede: «Ol estigen qúlaq qoy», - dep qos qolyn sýle-sapa bir beynede oramalgha sýikegen sekildi boldy, men taghy da ózimde sol qarashanyng bir týtini bolghan song qanyma qyzyp әzildep qana: «Teginde qúlaghynyz qaqas emes sekildi edi ghoy», - dep saldym. Kóp jyldar kezikpegen aghayyn ara alghashqy salqyn lebiz osylay jayau borasyndap qana shang kóterdi.

Mine solay qytaydyng bauyrmal júrty alystan ghana qalamynyng shytyryn qúmarta estigen, al endi bolsa saghynyp kórgen qoltumasyn kezektep qolqusyryp qoshamettep jatqanda men әkem Bilәlgha baghyshtalghan baqy dýniyesining sauabymen jýrip, jalghyz qadaulap syrttap qalghanym – ol kisining ókpesine jel kirgizdi.

Sóitken jerlesimmen endigi ara qatynas bylay bastaldy. 1994 jyly Dýniyejýzi qazaqtarynyng ekinshi retki qúryltayyna qytay jaqtan kelgen delegasiya qúramynda birneshe qazaq qalamgerleri keldik. Qazaqstan qonaq ýiinde bir kýn eru boldyq. Sol aralyqta Qabdeshpen qytayda qyzmettes bolghan Batyrhan Qúsbegin mening bólmeme kelip, Qabdeshke aman-sәlem jasau ýshin birge barugha búiymtay tastady, tabaldyryq attadyq. Ádettegi qarapayym jolaushylyq dastarqan ýstinde Qabdesh qytay qazaq aqyn-jazushylarynyng betalysy, kәsiptik dengeyi sekildilerdi, solardyng ishinde prozada kimderding qytay oqyrmandarynyng marapat-madaghyna ilinip jýrgenin tótelep súray qaldy. Auzyna kelgendi sar etkizip qúsa salatyn paruaysyz Batyrhan: «Kezinde ózinmen qatarlas qalam ústaghan myna juan sinirlerding aldy – kóp tomdyq romandar, arty – molandap әngime-povester degendi shoghyr-shoghyrymen búrq etkizdik, bilging kelip otyrsa myna mening qasymdaghy Júmabaydyng qalamy týrtken tuyndysyn qytaylar izdep jýrip tәrjimalap alady da, qayta-qayta marapattap jatady, kýni býgin qytaygha jaqqannyng biri – osy Júmabay ghana bolyp túr» dedi. Bәkeng osylay bayqausyzda meni maqtaghan bolyp Qytay dese jýrek soghysy keude quysyn tekpileytin Qabdeshting otyna may tamyzdy.

Qalam qaghysy dәstýrli kórkem prozanyng ýirenshikti angharynda qalyp qoyghan tar peyildi pendening biri, dosym Qúsbegin Qabdeshti menen ýrkitip tastap, ózining keude sarayyn kenitip aldy.

Osydan keyinde Qabenmen aghayyn-ara qatynasymyzgha jaryqshaq týsiretin úsaq-týiek ne qily zilsiz kýbir-sybyrdyng qydyryp jýrgenin әr kez qúlaghym shalyp qalyp jýrdi.

Bir retki osy Almatyda kileng qandastar bas qosqan dastarqan ýstinde, tegi sol qytaylyq, búl jaqta bәige alyp jýrgen әlgi bir aitys aqyny ózining qytaygha barghan saparynda «Jel shyghystan túrghanda» romanymdy oqyghany turaly Qabdeshke: «Júmabay Bilәl sol romanynda 1962 jylghy Shәueshek halqynyng qazaqstan jerine bosqyndyghy turaly eleuli tújyrym kótergen eken, biraq Shәueshek halqynyng qotaryla kóshuin men óz qolymmen úiystyryp edim deushi ediniz, Júmabay siz turaly auyz ashpaghan eken», - dep qana aghayyndy ekeumizding araymyzgha sybay-soltang ýrdesin tastap ketkenin óz auzynan estigenim bar.

