«Ana tilmen oqu bizge de kerek
                                                                     ekendigine esh talas bolmasqa kerek».
«Óz tilimen sóilesken, óz tilimen
                                                            jazylghan júrttyng últtyghy esh   uaqytta adamy qúrymay joghalmaydy.

A.Baytúrsynúly

2022 jyl da ótti. Sonymen birge últ ústazy A.Baytúrsynúlynyng 150 jyldyghyna arnalghan sharalar da mәrege jetti. Bir jaghynan Aqannyng aruaghy úrpaqtaryna riza da bolar. Úlyqtap jatyrmyz, dýbirli jiyndar, konferensiyalar, mәdeny is-sharalar ótti, Týrkiyada, Almatyda, Torghayda Aqannyng enseli eskertkishteri boy kóterip, tolyq shygharmalar jinaghy jaryq kórdi. Áriyne, auyz toltyryp aitarlyqtay sharalar boldy. Jalpy mereytoylardy ótkizude әjeptәuir tәjiriybemiz de bar ghoy.  Al, ekinshi jaghynan Últ ústazynyng úlaghatty oilarynan qanshalyqty taghylym aldyq, ol úlaghatty oi-tújyrymdardy býgingi tirligimizde qanshalyqty ústanyp jýrmiz, ol arnayy saraptau men talqylaudy qajet etetini anyq.  Tútas últqa aq jol kórsetken Ústazdyng boluy sol últ ýshin Jaratqannyng bergen baghy desek, Aqanday Últ ústazy bolghan Alash balasynda ne arman bar?

Sharany úiymdastyrushylargha myng da bir raqmet! Sәti týsip Últ ústazynyng 150 jyldyghy boyynsha úiymdastyrylghan «Aqang jýrip ótken jolmen...» atty ghylymiy-tanymdyq ekspedisiya qúramynda 2022 jyldyng 13 – 17 qyrkýiek kýnderi Aqymet Baytúrsynúlynyng tughan jerinde bolyp qayttyq. Alghan әserdi aityp jetkizuding ózi qiyn. Úly túlghagha bas ii, tughan topyraghynyng qasiyetti jerlerinde Ústazgha arnalghan jiyndargha qatysu, Aqang jerlesterimen, jaqyn tuystarymen, el azamattarymen kezdesuler erekshe este qalatyn oqighalar boldy.

Búrynnan mazalap jýrgen oilar sol sapar barysynda tynyshtyq taptyrmady, әsirese, sapardyng alghashqy kýni Áuliyekóldegi Ústazdyng bust-eskertkishining aldynda túrghanda, shynymdy aitsam, eskertkish bolsa da, Últ ústazyna tura qaray almadym. Sol sәtte zamanymyzdyng zanghar jazushysy Ábish Kekilbaydyng búdan birneshe jyl búryn jazylghan «Úlaghatty ústaz» maqalasyndaghy myna bir joldar oiyma oraldy. «Keyde, shirkin, sol sabaz qazir tirilip kelse ghoy deysin. Bizge úyat bolghanymen, eng ýlken mәrtebege endi ie bop, sony әli dúrystap iygere almay jatqan sorly qazaq tilining sauabyna bir qalar edi-au dep oilaysyn».  Búl mәtindegi «sorly qazaq tili» degen tirkesti sóz abyzy Ábekeng tegin almaghan bolar. Qazaq tili  sorly ma, әlde sol tilining qadir-qasiyetine jete almay jatqan qazirgi qazaq qoghamy sorly ma? Qalay aitsaq ta, aqiqattan attay almaymyz, qazaq qoghamy qazaq tilin әli óz dengeyinde iygere almay jatyrghany, qoldana almay otyrghany ras.