1962 jylghy dýrbeleng turaly myna bir әngime әli esimde. Sol jolghy ýrkinnen keyin eki el adamdarynyng ara qatynasy úzaq jyldar tosyrqap qalghan bir mezette, 1990 jyldardyng ortasynda qytay jaqqa alghash at izin salghannyng biri bolyp tegi shәueshektik Zamanbek Jәkenov degen jazushy el aralap qydyryp qaytty. Jaqyn rulas kisining Asylbek deytin bauyrymen birge oqyp edim. sol sebepti Zәkeng mening ýiimde qonaqta boldy. Al keyinirek mening Almatygha kelgenimdi estip, Zamanbek aspa-tók mol dastarqan jayyp Almatygha búrynyraq Shәueshekten kelgen aqsaqaldardyng basyn qosyp, jerlester ara ótken-ketken әngimening arqauyn shiratty. Shay arasy alghashqy damyl kezi. Keng zalgha shyghyp qysyr kenes qyzghan bir tústa onyng da tegi Shәueshektik, arghy atasy Ense qajy, al onyng balasy Tanghyt Dórbiljin deytin audannyng ýkirdayy (audan әkimi) mindetin úzaq jyldar boyy arqalaghan aty shuly kisining balasy Ayypqan dәriger әigili ghalym, qogham qayratkeri Jaghda Babalyqúly aqsaqalgha: «Jaqa 1961 jyly siz maghan «Ata-babang ósken jer, tughan eling Dórbiljinge baryp eptemelep tiyanaqtap túr, birer jyldan keyin kenes ýkimeti qytaymen aradaghy shekarany ashyp, ondaghy qazaqtardy kópe-kórneu ótkizip aludy bastaydy, sen asa jasyryn qimyldap aldyn-ala qazaqtargha ishtey nәsihat jýrgiz» dep ediniz. Al men «Ata-babam ol jaqqa bógenayy әigili adamdar sezilip qaluym әbden mýmkin» dep sizding tapsyrmanyzdan bas tartqanym ýshin búl elge kelip kýni býgin aman-esen jýrmin ghoy degende, sol ýlken toptyng ortasynda әngime estip otyrghan Qabdeshten ýn shyqqan joq.

Mening jerlesim әri synyptas bolghan әigili aqyn, atbegi, paluan, batyr jigit otauyz sheshen kisi Qajytay Ilyasúly óz ýiindegi dastarqan ýstinde:

«Ey, Júmabay myna otyrghan Qabdesh aghandy Ýrjar ózeninen jayau arqalap ótkizdim» degenin de Qabdeshting myrs etip kýlgeni bar. Osy úzaq jyldar boyy Qabdesh Jýmadilúlymen tek syrttay iyek qaghysyp qana ótip jýrdik, auyzba-auyz keng otyryp shýiirkelesuding múrsaty kelmegen syqyldy boldy. Solayda ol kisini men syrttay, tipti qazirde silaumen kelemin.

Álgi Zamanbek Jәkenov sol joly qytaygha barghanda Qabdeshting Ýrimjidegi kezinde syrttay tanystyq berip kónilderi jaqyn bolghan Gýlbanu atty Tarbaghataylyq boyjetkenning habaryn bilip berudi, eger mýmkindik bolsa Qabdeshting tapsyruymen onymen auyzba-auyz tildesip qaytu oiy bar ekenin maghan tapsyrdy. Áriyne men Qabdeshting búiymtayyn qolma-qol jónge keltirdim. Senimdi bir azamat arqyly shәueshektik arudyng deregi tabyldy. Qarapayym bir auyl azamatyna túrmysqa shyghyp eki perzent sýigen Gýlbanudyng ghúmyry qysqa bolyp, dýnie salghandyghyn Zamanbek estip qaytty.