Sonau HH ghasyr basynda   últtyng basty ruhany qazynasy tili bәsekege qabiletti bolmasa, últtyng ózi de últtyq sipatynan airylatynyn payymdaghan A.Baytúrsynúly búl baghyttaghy jýrer jolymyzdy anyqtap, aiqyndap ketken joq pa? Taghy da Ábish aghamyzdyng sol maqalasynan ýzindi: «Últtyq til bilimine týpkilikti Temir qazyq bolar mәngilik ýlester» (Á.Kekilbay «Úlaghatty ústaz»).   

Ústazy bar últtyng bilim jolyndaghy jýrer joly anyq ta ashyq bolmay ma? Al bizding býgingi myna jýrisimizdi,  «últtyq til bilimine týpkilikti Temirqazyq bolar mәngilik jolgha» týsu ornyna, tapa tal týste adasyp jýruimizdi qalay týsindiremiz? Últtyq  bilim men últtyq tilge qatysty basty ústanymyn, ilimin ústamasaq, qaghidattaryn basshylyqqa almasaq,  Últ ústazy dep ardaqtauymyzdyng ózi shartty bolyp shyqpay ma?

Jalpy biz osy óz tarihymyzdan ózimiz sabaq alatyn óreli qogham dengeyine jettik pe? Jauap beru onay emes. Osy túrghydan alghanda «biz býgingi qazaq qoghamynda ýlken mәselege ainalghan últtyq bilim beru men últ tiline qatysty Últ ústazynyng ghylymy múralaryn tolyq zerdeledik pe, toyyn toylap jatyrmyz al oiyn oilap jatyrmyz ba?»  degen saual taghy aldymyzdan shyghatyny sózsiz.

Bәsekege qabiletti últ bolu ýshin eng aldymen keregi bilim ekenin ghúlama Abay bastap aitsa, Aqang «Biz әueli eldi týzetudi bala oqytu isin týzetuden bastauymyz kerek», «Jastardyng oqu-tәrbie júmysy týzelmey, júrt isi týzelmeydi»  (A.Baytúrsynúly, «Til-qúral»)  dep aityp qana qoyghan joq, sol bilim beretin últtyq mektepting irgetasyn qalady, tújyrymyn jasady.  Al býgingi Tәuelsiz Qazaqstanda әli kýnge deyin últtyq mektep turaly tújyrymdama  joq. Sol últtyq bilim men últtyq tәrbiyening besigi bolatyn bastauysh mektep mәselesine arnayy toqtalsaq.

Biz әli tolyq týsine almay, týisine almay jýrgen osy mәseleni sol HH ghasyrdyng basynda Aqang zerdelep, ústanymyn naqty jetkizgen eken. Búl «A.Baytúrsynúlyn «últ ústazy» atandyrghan úly ústanymnyng qorytyndy tújyrymy». (T.Júrtbay, «Jas Alash», №87, 1.11.22) .

«Ár júrt balasyn әueli óz tilinde oqytyp, óz tilinde jazu-syzu ýiretip, óz tilining jýiesin bildirip, jolyn tanytyp, balalar әbden daghdylanghannan keyin basqasha oqyta bastaydy. Biz de tilimiz búzylmay saqtaluyn tilesek, әueli óz tilimizben oqytyp, sonan song basqasha oqytu tiyis» .

«Ár halyqqa keregi óz dini, tili, jazuy saqtalu. Solay bolghan son, bastauysh mektep , әueli, missionerlik pikirden, politikadan alys bolargha kerek, yaghny qazaqtyng dini, tili, jazuy súmdyq pikir, suyq qoldan  tynysh bolargha kerek» (A.Baytúrsynúly, «Til-qúral»)  .

«El - býginshil, meniki erteng ýshin» dep el erteni ýshin tynymsyz, tolassyz enbek etken Aqang osy bastauysh mekteptegi oqu isindegi bizding býgingi tirligimizdi kórse, ne aitar edi? Tolassyz tәjiriybe alanyna ainalghan bastauysh mektepte әli oilau, sóileu jýiesi tolyq qalyptaspaghan býldirshinderge biz kýni keshe ýsh tildi  1 synyptan bastap, tipti balabaqshadan bastap oqyttyq. Álemning eshbir elinde bolmaghan  búl tәjiriybening nәtiyjesin qogham kórip otyr, ata-analar balalary men nemerelerining shatpaq tili arqyly sezip otyr. Uyzynan jarymaghan bala basqasha qalay sóilesin?   «Bastauysh mektepte túghyrtas joq. Bar pәle sodan. Bastauysh mektep – uyz. Uyz ornynda – kókshalap» degen Sheraghannyng  sózine (Sh.Múrtaza «Bir kem dýniye») qosylmasqa amal joq. Búl joldyng qate bolghanyna qazir bәrimizding kózimiz jetti. Biraq ýirenip qalghan «ýshtildilik» degennen arylu onay emes eken. Batpandap kirgen dert mysqyldap shyghady.

QR Oqu-aghartu ministrligi qazaq tilinde bilim beretin bastauysh mektepte kelesi oqu jylynan bastap, orys tili ekinshi synyptan, al aghylshyn tili ýshinshi synyptan oqytylady dep habarlady. Bastama qoldaugha layyq, degenmen nege biz taghy da jartylay qadam jasadyq? Barlyq órkeniyetti unitarly memleketterde (Germaniya, Japoniya t.b) shet tilder bastauysh mektepten keyin oqytylady. Ana tilinde bilim beretin mektep tabaldyryghyn attaghan qazaq balasy ýshin orys tili de, aghylshyn tili de, basqa tilder de shet tili emes pe?  Al shet tilin biz qajettilikke qaray qarym-qatynas tili retinde ýirenemiz ghoy. Onyng ýstine dýnie jýzine keninen taralghan  aghylshyn tilining de, orys tilining de әbden jetilgen әdistemelik oqu-ýiretu jýiesi bar. Qajettilikke qaray 3 ay men 1 jyldyng arasynda  týrli dengeyde  tildi erkin ýirenip alugha bolady. Al bizding bastauysh bilim beru jýiemizde orys, aghylshyn  tilderin  2-3 synyptan bastap, 10-11 jyl oqytu qanshalyqty tiyimdi, qanshalyqty qajet? Qazaq balasy 1 synypta-aq  «óz tilining jýiesin bilip, jolyn tanyp» alady degenge senesiz be? Búl taghy da qoyyrtpaq tilge bastaytyn jol ghoy.

Jalpy aghylshyn tilin oqyp-ýirenuge eshkim qarsy emes jәne búl ýrdisting elimizde bastalyp ta ketkenin aita ketken jón. Qauly-qararsyz, ýgit-ýndeusiz-aq  arnauly kurstar, jeke oqytu, internet arqyly әrkim ózine qajetti dengeyde tildik daghdylaryn jetildirude, aghylshyn tilin ýirenuge úmtyluda.  Dýnie jýzinde moyyndalghan tildi bilu aldyna ýlken maqsattar qoyyp otyrghan el jastary ýshin uaqyt talaby, zaman talaby. Búl jaghynan alghanda bizding jas úrpaq ýshin tamasha mýmkindikter tuyndaytyny sózsiz. Al orys tilin  bizding jas úrpaq mengermey qalar dep oilaudyng ózi artyq qoy.

Keshegi óz tarihymyzdyng auyr kezenderinen sabaq almaymyz ba? Jas úrpaqty oryssha  oqytamyz dep XX ghasyrda shapqylaghanymyzdyng zardabyn býgin tartyp otyrmyz ghoy. Tilinen alystaghan orys tildi aghayyn ana tiline asyghar emes. Erteng uyzynan orys, aghylshyn tilderin ana tilimen qatar oqyghan úrpaq  ýshin qazaq tilining orny qanday bolmaq, bastauysh mektepten ýsh tildi qatar, teng ýirengen úrpaqta   últtyq bolmysty qalyptastyratyn últtyq tamyr qanshalyqty saqtalmaq, últtyq namys pen últtyq sana qanday dengeyde bolmaq? Búl súraqtardyng jauabyn tabu  onay emes. «Úrpaghyna ie bola almaghan júrt últtyqtan aiyrylady» degen Ábish Kekilbaydyng sózi әrdayym esimizde túrady» (QR Preziydenti Q.Toqaev). Sondyqtan da qazaq balasynyng  «óz tilining jýiesin bilip, jolyn tanyp aluy» tilding ghana emes, tútas últtyng bolashaghy ýshin manyzy bar mәsele.