Desede Qabdeshpen bir joly qysqa ghana til aiqastyrdyq. Ekinshi retki qazaq qúryltayy әredeginde Qabenmen eki-ýsh adam әngimelese qaldyq. Qasymdaghy әlde kim Qabdeshting jazu ghadeti turaly sóz qozghaghan sekildi boldy. Qabeng «Ózgeni qoyshy, jóni týzu bir qalamgha jarymay jýrmin» dep qaldy.

Qalam demekshi boyymdaghy әdetting biri qalam qúmarlyq edi. Qalam shirkinning de qolgha tiydi boldy qamshy saldyrmay ylpyp otyratyn at sekildisi bolady. jazushylyq tәjiriybemde tap qazirde ne qily úzaq jylghy su jorgha qalamdardyng eluden artyghy qasterlep saqtauly túr. Sol nebir jebesi altyn, oqshantay sýngisi kýmispen kýptelgen, qytaydaghy, sheteldegi saparlarymda aldymen kózim týsken, qaydaghy bir arqaly at sekildi qalamdarymnyng ózi jezúnghyly, qolgha tolymdy әri salmaqty «Atom» markaly bireuin qasterlep alyp jýrgenmin. qolma-qol Qabene syigha tarttym. Mýmkin sol qalam ol kisining qoymasynda býginge deyin saqtauly túrghan shyghar.

Qabdesh Jýmadilov qam-qayghysyz, asa qasterli alghashqy baqytty zәurenin keshken qytaydaghy el-júrtty qalamymen qalay qaghytsa da kýni býgin sol topyraqtyng qúshaghy jangly túr. Mysaly taghy sol ekinshi retki Dýniyejýzi qazaqtary qúryltayy qytay delegasiyasy qúramynda bolghan mezette men qytay jazushylar odaghy qúrmetti jorasy salauatymmen jәne qasymdaghy bir-eki jazushy arqyly ýiirme bastyghy qytay ortalyq komiytetining kandidat mýshesi, Shynjang sayasy kenesining tóraghasy Ashat Kerimbayúlyna Shәueshekting qoltumasy, Qazaqstan halyq jazushysy Qabdesh Jýmadilovty tóteley arnayy qúrmetpen qytaydaghy el-júrtqa baryp qaytugha úsynys jasaugha kóndirdik. Ashat myrza aitqanymyzdy qabyl kórip, sol kezdegi Tarbaghatay aimaghynyng uәlii Qyzayjannyng shaqyrtuymen әigili aqyn Jәrken Bódeshúly ekeui az kýn Shәueshekte qydyryp qaytty. Sóitip qana syrttay jәne ishtey syilasyp jýrgen jerlesim Qabdesh Jýmadilovtyng bir joly: «Qazaq әdebiyeti gazetine Júmabaydy jolatpandar, ol – qytayshyl!» dep aighay salghany bar. Nedeuge bolar... әriyne, mening dәm tatqan qúdyghyma týkirudi arym kótermeydi.

Kóp jaqty bilimdi, mol tarihy sauatty, sóz úshqyny qorghasynday auyr asa sheshen jerlesim Qabdesh Jýmadilov turaly bir retki Óskemen saparymda sonda shyghatyn «Didar» gazetine bergen súhbatymda aitqan: «Qabdesh Jýmadilov qazirgi qazaq prozasy túrghysynan alghanda eng sanauly klassikterding biri» degen sózimdi qaytalaghym keledi. Songhy týiin aghayynnyng azary bolsa da, bezeri bolmaydy.

Júmabay Bilәlúly,

QHR jazushylar odaghy VIII-IX qúryltayynyng túraqty jorasy, Ortalyq jazushylar odaghy jәne Mәdeniyet ministri, memlekettik az últtar әdebiyet qoghamy, memlekettik ghylym akademiyasy syndy eleuli organdardyng kóp retki marapatyna ie bolghan, memlekettik erkeshe stependiya iyegeri. Qazaqsha ontomdyq, qytaysha alty tomdyq shygharmasy jaryq kórgen. QHR-nyng birinshi dәrejeli jazushysy.

Abai.kz