Jogharyda aitylghan ekspedisiya barysynda Qostanay, Arqalyq, Torghayda jәne Batys Qazaqstannyng Shynghyrlau audanynda ótken konferensiya, seminar, dóngelek ýstelder barysynda osy mәsele kóterilip, «qazaq tilinde oqytatyn bastauysh mektepte bilim Últ ústazy jolymen tek qazaq tilinde berilgeni jón, al orys jәne aghylshyn tilderin bastauyshtan keyin, 5 synyptan bastap oqytu turaly» úsynys aityldy jәne úsynysty jiyngha qatysushylar qoldady.

Til janashyrlarynyng úsynysyn eskere otyryp, tiyisti memlekettik organgha, QR Oqu-aghartu ministrligine osy mәselege qatysty arnayy jiyn ótkizu, mәseleni qoghammen ashyq talqylau turaly úsynys týsiremiz.

Sonymen birge býginde kópshilik qauymdy ghana emes, tilshi-mamandardyng ózderin tyghyryqqa tirep jýrgen shet tildik sózderdi qoldanugha toqtalsaq.  Aqan  qaghidaty anyq. «Jalghyz-aq bizding myqtap qashatynymyz – jatshyldyq (jat sózshilik)» (A.Baytúrsynúly, «Til-qúral»).  Al biz «syrttan alynghan «esikten kirip, tór meniki» degen sózderdi»,  (B.Momyshúly),  jat sózderdi erkine qoya berip otyrmyz. Jaqsy, totalitarlyq jýie kezeninde búl týsinikti bolar, al tәuelsiz elmiz dep jelpinip otyrghan býgingi kýnimizde búl qalay? Jana qazaq әlipbii jobalaryna jat әripterdi (v, f, h, i) tyqpalaudyng ózi sol jat sózder ýshin ekeni týsinikti ghoy. Álde qazaq tili sol jat sózderdi til qisynyna, yaghny ózining til zanyna  sәikes baghyndyryp ala almay ma? Olay bolsa, donor tilsiz kýn kóre almaytyn tilimiz shynymen sorly bolghany ghoy. Joq!. Qazaq tili - ghasyrlar boyy ózining ómirshendigin dәleldegen jasampaz til. Arab, parsy, orys tilderinen kelgen myndaghan sózder qazaq tiline adal qyzmet etip jýr, týp-tórkini bóten bolghanmen bolmysy qazaqy. «Molda, mektep, múghalim, samauryn, bóshki, bәtenke t.b».  Taghy da Ábish aghamyzdyng týiin pikirimen oiymyzdy  sabaqtasaq. «Qazaq tili damuy jóninen qazirgi damyghan tilderding bireui, ózining tildik funksiyalyq dәrmeni jaghynan, qórkemdik stilidik maghyna berushilik dәrmeni jaghynan, kәzirgi adamzattyng әreket - ayasyn týgel qamtityn tildik balama tauyp beru auqymy jaghynan, birikken últtar úiymyndaghy halqaralyq tilderding kez–kelgenining aldynda sәikestik pen dәldik, ekvivalent tauyp bere alatyn til». Olay bolsa, qazaqtyng tól dybystarynyng tanbalarymen últtyq әlipby ýlgisin kórsetken Aqannyng aq jolyna týsuge ne kedergi?

Búl arada әngime últtyq sanagha qatysty.  Totalitarlyq jýieden qatty zardap shekken últtyq sanamyz HH ghasyr basyndaghy Alash kósemderining dengeyine jete almay otyr. Qazirgi qazaq qoghamyna ózinikin qor, ózgenikin zor sanaytyn bodandyq psihologiyadan arylu qiyn bolyp túr. Qazirgi qazaq jazuyn latyn tanbaly әlipbiyge kóshiruding ýlken qiyndyqpen jýruining basty sebebi de osynda jatyr Últ ústazynyng osy mәselege qatysty qadap aitqan pikiri - «Jat sózder qazaq tilining dybystyq zandylyqtaryna baghynuy tiyis. Ózge tilden engen sózderdi ózimizding sózimizge ainaldyru ýshin búl-qajet nәrse» (A.Baytúrsynúly, «Til-qúral»). Qazirgi qazaq tiline   «jat әripter» ghana emes, tútas jat tildik aitylym, jazylym erejeler engeni jәne sol «til búzar erejelerdin» (Á.Jýnisbek) til tazalyghy men til tabighatyna orasan núsqan keltirip otyrghanyn moyyndaytyn, últtyq әlipby turaly tiyanaqty әngime aitatyn, naqty sheshim qabyldaytyn uaqyt keldi.

Últtyq әlipbi, emle mәselesinde  әngime ayaqtalghan joq. Memleket basshysy Q.Toqaev  «Búl  mәselede  asyghystyqqa jol berilmeydi. Jana әlipbiydi engizuding barlyq aspektilerin múqiyat tekseru, jan-jaqty taldau jәne pysyqtau qajet»  degendi bosqa aityp otyrghan joq. Últ taghdyryna, til bolashaghyna  qatysty  jalpyúlttyq manyzy bar  últtyq jazu, onyng emlesi turaly mәselede bizge endi qatelesuge bolmaydy. Al jazu reformasynyng basty maqsaty til tabighaty men bolmysynan tuyndaytyn jәne jattildik yqpaldan qorghan bolatyn últtyq әlipby qalyptastyru ekeni naqty aitylghany jón.  HH ghasyr basynda  qazaqtyng últtyq jazuyn qalyptastyrghan últ ústazy A.Baytúrsynúlynyng jazu, әlipbi, emlege baylanysty qaghidattary – búl baghyttaghy bizding basty ústanymyz bolghanda ghana últtyq әlipby qalyptasatyny sózsiz. Sondyqtan da Últ ústazy aldyndaghy basty paryzymyz – últtyq jazu jýiemizdi (әlipbi, emle)  Aqannyng qaghidattary negizinde qayta qúru. Búl sonymen birge «úly túlghanyng úlaghatty joly eshqashan ýzilmeytindiginin» (QR Preziydenti Q.Toqaevtyng Almatyda Últ ústazy eskertkishi ashyluyndaghy sózi) naqty kórsetkishi bolar edi.

Qazirgi qazaq qoghamyna, әsirese ózin qor, ózgeni zor sanaytyn bodandyq sanadan ada jas úrpaghymyzgha  «mening tilim eshbir tilden kem emes, әlemning barlyq tilderinen qazaq tiline qyzmet etuge kelgen sózderdi men óz tilimning dybystarymen aita alamyn jәne jaza alamyn» degen senim qajet. Endeshe últtyng ruhany janghyruynyng basty kórsetkishi, basty ruhany qazynamyz - últtyq tilimizge tolyq ie bolamyz desek, búl baghytta bizge jartylay qadam, shala sheshim emes, til tynysyn ashatyn tәuekelshil qadam, naqty sheshim qajet.   Búl osy tәuekel qadamdy jasasaq, jat tilding yqpalynan tynysy taryla bastaghan qazaq tiline óz zanymen ómir sýruge mýmkindik berer edik. Sondyqtan da, eng aldymen, últ pen últ tili  bolashaghy aldyndaghy jauapkershilik pen mindetti týsine de týisine otyryp, sheshim qabyldaghan dúrys dep oilaymyz.

Bolat Jeksenghaliyev

Abai.kz